Eesti Rahvakultuuri Keskuse osalusega projektid

Siit leiab infot projektide kohta, milles Eesti Rahvakultuuri Keskus osaleb alates aastast 2021.

Hankekorra kinnitamine 25.02.2020 nr 1-1/15
Hankekord

Lisainfo
Aires Põder
tel: 5911 7900
E-post: aires.poder@rahvakultuur.ee

Käimasolevad projektid

Erasmus+ projekt „Innovative methods and ICT competencies for cultural sector employees”  (Uuenduslikud meetodid ja IKT-kompetentsid kultuurisektori töötajatele)  (CulTech)

Projekti aeg 01.03.2021 – 28.02.2023
Projekti kogumaksumus on 219 135 eurot, millest Eesti Rahvakultuuri Keskuse osalus  49 305 eurot.

COVID-19 on avaldanud tohutut mõju paljudele tööhõivesektoritele üle maailma. Kõige enam mõjutab see kultuuri- ja loomesektoreid, kuna kultuuritegevus on traditsiooniliselt seotud inimeste kokku tulemise ja ühistegevuse või osasaamisega. Kuna mitmetes riikides on kokkusaamised pikka aega olnud piiratud, on paljud kultuurisektori töötajad  töö kaotanud või sunnitud karjääri vahetama.

Elav ja mitmekesine kultuurielu on kogukonna ja kogu ühiskonna nurgakivi ning uues olukorras on digitaalsete innovatsioonide loomine ja levitamine kultuurisektoris kesksel kohal kogu ühiskonna toimimise seisukohalt.

CulTech tähendab, et me toome kokku kultuuri ja tehnoloogia ning loome projekti tulemusena uue kultuurikorraldust toetavate oskuste kogumi, ehk kultuuritehnoloogi kompetentside raamistiku. Loodame, et kultuuritehnoloogi kompetentsid leiavad kultuurimaastikul oma koha ja valdkonna innustunud professionaalid toetavad kolleege digiahendustega nende igapäevatöös.

Kuidas CulTech meie elu paremaks muudab?

Meie eesmärk on selle projekti abil pakkuda Eesti, Leedu ja Norra kultuurikorraldajatele ja teistele loomevaldkonnas tegutsejatele võimalusi leida alternatiivseid vahendeid loometegevuseks ja selle jagamiseks publikuga.

Toetame nii kultuurikorraldajate kui kõigi teiste sektoris hõivatute seniste digitaalsete oskuste parandamist ning disain-mõtlemise metoodika abil uute tegevuste ja väljundite leidmist kultuuri- ja loometegevuseks.

Paljud kultuurisektori töötajad, aga eriti need, kes töötavad maapiirkondades, vajavad paremaid digioskusi ja disainimõtlemisega seotud teadmisi. Tegevuste kestmajäämise nimel on ülioluline jõuda praegusest oluliselt enamate osasaajateni, sh publikuni. Tänu projekti pakutud võimalustele (koolitused, uued toetavad veebikeskkonnad) suureneb kogu kultuurivaldkonnas inimeste kaasatus ja digipädevus vanusest, soost või asukohast sõltumata.

Tasuta veebipõhine õppeplatvorm koos õppemoodulite ja käsiraamatuga.

Iga partnerriigi kultuurisektori digioskuste ja -vajaduste kaardistamiseks viiakse läbi küsitlus, mille põhjal luuakse kultuurisektori töötajatele ja tulevastele mentoritele mitmetasandiline koolitusprogramm ja veebipõhine õppeplatvorm. Mentorkursuse läbinud saavad tegutseda kolleegide koolitajatena, suurendades projekti mõju veelgi.

Veebipõhine õppeplatvorm koos õppemoodulite ja käsiraamatuga aitab jõuda suurema hulga publikuni nii partnerriikides kui teistes Euroopa riikides.

Kõik materjalid on tasuta, mis võimaldab kõigil huvitatud inimestel end ülalnimetatud teemadel harida. Materjalid on saadaval neljas projektikeeles (sh inglise keeles). Õppeplatvorm on saadaval kolm aastat pärast projekti lõppu ja seda saab kasutada tasuta.

