Projektid

Rahvusvaheline projekt „LIVIND – Loov ja elav kultuuripärand kui Põhjamõõtme ressurss 2021–2024“ / “LIVIND – Creative and living cultural heritage as a resource for the Northern Dimension region 2021–2024”

Projekti aeg 2021–2024

Projekti eelarve on kokku 463 000 eurot, projekti rahastavad Soome Välisministeerium, Põhjamõõtme Kultuuripartnerlus (NDCP) ja Soome Muinsuskaitseamet

Projekti eesmärk on jätkusuutliku arengu ja ülemaailmsetel jätkusuutlikkuse eesmärkidel põhinevate strateegiate ja tegevuskava välja töötamine  vaimse pärandi potentsiaali suurendamiseks ühiskonna stabiilsuse, heaolu, jätkusuutliku arengu ja loomemajanduse toetamisel.

Projekt “LIVIND – Loov ja elav kultuuripärand kui Põhjamõõtme ressurss” põhineb mitmeaastasel rahvusvahelisel vaimse kultuuripärandi alasel koostööl. Elav pärand pakub mitmekesiseid võimalusi jätkusuutlikeks praktikateks, mis toetavad kogukondade heaolu. Projekti partnerid on Põhjamõõtme riigid (9), kes on ratifitseerinud 2003. aasta UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni, mis kohustab tunnustama ja kaitsma vaimset pärandit kogukonnapõhiselt. Projekti täiendavad nurgakivid on Faro konventsioon, mis rõhutab pärandi väärtust ühiskonna jaoks. ÜRO säästva arengu tegevuskava 2030 ja UNESCO (2005) kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioon.

Projekti koordinaator on Soome Muinsuskaitseamet, vastutavaks ministeeriumiks on Soome haridus- ja kultuuriministeerium. Projekti peamine rahastaja on Soome välisministeerium.

Projekti alaeesmärke

• Tuua kokku riigi ja valitsusvälised organisatsioonid Põhjamõõtme riikides ja autonoomsetes piirkondades, et töötada välja lähenemisviisid, mis tugevdavad vaimse kultuuripärandi potentsiaali säästva arengu toetamiseks.
• Suurendada Põhjamõõtme piirkonna omavahelist seotust ning kaasata uusi partnerlussuhteid ja algatusi vaimse kultuuripärandi valdkonnas.
• Projekt tugevdab kodanikuühiskonna ressursse ja võimalusi olla tugevamalt kaasatud ühiskonna stabiilsuse ja jätkusuutliku arengu protsessi elava pärandiga seotud tegevuste kaudu.
• Projekt toetab võrgustike loomist, suurendab oskusteavet (sh teenusdisain) ning loob aluse uut tüüpi projektidele ja lähenemisviisidele.

Projekti käigus kasutatakse erinevaid veebipõhiseid tööriistu, mis toetavad sujuvat teabevahetust ja  projekti partnerite ühist arendustööd. Projekti platvormiks on Howspace keskkond.

Projekti käigus toimuvad veebiseminarid ja arutelud on heaks pinnaseks ideede kogumisel ja jagamisel erinevate osalejate, sealhulgas riigiasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide vahel projektis osalevatest riikidest ja piirkondadest. Projekt hõlmab ka uurimistegevust, mille tulemuseks on analüüsid ja juhised, mis toetavad elava pärandi edasist arengut erinevate sihtrühmade jaoks ja ühtlasi kultuuripoliitika arendustegevuseks. Need materjalid koos projekti käigus rakendatud pilootprojektide  kogemustega on kättesaadavad virtuaalses pangas, mis on projekti otseseks tulemuseks.

Projekti piirkond ja partnerid

Geograafiliselt hõlmab projekt üheksat riiki ja autonoomseid piirkondi Põhja regioonis – Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island, Eesti, Läti, Leedu, Poola, lisaks Öland, Gröönimaa, Farö ja saamide asuala. Loe lähemalt projekti partnerite kohta SIIT.

Eestist on projekti partnerid Eesti Rahvakultuuri Keskus (vaimse kultuuripärandi osakond) ja Tartu Ülikooli vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetool.

