Foto: Renee Altrov

LTP liikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetus

Laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetus

Alates 2021. aastast saab Eesti Rahvakultuuri Keskuse kaudu küsida toetust laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhendajate tööjõukulude katmiseks.

2021. aasta toetusmeetme maht on 2,7 miljonit eurot.

Määruse rakendamise esimesel aastal viiakse läbi kaks taotlusvooru.

  • I taotlusvoor 1.03-31.03.2021 (maksed tehakse tagasiulatuvalt 1.01.2021 seisuga)
  • II taotlusvoor 01.08-31.08.2021 (maksed tehakse tagasiulatuvalt 1.04.2021 seisuga)

NB! Toetusmeetme teemal toimub taotlejatele neli infopäeva zoomikoosoleku vormis.

  • 26. jaanuar kell 13.00-15.00
  • 10. veebruar kell 13.00-15.00
  • 25. veebruar kell 13.00-15.00
  • 02. märts kell 13.00-15.00

Toetuste Menetlemise Infosüsteemi saab siseneda SIIT.

Lisainfo
Margit Salmar
tel: 600 9165
E-post: margit.salmar@rahvakultuur.ee

Toetuse eesmärk

Toetuse eesmärk on väärtustada laulu- ja tantsupeo liikumises osalevaid kollektiivijuhte, andes neile võimaluse töötasu tõusuks s.h kehtestades miinimum tasumäära. Luua laulu- ja tantsupeo liikumises osalevatele kollektiivijuhtidele sotsiaalsed garantiid (puhkusetoetus jne) ja korrastada laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide maastikku juhendajate palkamisel ning tagada laulu- ja tantsupeoliikumise traditsiooni jätkusuutlikkus.

 

Dokumentide kontrollimine

Toetuse andja:

  • kontrollib kollektiivi ja juhendaja vastavust käesoleva määruse §-des 4–5 ja § 6 lõikes 1 esitatud nõuetele;
  • teeb vajaduse korral paikvaatluse vormis järelevalvet taotluses esitatud juhendamise töö reaalse toimumise üle.

NB! Kontrolli käigus tuvastatud käesoleva määruse nõuete rikkumise korral, teeb toetuse andja toetuse suuruse muutmise ja toetuse tagasimaksmise põhjendatud otsuse lähtudes määruses sätestatust.

NB! Kui koguvajadus ületab kinnitatud eelarvet, vähendatakse kõikide taotlejate toetust võrdselt teatud protsendi võrra, kuni taotlejatele eraldatav summa saab kinnitatud eelarvega võrdseks.

Korduma kippuvad küsimused

Kui koor teeb aasta vältel regulaarselt proove, aga näiteks jõulude ajal kolm nädalat puhkab, või koolikoor ei tee proove koolivaheaegadel, kas siis see muudab töö ebaregulaarseks, nii et koor ei kvalifitseerugi toetusmeetmele? Või peab selle aja eest puhkuse vormistama?

Ei pea. Kui tegemist on näiteks koolivaheaegadega, siis nende ajal proovide mittetoimumine ei muuda tööd ebaregulaarseks. Reeglina on näiteks jõuluvaheaja eel ju kontserdid ja lisaproovid, samuti koolivaheaegade eel ja järel. Lisalaagreid tehakse enne laulupidu, emadepäeva, konkursse vms. Koolivaheaeg kompenseerib seda lisatööd veidi.

Meetme § 4 lg 4 ütleb: Kollektiivi miinimumkoormus on kaks kontakttundi ühes nädalas või 24 kontakttundi kolmekuulise perioodi jooksul. Kas see tähendab, et igas kvartalis peab koos tegema 24 kontakttundi või et aastas peab olema vähemalt üks kvartal, kus tehakse 24 kontakttundi?

Toetatakse stabiilselt ja regulaarselt tegutsevaid kollektiive, st kui tööleping on vähemalt aastane, siis kollektiivi koormus peab olema vähemalt 24 kontakttundi IGAS kvartalis, v.a puhkuseperiood.