Senisele eesti kultuurijuhtide pädevuste raamistikule lisatakse uus pädevuste kogum. Eesti kultuurijuhtide kompetentsimudelit võiks kasutada näiteks teiste EL-i riikide sarnaste kompetentsimudelite loomisel.

Projekti käigus on kavas välja töötada kultuuritehnoloogi kompetentsikaart, mis laiendaks ka seniseid kultuurikorraldaja täiendus- ja tasemeõppe õppekavasid.

Projektis osalevad organisatsioonid

BCS Koolitus (Eesti) on alates 2000. aastast läbi viinud laiale kodanike ringile mõeldud siseriiklikke IKT ja digitaalse pädevuse suurendamise programme. Viimane käimasolev programm „E-kodakondsus“ (2018–2022), on suunatud tõstma teadlikkust IKT-alase kirjaoskuse kohta rohkem kui 6000 elanikul, kellest ½ on eakad (55-aastased ja vanemad) ning ½ halva IT-alase kompetentsiga. Koolituskursuse programmi ja materjalid töötab välja BCS Koolitus ning koolitused viiakse läbi kontaktõppes.

Eesti Rahvakultuuri Keskus (Eesti) on olnud 30 aastat juhtiv rahvakultuuri koolituspartner Eestis, pakkudes täienduskoolitusi kultuurisektori juhtidele, kultuurikorraldajatele ja rahvakultuuri harrastajate juhendajatele üle Eesti. Projekt toetab Eesti Rahvakultuuri Keskuse eesmärke suurendada juhtide ja töötajate digitaalset pädevust erineval tasemel ning pakkuda tõhusat tuge uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste juurutamiseks kogu kultuurisektoris.

Projekt võimaldab konkretiseerida sihtrühma vajadusi, suurendada nende tehnoloogilist pädevust ja luua loomevõrgustike kogukondi, avades seeläbi uusi võimalusi koostööks erinevate sektorite vahel ja ka rahvusvaheliselt.

Efektas Group (Leedu) on aastaid tegutsenud täiskasvanute- ja koolitajate koolituse valdkonnas. Projekt toetab meie organisatsiooni ja sidusrühmade teadlikkuse suurenemist digitaalsetest rakendustest ning veebiohtudest ja lisab võimekust igapäevaselt turvaliselt tegutseda.

Prios Kompetanse (Norra) on haridustarkvara ja veebirakenduste pakkuja, kes vastutab projekti jaoks veebisaidi ja veebirakenduse loomise eest.

Lisainfo
Aires Põder
tel: 5911 7900
E-post: aires.poder@rahvakultuur.ee

Rahvusvaheline projekt „LIVIND – Loov ja elav kultuuripärand kui Põhja dimensiooni ressurss 2021-2023“ / “LIVIND – Creative and living cultural heritage as a resource for the Northern Dimension region 2021-2023”

Projekti aeg 2021 – 2023

Projekti eelarve on kokku 254 000 eurot, projekti rahastavad Soome Välisministeerium, Põhja dimensiooni Kultuuripartnerlus (NDCP) ja Soome Muinsuskaitseamet

Projekti eesmärk on välja töötada strateegiad ja tegevuskava vaimse pärandi potentsiaali suurendamiseks ühiskonna stabiilsuse, heaolu, jätkusuutliku arengu ja ettevõtluse toetamisel.

Projekt “LIVIND – Loov ja elav kultuuripärand kui Põhja dimensiooni ressurss” põhineb mitmeaastasel rahvusvahelisel vaimse kultuuripärandi alasel koostööl. Elav pärand pakub mitmekesiseid võimalusi jätkusuutlikeks praktikateks, mis toetavad kogukondade heaolu. Projekti partnerid on Põhja dimensiooni riigid (9), kes on ratifitseerinud 2003. aasta UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni, mis kohustab tunnustama ja kaitsma vaimset pärandit kogukonnapõhiselt. Projekti täiendavad nurgakivid on Faro konventsioon, mis rõhutab pärandi väärtust ühiskonna jaoks ja ÜRO säästva arengu tegevuskava 2030.

Projekti koordinaator on Soome Muinsuskaitseamet, vastutavaks ministeeriumiks on Soome haridus- ja kultuuriministeerium. Projekti peamine rahastaja on Soome välisministeerium. Projekti kavandatud periood on 2021 kuni 2023.