Projekti raamteemad ja nende omavahelised seosed

1. Kultuuriline jätkusuutlikkus. Märsõnad on kaasatus, võrdsus ja mitmekesisus.
2. Sotsiaalne jätkusuutlikkus. Märksõnad on haridus, tervishoid ja heaolu.
3. Ökoloogiline jätkusuutlikkus. Märksõnad on looduskeskonna ja elava pärandi seosed, traditsioonilised praktikad.
4. Majanduslik jätkusuutlikkus. Märksõnad on loomemajandus, turism, päranditundlik turundus, IP kaitse.

Projekti tulemusi

• LIVIND projekt on olnud suureks abiks elava pärandi ja jätkusuutlikkuse vahel tähenduste ja linkide loomisel.
• Ühiste arusaamade kujundamine vaimse pärandi ja jätkusuutlikkuse tähendustest ja tulevikusuundadest praeguses elukeskkonnas ja inforuumis ning nende kogemuste jagamine ja kasutamine.
• Rahvusvahelise võrgustiku ja partneritega kontaktide loomine ja tugevdamine vaimse pärandi valdkonnas.

Projekti raames viidi läbi 25 pilootprojekti elava pärandi ja jätkusuutlikkuse fookusega erinevates riikides:  Eestist osales kolm pilootprojekti Pilootprojektid viisid läbi Eesti Folkloorinõukogu „Hakkame Santima!“, OÜ Karuskose ja Aivar Ruukel „Eesti ühepuulootsiku (haabja) meistriklass“ ja Eesti Rahvakultuuri Keskus koos arvukate partneritega üle Eesti „Jutuvestmisfestival Ööbikuööd“, mis kõik olid suunatud kogukondade ja laste ja noorte osaluseks elava pärandi praktikate toetamisel kogukonna toel.

Väljakutseid

• Ühine arusaam jätkusuutlikkusest ja jätkusuutlikust arengust vaimse pärandi võtmes nii kultuuripoliitiliselt riiklikul, regionaalsel ja kohalikul tasandil kui kogukonna ja indiviidi tasandil. Kuidas me seda mõistame ja kas sellest on erinevatel osapooltel ühine arusaam?
• Kiired muutused maailmas on väljakutseks elava pärandi hoidmisel.
• Suurema pildi nägemine elava pärandi rollist ja võimalustest ühiskonna stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse toetamisel kultuuripoliitiliselt nii riigi, kohalike omavalitsuste kui rohujuuretasandi vajadustest lähtuvalt ning kogukondade huvide mõistmine ja nende toetamine koostöös.
• Loomemajanduse ja turismiga seotud väljakutsed kogukondade elava pärandi tutvustamisel ja edendamisel.

Tulevikusuundi

• Toetada pidevat õppeprotsessi ja arusaamu UNESCO konventsiooni (2003) vaimus ning seeläbi toetada ühiskonna terviklikkust.
• Integreerida elava pärandi temaatikat haridusse kõikidel tasanditel, kasutades erinevaid formaate.
• Toetada pärandikandjaid.
• Toimivad võrgustikud elava pärandi valdkonnas erinevate partnerite osalusel. Jagada omavahel teadmisi, tööriistu ja praktikaid.
• Luua sildu kogukondade, nende elava pärandi ja jätkusuutlikkuse vahel. Võti siin on oskus kuulata ja küsida õigeid küsimusi.
• Jätkusuutlikke linkide loomine elava pärandi ja loomemajanduse võimaluste vahel.

Projekti kasu Eestile

• Koostöö edendamine projekti partneritega vaimse kultuuripärandi valdkonnas  rahvusvahelises võrgustikus ühiste arutelude ja praktikate jagamise kaudu. Eestist olid kaasatud projekti mitmed elava pärandi valdkonna eksperdid, praktikud ja organisatsioonid.
• Koostöös erinevate partneritega kogukondi toetavate strateegiate ja tegevuste väljatöötamine vaimse pärandi potentsiaali suurendamiseks ühiskonna stabiilsuse ja jätkusuutliku arengu toetajana.
• Erinevate sihtrühmade ja organisatsioonide kaasamine projekti tegevustesse Eestis, mis annab võimaluse kogemuste ja praktikate jagamiseks rahvusvahelises mastaabis kui ühtlasi tugevdab valdkonnas tegutsevate organisatsioonide ja kogukondade võrgustiku loomist, toetamist ja toimimist.

Rahvusvaheline koostöö jätkub erinevates vormides ka peale projekti lõppu.