Kas ka kollektiivijuhi palgata puhkuse perioodi eest (näiteks 1 kuu igal aastal) peab tööandja tasuma sotsiaalmaksu? Kas selleks saab meetmest toetust?

Jah. Kui kollektiivi juht on tööl täiskohaga, siis palgata puhkuse perioodi eest makstakse sotsiaalmaksu miinimumpalga pealt. Kui ta on tööl osalise koormusega ja tema tasu on väiksem kui miinimumpalk, makstakse ka palgata puhkuse perioodil sotsiaalmaksu ainult tavalise kuutasu määra pealt. See on osa palgafondist ning selleks saab meetmest toetust taotleda.

Kui kollektiiv on seni tegutsenud ilma juriidilise kehata, aga näiteks alates 01.01.2021 on see loodud, kas siis saab toetust taotleda?

Jah, saab küll. Meetme seisukohast on oluline on kollektiivi tegutsemisaeg, mitte tema juriidilise keha tegutsemisaeg.

Kas toetust saavad taotleda äriühingutena tegutsevad kollektiivid (nt OÜ)?

Jah. Toetust saavad taotleda juriidilised isikud, sh OÜd.

Kui dirigendiga on sõlmitud tööleping, mis sätestab tööajaks 8 tundi nädalas, sh 4 kontakttundi ja 4 tundi ettevalmistusaega, kas siis toetust saab kogu selle tööaja eest makstava tasu kohta?

Ei saa. Meetmest toetatakse kontakttundide tasustamist. Praeguse näite korral saaks siis palgatoetust 4 kontakttunni eest nädalas. Kuna reeglina kollektiivijuhi kontakttunni tasus sisaldub juba ettevalmistusaeg, siis lihtsaim on vormistada selline leping ümber nii, et juhil on 4 kontakttundi nädalas ja tunnitasu on 2 korda senisest kõrgem.

Kui kollektiiv ise tahab saata oma juhti tervisekontrolli, maksta talle sportimise toetust, kompenseerida prille vms, ehkki sellist kohustust ei ole, kas siis seda võib teha? Kas selleks saab ka meetmest toetust?

Kui kollektiivijuht töötab töölepinguga, siis kõike seda võib teha ja kõiki nimetatud kulusid katta, seda erisoodustusmaksuvabalt. Aga palgameetmest selleks toetust ei saa, sealt toetatakse siiski konkreetselt kontakttundide eest makstavat töötasu.

Kui siiamaani oli kollektiivijuhil kollektiivi juhendamiseks käsundusleping kultuurikeskusega, aga kollektiiv on tegelikult oma MTÜga autonoomne ja sisuliselt kultuurikeskusega seotud ei ole, kas siis on vaja, et kultuurikeskus töölepingu teeks? Me ei anna ju koorijuhile tööd ega juhenda tema töötegemist, samuti ei esine koor meie üritustel, vaid valib oma esinemised ise. Kas sel juhul võib kultuurikeskus kanda palgatoetuse koori MTÜ kontole, kes siis ise koorijuhiga töölepingu teeb?

Jah, võib küll. Kollektiivijuhi tööandja võib olla nii kollektiivi MTÜ, kool, huvikool, kultuurikeskus, KOV, mõni ametiasutus vms. Töölepingu teeb ning meetmest toetust taotleb tööandja. Igal konkreetsel juhul on mõistlik kokku leppida nii, nagu kollektiivi elukorralduse mõttes kõige optimaalsem on.

Kui dirigent juhatab nii puhkpilli- kui ka keelpilliorkestrit, aga tal on puhkpilliorkestrijuhi kutsetunnistus, kas siis sellest piisab?