Projekti alaeesmärke

  • Tuua kokku riigi ja valitsusvälised organisatsioonid Põhja dimensiooni riikides ja autonoomsetes piirkondades, et töötada välja lähenemisviisid, mis tugevdavad vaimse kultuuripärandi potentsiaali säästva arengu toetamiseks.
  • Suurendada Põhja dimensiooni piirkonna omavahelist seotust ning kaasata uusi partnerlussuhteid ja algatusi vaimse kultuuripärandi valdkonnas.
  • Projekt tugevdab kodanikuühiskonna ressursse ja võimalusi olla tugevamalt kaasatud ühiskonna stabiilsuse ja jätkusuutliku arengu protsessi elava pärandiga seotud tegevuste kaudu.
  • Projekt toetab võrgustike loomist, suurendab oskusteavet (sh teenusdisain) ning loob aluse uut tüüpi projektidele ja lähenemisviisidele.

Projekti käigus kasutatakse erinevaid veebipõhiseid tööriistu, mis toetavad sujuvat teabevahetust ja  projekti partnerite ühist arendustööd. Projekti platvormiks on Howspace keskkond.

Projekti käigus toimuvad veebiseminarid ja arutelud on heaks pinnaseks ideede kogumisel ja jagamisel erinevate osalejate, sealhulgas riigiasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide vahel projektis osalevatest riikidest ja piirkondadest. Projekt hõlmab ka uurimistegevust, mille tulemuseks on analüüsid ja juhised, mis toetavad elava pärandi edasist arengut erinevate sihtrühmade jaoks ja ühtlasi kultuuripoliitika arendustegevuseks. Need materjalid koos projekti käigus rakendatud pilootprojektide  kogemustega on kättesaadavad virtuaalses pangas, mis on projekti otseseks tulemuseks.

Projekti piirkond ja partnerid

Geograafiliselt hõlmab projekt üheksat riiki ja autonoomseid piirkondi Põhja regioonis – Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island, Eesti, Läti, Leedu, Poola, lisaks Öland, Gröönimaa, Farö ja saamide asuala. Eestis osalenb projektis Eesti Rahvakultuuri Keskus. Loe lähemalt projekti partnerite kohta SIIT.

Eestist on projekti partnerid Eesti Rahvakultuuri Keskus (vaimse kultuuripärandi osakond) ja Vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetool Tartu Ülikoolis.

Mida annab projektis osalemine Eestile?

Projekti kasu Eestile:

  • Koostöö edendamine projekti partneritega Põhja regiooni riikides vaimse kultuuripärandi valdkonnas ja rahvusvahelise võrgustiku loomine ühiste arutelude ja praktikate jagamise kaudu.
  • Koostöös erinevate partneritega kogukondi toetavate strateegiate ja tegevuste väljatöötamine vaimse pärandi potentsiaali suurendamiseks ühiskonna stabiilsuse ja jätkusuutliku arengu toetajana.
  • Erinevate sihtrühmade ja organisatsioonide kaasamine projekti tegevustesse Eestis, mis annab võimaluse kogemuste ja praktikate jagamiseks rahvusvahelises mastaabis kui ühtlasi tugevdab valdkonnas tegutsevate organisatsioonide ja kogukondade võrgustiku loomist, toetamist ja toimimist.

Lisa

Projekti keskkond: www.aineetonkulttuuriperinto.fi/en/livind
Projekti partnerid: https://www.aineetonkulttuuriperinto.fi/en/livind/partners

Lisainfo
Leelo Isidora Viita
tel: 5306 9897
E-post: leelo.viita@rahvakultuur.ee

Nordplus Adult projekt „Introducing and Preserving National Heritage through National Ceramics“ (Kultuuripärandi tutvustamine ja hoidmine läbi rahvusliku keraamika)

Projekti toimumise aeg 19.-23. juuli 2022

Projekti NPAD-2020/10065 toetussumma on 6360 eurot

Projektis osalevad organisatsioonid

Eesti RahvakultuuriKeskus, Leedu Rahvakultuuri Keskus, Läti Rahvakultuuri Keskus, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool

Käesoleva projekti üldeesmärk on näidata rahvakultuuri ja pärandoskuste võimalusi keraamikas, et säilitada ja propageerida keraamikakäsitööd kui ühte oma riigi kultuuripärandi osa.