Lisa

Projekti keskkond: www.aineetonkulttuuriperinto.fi/en/livind
Projekti partnerid: https://www.aineetonkulttuuriperinto.fi/en/livind/partners

Lisainfo
Leelo Isidora Viita
tel: 5306 9897
E-post: leelo.viita@rahvakultuur.ee

Prioriteetsete võtmepädevuste arendamine 2016-2019

Projekti kood 2014-2020.1.06.16-0047

Projekti peamine eesmärk on madalama haridustasemega ja varem õppes vähem osalenud täiskasvanute kaasamine õppesse ning nende eluks ja tööks vajalike pädevuste arendamine.

Eesti Rahvakultuuri Keskuse poolt korraldatud kursused

1. Suhtlemisoskused ja etikett kultuurikeskuses 2017 (maksumus 2250 eurot)

1. Eesti keel A2 2017 (maksumus 1964,40 eurot)

Ettevõtlik õppija

Projekti kood 2014-2020.1.06.16-0063

Projekti peamine eesmärk on madalama haridustasemega ja varem õppes vähem osalenud täiskasvanute kaasamine õppesse ning nende eluks ja tööks vajalike pädevuste arendamine.

Eesti Rahvakultuuri Keskuse poolt korraldatud kursused

1. Tegevuste planeerimine ja kultuuriprojekti kavandamine 2018 (maksumus 2060,24 eurot)
2. Tegevuste planeerimine ja kultuuriprojekti kavandamine 2019 I pa (maksumus 2060,24 eurot)
3. Tegevuste planeerimine ja kultuuriprojekti kavandamine 2019 IIpa (maksumus 2060,24 eurot)

Prioriteetsete võtmepädevuste arendamine 2018-2020

Projekti kood 2014-2020.1.06.16-0062

Projekti peamine eesmärk on madalama haridustasemega ja varem õppes vähem osalenud täiskasvanute kaasamine õppesse ning nende eluks ja tööks vajalike pädevuste arendamine.

Eesti Rahvakultuuri Keskuse poolt korraldatud kursused

1. Ma saan hakkama! 2019 (maksumus 2116,08 eurot)
2. Eesti keel A2 2019 (maksumus 1964,40 eurot)

Kokku toimus nende projektide raames 7 kursust, kus osales 91 aegunud kvalifikatsiooniga või seni vähem koolitustel osaleda saanud inimest. Koolituste maksumus kokku oli 14 475,60 eurot.

Eesti Rahvakultuuri Keskus osales projektides Eesti Vabaharidusliidu partnerina.

ELTSA ja RAKU andmebaasidel põhineva ühtse kasutajakeskkonna ja palgatoetuse väljamakse süsteemi detailanalüüs

Projekt nr 2014-2020.12.03.20-0747
Projekti abikõlblikkuse periood: 7.05.2021 kuni 31.12.2021.
Projekti kogumaksumus on: 50 322 (viiskümmend tuhat kolmsada kakskümmend kaks) eurot. Eesti Rahvakultuuri Keskuse omafinantseering on 7 500 (seitse tuhat viissada) eurot, mis peab olema abikõlblikkuse perioodil tehtud abikõlblike tegevuste katteks. Eeltaotluses esitatud projekti maksumust ületava 322 (kolmsada kakskümmend kaks) eurot tasub keskus oma vahenditest vastavalt 26.04.2021 esitatud kinnituskirjale.

Projekti eesmärgiks on välja selgitada sobivaim lahendus ühtse rahvakultuuri alase andmebaasi loomiseks, vältides kogutavate andmete dubleerimist, vähendades andmete haldamise ja säilitamise kulusid ning parandada kogutavate andmete kvaliteeti ja ajakohasust ning tõsta valdkonnas tegutsevate organisatsioonide ja isikute rahulolu avalike teenustega.

Toetatava tegevuse väljundnäitaja on avalike teenuste parandamise eesmärgil läbi viidud projekt. Projekti tulemusena viiakse läbi analüüs, milles selgitatakse välja parim lahendus Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse ja Eesti Rahvakultuuri Keskuse registri ühtsel andmebaasil põhineva kasutajakeskkonna ja palgatoetuse väljamaksmissüteemi loomiseks.