Ei. Sellisel juhul peab juhendaja taotlema ka sümfooniaorkestrite liidu poolt välja antavat keelpilliorkestri juhi pädevustunnistust. Kutse- või pädevustunnistus peab vastama juhendatava kollektiivi liigile. Kui liigid on erinevad, peab juhendajal olema igale liigile vastav kutse- või pädevustunnistus.

Kui koolis või muusikakoolis töötaval dirigendil juba on tööleping, aga see on tehtud tema kui muusikaõpetaja või instrumendiõpetajaga, mida siis teha?

Oluline on, et lepingust oleks näha, milline on dirigenditöö osa ning milline muu töö osa (muusikatunnid, pillijuhid, huvijuhitöö vms). Ehk siis peab olema kirjas, milline on näiteks muusika- või pillitundide maht ja milline koori- või orkestritundide maht ning vastav töötasu. Kui seda praeguses lepingus ei ole, saate vormistada lepingu lisa, kus on kirjas, et õpetaja teeb näiteks 16 muusika- või pillitundi nädalas x tunnitasuga ning 4 koori-või orkestritundi nädalas y tunnitasuga. Kui seni oli kollektiivijuhile arvestatud kollektiivi tööajaks näiteks 8 tundi, millest 4 oli kontakttundide aeg ja 4 ettevalmistusaeg, siis on mõistlik vormistada leping ümber nii, et juhil on 4 kontakttundi kaks korda kõrgema tunnitasuga, milles sisaldub ettevalmistusaeg.

Meetme järgi peaks kollektiivijuhendaja puhkus olema 28-56 tööpäeva, aga kui teen töölepingu märtsis, on juhendaja suveks  välja teeninud ainult 9 päeva puhkust. Kuidas siis oleks võimalik toetust saada?

Meetme seisukohast on oluline, et kollektiivijuhendajale oleks tasustatud puhkus ette nähtud ja töölepingus sätestatud. See, kui ta esimesel aastal veel 28 päeva tasustatud puhkust kätte ei saa (vaid vastavalt töötatud kuudele näiteks 10 või 20), ei ole probleem.

Kui kollektiivijuht töötab septembrist maini ning juunist augustini kollektiiv puhkab, kuidas siis seda töölepingus vormistada?

Lepingu saab vormistada nii, et tasustatud puhkus on 28-56 kalendripäeva ning ülejäänud aeg on vastastikusel kokkuleppel kollektiivijuhi palgata puhkus.

Kui tegu on maakondliku või vabariikliku kollektiiviga, mis teeb proove kaks korda kuus või kord kvartalis, kuidas siis lepingut teha? Kas töötasu saab ka maksta kord kvartalis?

Ei saa. Töötasu makstakse ikkagi kord kuus, sellesama kvartalitasu jagate lihtsalt kuude peale ära.

Kui kollektiivijuhi palk on väiksem kui miinimumpalk, kas siis sotsiaalmaksu tuleb maksta miinimumpalga pealt või tema töötasu pealt?

Ikka ainult töötasu pealt. Miinimumpalga pealt maksab tavaliselt sotsiaalmaksu see töökoht, kus ta saab vähemalt miinimumpalka ja kus talle arvestatakse tulumaksuvaba miinimumi. Kui inimene ei saa üheski kohas miinimumpalka (näiteks töötab neljas erinevas kohas 400-eurose kuupalgaga), siis ta lihtsalt valib ühe koha nö põhitöökohaks, kus tulumaksuvaba miinimumi arvestatakse. Igal juhul inimese sotsiaalmaks summeeritakse maksuametis automaatselt ja ta saab ravikindlustuse.

Kui koorijuhiga sõlmitakse tööleping, kas siis sellega kaotab koorijuht autoriõigused koori jaoks loodud teostele (originaallooming, arranžeeringud)?

Ei. Autoriõigused on täiesti iseseisvad ning koorijuhi töölepingus nähakse ette tema töö kollektiivijuhina ja sellealased kohustused. Kohustust teha kollektiivile seadeid ei ole mõistlik kirjutada koorijuhi töölepingusse, vaid need reguleerida eraldi, näiteks litsentsilepingutega iga konkreetse teose puhul eraldi.