Projekti tegevuste läbiviimisel on partneriteks Viljandi Kunstikool ning Kaljurahnu keraamikakoda Viljandimaal. Projektis osalevad nii professionaalid kui hobikeraamikud. Kõik osalejad on õpetajad-praktikud ning õpetavad/jagavad oma kogemusi ja teadmisi järeltulevatele põlvedele oma kodumaal.

Igal rahval on oma kultuuritraditsioonid ning rahvuslik pärand. Erinevad rahvad on läbi ajaloo kasutanud väga erinevaid saviesemete valmistamise viise ja tehnikaid. Põlvest põlve edasiantav pärandkultuur vajab suuremat tähelepanu ja hoidmist, et säiliks  ja väärtustuks meie esivanemate poolt kasutatud teadmised ja oskused. Nende väärtuste tähelepanemiseks, suunamiseks ja hoidmiseks on projekti planeeritud rahvakultuuri keskused ning kutse- ja huvikoolide esindajad.

Rahvakultuuri keskuste ülesandeks on kultuuripärandi säilitamine ja hoidmine. Kutse- ja huvikoolid on pärandi säilitamiseks praktiliste väljundite õpetajad, praktikabaaside pakkujad.  Töötavad keraamikud ja hobikorras keraamikaga tegelejad hoiavad ning säilitavad oma loomingu kaudu kultuuripärandit.

Noorte pärimusalased teadmised on tagasihoidlikud. Käsitöö ei ole enam nii populaarne ning see loob ohu traditsioonide ja pärandi kadumiseks.

Lisainfo
Aires Põder
tel: 5911 7900
E-post: aires.poder@rahvakultuur.ee

 

Toimunud projektid

Prioriteetsete võtmepädevuste arendamine 2016-2019

Projekti kood 2014-2020.1.06.16-0047

Projekti peamine eesmärk on madalama haridustasemega ja varem õppes vähem osalenud täiskasvanute kaasamine õppesse ning nende eluks ja tööks vajalike pädevuste arendamine.

Eesti Rahvakultuuri Keskuse poolt korraldatud kursused

  1. Suhtlemisoskused ja etikett kultuurikeskuses 2017 (maksumus 2250 eurot)
  1. Eesti keel A2 2017 (maksumus 1964,40 eurot)

Ettevõtlik õppija

Projekti kood 2014-2020.1.06.16-0063

Projekti peamine eesmärk on madalama haridustasemega ja varem õppes vähem osalenud täiskasvanute kaasamine õppesse ning nende eluks ja tööks vajalike pädevuste arendamine.

Eesti Rahvakultuuri Keskuse poolt korraldatud kursused

  1. Tegevuste planeerimine ja kultuuriprojekti kavandamine 2018 (maksumus 2060,24 eurot)
  2. Tegevuste planeerimine ja kultuuriprojekti kavandamine 2019 I pa (maksumus 2060,24 eurot)
  3. Tegevuste planeerimine ja kultuuriprojekti kavandamine 2019 IIpa (maksumus 2060,24 eurot)

Prioriteetsete võtmepädevuste arendamine 2018-2020

Projekti kood 2014-2020.1.06.16-0062

Projekti peamine eesmärk on madalama haridustasemega ja varem õppes vähem osalenud täiskasvanute kaasamine õppesse ning nende eluks ja tööks vajalike pädevuste arendamine.

Eesti Rahvakultuuri Keskuse poolt korraldatud kursused

  1. Ma saan hakkama! 2019 (maksumus 2116,08 eurot)
  2. Eesti keel A2 2019 (maksumus 1964,40 eurot)

Kokku toimus nende projektide raames 7 kursust, kus osales 91 aegunud kvalifikatsiooniga või seni vähem koolitustel osaleda saanud inimest. Koolituste maksumus kokku oli 14 475,60 eurot.

Eesti Rahvakultuuri Keskus osales projektides Eesti Vabaharidusliidu partnerina.