Töö teostamisse on kaasatud aktiivselt kolm osapoolt: Kultuuriministeerium, Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

Kultuuriministeeriumi ülesanneteks on muuhulgas korraldada tingimuste loomist rahvuskultuuri ja sporditraditsioonide säilimiseks, kaitsmiseks ja nende arengu tagamiseks ning toetada kultuurile ja spordile orienteeritud ühenduste tegevust.

Eesti Rahvakultuuri Keskus (ERK) on riiklik kompetentsikeskus, mis koondab erialast informatsiooni, teeb koolitusi ning nõustab ja toetab rahvakultuuriga tegelevaid organisatsioone ja inimesi.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus (ELT SA) on riiklik sihtasutus, mille ülesanne on korraldada üleriigilist üldlaulu- ja tantsupidu ning üleriigilist noorte laulu- ja tantsupidu.

ERKis töötab igas maakonnas rahvakultuurispetsialist, kelle peamine ülesanne on hallata rahvakultuurivaldkonna informatsiooni, toetada üleriigiliste ning maakondlike laulu- ja tantsupidude protsessi ja osaleda maakondlike rahvakultuurisündmuste korraldustegevuses. Lisaks haldab ERK rahvakultuuri valdkondlikku andmekogu RAKU. RAKU hõlmab kõiki rahvakultuuri valdkondi: rahvatants, koorimuusika, käsitöö, harrastusteatrid, puhkpillimuusika, rahvamuusika, folkloor, vokaalmuusika ja hoonetena rahvamajad. Üldistatult hallatakse informatsiooni rahvakultuuriga tegelevate kollektiivide ja hoonete kohta.

Laulu- ja tantsupidude korraldamiseks kasutatakse Laulu- ja tantsupidude registrit (ELT SA register), mis on töövahend pidude planeerimiseks ning korraldamiseks ja vajalik keskkond peol osalevatele kollektiividele.

Käesoleva töö tulemusena pakutakse välja lahendus rahvakultuurialaste (sh laulu- ja tantsupidude korraldamiseks vajalike) andmete kogumiseks ja haldamiseks nii, et see vastaks kasutajate vajadustele, oleks aja- ja kuluefektiivne ning oleks tagatud andmete kvaliteet.

Projekti rahastatakse EL struktuurivahenditest.

Eesti Rahvakultuuri Keskuse projekti “ELTSA ja RAKU andmebaasidel põhineva ühtse kasutajakeskkonna ja palgatoetuse väljamakse süsteemi detailanalüüs” taotluse rahuldamine

Valminud analüüs ELTSA registri ja RAKU andmekogu detailanalüüs

Lisainfo
Kaja Liivak
koordinaator
tel: 5300 8302
E-post: kaja.liivak@rahvakultuur.ee

Erasmus+ projekt „Innovative methods and ICT competencies for cultural sector employees”  (Uuenduslikud meetodid ja IKT-kompetentsid kultuurisektori töötajatele)  (CulTech)

Projekti aeg 01.03.2021 – 28.02.2023
Projekti kogumaksumus on 219 135 eurot, millest Eesti Rahvakultuuri Keskuse osalus  49 305 eurot.

COVID-19 on avaldanud tohutut mõju paljudele tööhõivesektoritele üle maailma. Kõige enam mõjutab see kultuuri- ja loomesektoreid, kuna kultuuritegevus on traditsiooniliselt seotud inimeste kokku tulemise ja ühistegevuse või osasaamisega. Kuna mitmetes riikides on kokkusaamised pikka aega olnud piiratud, on paljud kultuurisektori töötajad  töö kaotanud või sunnitud karjääri vahetama.

Elav ja mitmekesine kultuurielu on kogukonna ja kogu ühiskonna nurgakivi ning uues olukorras on digitaalsete innovatsioonide loomine ja levitamine kultuurisektoris kesksel kohal kogu ühiskonna toimimise seisukohalt.

CulTech tähendab, et me toome kokku kultuuri ja tehnoloogia ning loome projekti tulemusena uue kultuurikorraldust toetavate oskuste kogumi, ehk kultuuritehnoloogi kompetentside raamistiku. Loodame, et kultuuritehnoloogi kompetentsid leiavad kultuurimaastikul oma koha ja valdkonna innustunud professionaalid toetavad kolleege digiahendustega nende igapäevatöös.

Kuidas CulTech meie elu paremaks muudab?