Kui kollektiivi väikeses MTÜs on tööl ainult üks inimene (kollektiivijuht), kas siis tuleb tööandja poolt määrata esmaabi andja?

Ei. Kuna iseendale ei saa eluohtlikus olukorras esmaabi anda, siis ühe töötaja puhul pole seda kohustust võimalik täita.

Kas tööandja peab tegema töökeskkonna riskianalüüsi ka juhul, kui tegu on väga väikese MTÜga (näiteks üks kollektiiv, kus on 1-2 töötajat)?

Jah, riskianalüüsi peab tegema igal juhul. Selle maksumus ei ole ülejõukäiv, orienteeruvalt ca 10 € töötaja kohta.

Kas tööandja peab oma kollektiivijuhti saatma regulaarsesse tervisekontrolli?

See tuleneb riskianalüüsist. Kui kollektiivijuhi koormus selles kollektiivis on väike, siis pole tõenäoline, et see kohustus tekib.

Kas koor peab hakkama maksma koorijuhile prillide eest kompensatsiooni, kui me temaga töölepingu sõlmime?

Jällegi tuleneb see kohustus riskianalüüsist. Kuna prillide kompenseerimise eelduseks on kuvariga töötamine enam kui 50% tööajast, siis kollektiivijuhi puhul pole selle kohustuse tekkimine väga tõenäoline.

Kas koor peab töölepingu sõlmimise korral hakkama dirigendile maksma sportimise, massaaži vms toetust (100 € kvartalis)?

Ei pea. See on võimalus, mida tööandja võib teha, kui selleks on vabu vahendeid.

Mis juhtudel tuleks riskianalüüsi värskendada kooride puhul? Proovisaali muutmisel? Lauljate arvu suurenemisel?

See võib olla kollektiiviti erinev ning selgub riskianalüüsist.

Tööohutusalased juhendid – mis laienevad kollektiivijuhi kontekstis? Kas ja mis kindlasti peaks olema? Kuvariga töötajatele nt tavaliselt eraldi tööohutusjuhendid.

See võib olla kollektiiviti erinev ning selgub riskianalüüsist.

Kui kollektiivi MTÜ teeb oma juhiga töölepingu, kas siis peab igas kollektiivis olema töökeskkonna spetsialist, keda tuleb regulaarselt koolitustele saata?

Ei pea. Kollektiiv peaks kokku leppima, kes täidab neil töökeskkonna spetsialisti ülesandeid, kuid see inimene ei pea olema selles kollektiivis ega isegi samas asulas. Tegu võib olla nii kellegagi väljastpoolt kollektiivi kui ka näiteks mõne kollektiivi liikmega. Töökeskkonna spetsialist peab olema pädev, kuid pädevuse saavutamiseks pole vaja teda koolitusele saata (ehkki võib), ta võib vajaliku info ka ise internetist üles otsida (vt näiteks tooelu.ee).

Töölepingus on tavaliselt kirjas, et Tööandja kindlustab Töötaja Eesti Vabariigi õigusaktides toodud tingimustele vastava töövahenditega, mis on Töötajale vajalikud kokkulepitud töö tegemiseks. Kuidas määratakse need töövahendid? Kas nende alla lähevad klaver ja noodid, mille koor peab dirigendile proovi ajaks kui ka ettevalmistamiseks tagama?

Vajaminevates töövahendites lepitakse enne töölepingu sõlmimist kokku. Arutatakse läbi, mida on proovi läbiviimiseks vaja ja kuidas vajalikud vahendid tagada. Kollektiivijuhil ei teki töölepingu sõlmimisega automaatselt õigust nõuda, et kollektiivi ostaks talle klaveri, originaalnoodid, esinemisriided, CD-mängija vms.

Eraldatud toetused