ELTSA ja RAKU andmebaasidel põhineva ühtse kasutajakeskkonna ja palgatoetuse väljamakse süsteemi detailanalüüs

Projekt nr 2014-2020.12.03.20-0747
Projekti abikõlblikkuse periood: 7.05.2021 kuni 31.12.2021.
Projekti kogumaksumus on: 50 322 (viiskümmend tuhat kolmsada kakskümmend kaks) eurot. Eesti Rahvakultuuri Keskuse omafinantseering on 7 500 (seitse tuhat viissada) eurot, mis peab olema abikõlblikkuse perioodil tehtud abikõlblike tegevuste katteks. Eeltaotluses esitatud projekti maksumust ületava 322 (kolmsada kakskümmend kaks) eurot tasub keskus oma vahenditest vastavalt 26.04.2021 esitatud kinnituskirjale.

Projekti eesmärgiks on välja selgitada sobivaim lahendus ühtse rahvakultuuri alase andmebaasi loomiseks, vältides kogutavate andmete dubleerimist, vähendades andmete haldamise ja säilitamise kulusid ning parandada kogutavate andmete kvaliteeti ja ajakohasust ning tõsta valdkonnas tegutsevate organisatsioonide ja isikute rahulolu avalike teenustega.

Toetatava tegevuse väljundnäitaja on avalike teenuste parandamise eesmärgil läbi viidud projekt. Projekti tulemusena viiakse läbi analüüs, milles selgitatakse välja parim lahendus Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse ja Eesti Rahvakultuuri Keskuse registri ühtsel andmebaasil põhineva kasutajakeskkonna ja palgatoetuse väljamaksmissüteemi loomiseks.

Töö teostamisse on kaasatud aktiivselt kolm osapoolt: Kultuuriministeerium, Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

Kultuuriministeeriumi ülesanneteks on muuhulgas korraldada tingimuste loomist rahvuskultuuri ja sporditraditsioonide säilimiseks, kaitsmiseks ja nende arengu tagamiseks ning toetada kultuurile ja spordile orienteeritud ühenduste tegevust.

Eesti Rahvakultuuri Keskus (ERK) on riiklik kompetentsikeskus, mis koondab erialast informatsiooni, teeb koolitusi ning nõustab ja toetab rahvakultuuriga tegelevaid organisatsioone ja inimesi.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus (ELT SA) on riiklik sihtasutus, mille ülesanne on korraldada üleriigilist üldlaulu- ja tantsupidu ning üleriigilist noorte laulu- ja tantsupidu.

ERKis töötab igas maakonnas rahvakultuurispetsialist, kelle peamine ülesanne on hallata rahvakultuurivaldkonna informatsiooni, toetada üleriigiliste ning maakondlike laulu- ja tantsupidude protsessi ja osaleda maakondlike rahvakultuurisündmuste korraldustegevuses. Lisaks haldab ERK rahvakultuuri valdkondlikku andmekogu RAKU. RAKU hõlmab kõiki rahvakultuuri valdkondi: rahvatants, koorimuusika, käsitöö, harrastusteatrid, puhkpillimuusika, rahvamuusika, folkloor, vokaalmuusika ja hoonetena rahvamajad. Üldistatult hallatakse informatsiooni rahvakultuuriga tegelevate kollektiivide ja hoonete kohta.

Laulu- ja tantsupidude korraldamiseks kasutatakse Laulu- ja tantsupidude registrit (ELT SA register), mis on töövahend pidude planeerimiseks ning korraldamiseks ja vajalik keskkond peol osalevatele kollektiividele.

Käesoleva töö tulemusena pakutakse välja lahendus rahvakultuurialaste (sh laulu- ja tantsupidude korraldamiseks vajalike) andmete kogumiseks ja haldamiseks nii, et see vastaks kasutajate vajadustele, oleks aja- ja kuluefektiivne ning oleks tagatud andmete kvaliteet.

Projekti rahastatakse EL struktuurivahenditest.

Eesti Rahvakultuuri Keskuse projekti “ELTSA ja RAKU andmebaasidel põhineva ühtse kasutajakeskkonna ja palgatoetuse väljamakse süsteemi detailanalüüs” taotluse rahuldamine

 

Valminud analüüs ELTSA registri ja RAKU andmekogu detailanalüüs

Lisainfo
Kaja Liivak
koordinaator
tel: 5300 8302
E-post: kaja.liivak@rahvakultuur.ee