Meie eesmärk on selle projekti abil pakkuda Eesti, Leedu ja Norra kultuurikorraldajatele ja teistele loomevaldkonnas tegutsejatele võimalusi leida alternatiivseid vahendeid loometegevuseks ja selle jagamiseks publikuga.

Toetame nii kultuurikorraldajate kui kõigi teiste sektoris hõivatute seniste digitaalsete oskuste parandamist ning disain-mõtlemise metoodika abil uute tegevuste ja väljundite leidmist kultuuri- ja loometegevuseks.

Paljud kultuurisektori töötajad, aga eriti need, kes töötavad maapiirkondades, vajavad paremaid digioskusi ja disainimõtlemisega seotud teadmisi. Tegevuste kestmajäämise nimel on ülioluline jõuda praegusest oluliselt enamate osasaajateni, sh publikuni. Tänu projekti pakutud võimalustele (koolitused, uued toetavad veebikeskkonnad) suureneb kogu kultuurivaldkonnas inimeste kaasatus ja digipädevus vanusest, soost või asukohast sõltumata.

Tasuta veebipõhine õppeplatvorm koos õppemoodulite ja käsiraamatuga.

Iga partnerriigi kultuurisektori digioskuste ja -vajaduste kaardistamiseks viiakse läbi küsitlus, mille põhjal luuakse kultuurisektori töötajatele ja tulevastele mentoritele mitmetasandiline koolitusprogramm ja veebipõhine õppeplatvorm. Mentorkursuse läbinud saavad tegutseda kolleegide koolitajatena, suurendades projekti mõju veelgi.

Veebipõhine õppeplatvorm koos õppemoodulite ja käsiraamatuga aitab jõuda suurema hulga publikuni nii partnerriikides kui teistes Euroopa riikides.

Kõik materjalid on tasuta, mis võimaldab kõigil huvitatud inimestel end ülalnimetatud teemadel harida. Materjalid on saadaval neljas projektikeeles (sh inglise keeles). Õppeplatvorm on saadaval kolm aastat pärast projekti lõppu ja seda saab kasutada tasuta.

Senisele eesti kultuurijuhtide pädevuste raamistikule lisatakse uus pädevuste kogum. Eesti kultuurijuhtide kompetentsimudelit võiks kasutada näiteks teiste EL-i riikide sarnaste kompetentsimudelite loomisel.

Projekti käigus on kavas välja töötada kultuuritehnoloogi kompetentsikaart, mis laiendaks ka seniseid kultuurikorraldaja täiendus- ja tasemeõppe õppekavasid.

Projektis osalevad organisatsioonid

BCS Koolitus (Eesti) on alates 2000. aastast läbi viinud laiale kodanike ringile mõeldud siseriiklikke IKT ja digitaalse pädevuse suurendamise programme. Viimane käimasolev programm „E-kodakondsus“ (2018–2022), on suunatud tõstma teadlikkust IKT-alase kirjaoskuse kohta rohkem kui 6000 elanikul, kellest ½ on eakad (55-aastased ja vanemad) ning ½ halva IT-alase kompetentsiga. Koolituskursuse programmi ja materjalid töötab välja BCS Koolitus ning koolitused viiakse läbi kontaktõppes.

Eesti Rahvakultuuri Keskus (Eesti) on olnud 30 aastat juhtiv rahvakultuuri koolituspartner Eestis, pakkudes täienduskoolitusi kultuurisektori juhtidele, kultuurikorraldajatele ja rahvakultuuri harrastajate juhendajatele üle Eesti. Projekt toetab Eesti Rahvakultuuri Keskuse eesmärke suurendada juhtide ja töötajate digitaalset pädevust erineval tasemel ning pakkuda tõhusat tuge uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste juurutamiseks kogu kultuurisektoris.

Projekt võimaldab konkretiseerida sihtrühma vajadusi, suurendada nende tehnoloogilist pädevust ja luua loomevõrgustike kogukondi, avades seeläbi uusi võimalusi koostööks erinevate sektorite vahel ja ka rahvusvaheliselt.

Efektas Group (Leedu) on aastaid tegutsenud täiskasvanute- ja koolitajate koolituse valdkonnas. Projekt toetab meie organisatsiooni ja sidusrühmade teadlikkuse suurenemist digitaalsetest rakendustest ning veebiohtudest ja lisab võimekust igapäevaselt turvaliselt tegutseda.

Prios Kompetanse (Norra) on haridustarkvara ja veebirakenduste pakkuja, kes vastutab projekti jaoks veebisaidi ja veebirakenduse loomise eest.

Lisainfo
Aires Põder
tel: 5911 7900
E-post: aires.poder@rahvakultuur.ee

Nordplus Adult projekt „Introducing and Preserving National Heritage through National Ceramics“ (Kultuuripärandi tutvustamine ja hoidmine läbi rahvusliku keraamika)

Projekti toimumise aeg 19.-23. juuli 2022

Projekti NPAD-2020/10065 toetussumma on 6360 eurot

Projektis osalevad organisatsioonid

Eesti RahvakultuuriKeskus, Leedu Rahvakultuuri Keskus, Läti Rahvakultuuri Keskus, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool

Käesoleva projekti üldeesmärk on näidata rahvakultuuri ja pärandoskuste võimalusi keraamikas, et säilitada ja propageerida keraamikakäsitööd kui ühte oma riigi kultuuripärandi osa.

Projekti tegevuste läbiviimisel on partneriteks Viljandi Kunstikool ning Kaljurahnu keraamikakoda Viljandimaal. Projektis osalevad nii professionaalid kui hobikeraamikud. Kõik osalejad on õpetajad-praktikud ning õpetavad/jagavad oma kogemusi ja teadmisi järeltulevatele põlvedele oma kodumaal.

Igal rahval on oma kultuuritraditsioonid ning rahvuslik pärand. Erinevad rahvad on läbi ajaloo kasutanud väga erinevaid saviesemete valmistamise viise ja tehnikaid. Põlvest põlve edasiantav pärandkultuur vajab suuremat tähelepanu ja hoidmist, et säiliks  ja väärtustuks meie esivanemate poolt kasutatud teadmised ja oskused. Nende väärtuste tähelepanemiseks, suunamiseks ja hoidmiseks on projekti planeeritud rahvakultuuri keskused ning kutse- ja huvikoolide esindajad.

Rahvakultuuri keskuste ülesandeks on kultuuripärandi säilitamine ja hoidmine. Kutse- ja huvikoolid on pärandi säilitamiseks praktiliste väljundite õpetajad, praktikabaaside pakkujad.  Töötavad keraamikud ja hobikorras keraamikaga tegelejad hoiavad ning säilitavad oma loomingu kaudu kultuuripärandit.

Noorte pärimusalased teadmised on tagasihoidlikud. Käsitöö ei ole enam nii populaarne ning see loob ohu traditsioonide ja pärandi kadumiseks.

Lisainfo
Aires Põder
tel: 5911 7900
E-post: aires.poder@rahvakultuur.ee

Projekti number PA-GRO-1691
Projekti aeg: 02.-07. oktoober 2023
Projekti eelarve: 9320 eurot

Projekti eesmärk

Õppida Soome ja Taani kogemusest muudatuste juhtimisel ja teenuste arendamisel kultuurivaldkonnas, samuti ühtlustada teadmisi ja vahetada kogemusi efektiivsest ja haldussuutlikust töökorraldusest.

Taust

Kultuur on inimese üks põhivajadusi, mis annab elule tähenduse. Eestis on välja töötatud Kultuuri arengukava 2021-2030, mis on kultuuri valdkonnas strateegilisi sihte seadev dokument ja panustab olulisel määral ka ÜRO säästva arengu eesmärkidesse.

Eestis toimus 2017. a haldusreform. Omavalitsuste arv vähenes 79-le, sellega seoses muutus omavalitsusüksuste arv, nende pindala ja elanike hulk. 4 aastat kehtinud ühinemislepinguga ei muutunud kultuuri- ja haridusasutuste olukord, kuid nüüd on hakatud muutusi ellu viima (kultuuriasutuste ühtse juhtimise alla viimine, koolivõrgu korrastamine jne). Seda tingib soov optimeerida ressursse ja pakkuda elanikele kvaliteetsemaid teenuseid.

Kultuurivaldkond seisab uute väljakutsete ees – kuidas tagada kõigile elanikele võimalused nii osa saamiseks kui ka osalemiseks kultuuris. Kultuurivaldkonna juhtimisel on vaja arvestada nii globaalsete trendide kui kohaliku kogukonna vajadustega. See nõuab kultuurivaldkonna juhtidelt teadlikkust.

Põhjamaad on olnud meile eeskujuks kultuuri- ja loomesektori rolli mõtestamisel demokraatliku ja kaasava ühiskonna kujundamisel Geograafiline asukoht ja ühised väärtused seovad meid Põhjamaadega rohepöörde ja kliimaeesmärkide saavutamisel ja annavad võimaluse kultuurisektori arengut toetavate tingimuste arendamiseks.

Soome ja Taani kogemuse tundmaõppimine reformide läbiviimisel ja muudatuste juhtimisel kultuurivaldkonnas aitavad kaasa KOV kultuurivaldkonna juhtide kompetentsuse tõstmisele, kuidas kohalikul ja regionaalsel tasandil toimitakse elanikele võimaluste loomisel nii kultuuris osalemiseks kui ka osasaamiseks.

Projekti tegevused

Õppevisiit Soome ja Taani. Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi toel võtab õppevisiidist osa 8 inimest.

Projekti käigus tutvutakse Soome ja Taani riigi poliitikaga kultuuri ja vaba aja tegevuse osas. Uuritakse lähemalt, kuidas on kultuur korraldatud kohalikul tasandil, kuidas on toimitud muudatuste juhtimisel, kuidas kultuurivaldkond on seotud globaalsete trendidest tulenevate probleemide lahendamisega ning kuidas kaasatakse erasektorit kultuuriteenuste pakkumisse. Tähelepanu all on ka kultuurihariduse ja noortekultuuri tegevused. Toimuvad kohtumised ametnikega ja kogemuste vahetamine ning külaskäigud erinevatesse kultuuriasutustesse. Helsingis külastatakse ka Soome omavalitsuste liitu.

Projekti tulemused

Õppevisiidil omandatud teadmised ja kogemuste vahetus aitab kaasa asjatundlikkuse tõusule omavalitsuse kultuurivaldkonna juhtimisel ja koostöövõrgustike arengule. Eriti olulised on uued kontaktid ja praktikult-praktikule õppimise vorm, millest saavad kasu kõik projekti osapooled ja mis annab aluse uute algatuste ja ühistegevuste väljatöötamisele ning Põhja-ja Baltimaade koostöö nähtavuse suurendamisele.

Kõik projektis osalejad tutvustavad Soome- ja Taani omavalitsuste kogemust kultuurivaldkonna juhtimisel oma organisatsioonis ja maakonna kultuuritöötajate seminaridel oktoobris-detsembris. Novembris toimub veebiseminar Eesti kohaliku omavalitsuse kultuurikorraldajatele. Koostatakse õppematerjal kultuurikorraldusest Soomes ja Taanis.

Projekti partnerid
Projekti vastuvõtvateks partneriteks on Soomes Nurmijärvi omavalitsus ja Taanis Haderslevi omavalitsus.

Lisainfo

Urve Gromov
tel 526 5565
e-post urve.gromov@rahvakultuur.ee

The Swedish and Norwegian experience in the cultural sector for empowering communities and ensuring residents’ well-being at the local government level

Projekti number:  PA-GRO-1813
Projekti aeg: 06.-11. oktoober 2024
Projekti eelarve: 10 765 eurot

Projekti eesmärk 

Õppida Rootsi ja Norra kogemusest kultuurivaldkonna juhtimisel kogukondade võimestamiseks ja elanike heaolu tagamiseks kohalikus omavalitsuses, samuti ühtlustada teadmisi ja kogeda näiteid efektiivsest ja haldussuutlikust töökorraldusest.

Sihtrühm

Kohalike omavalitsuste kultuurijuhid, kes läbisid “Kohaliku omavalituse kultuurijuhtide arenguprgrammi”.

Taust

Kultuur on üks inimeste põhivajadustest, mis annab elule tähenduse. Kultuur parandab inimeste heaolu, toetab nende toimetulekuvõimet, vaimset ja füüsilist tervist ning aitab kaasa ühiskonna sidususele. Kultuuri areng on majandusliku arengu mootor. Inimesed eelistavad elada seal, kus toimub pidevalt midagi, kus austatakse traditsioone ja kus nad saavad aktiivselt kultuuris osaleda ning olla osa sellest.

Eestis välja töötatud “Kultuuri arengukava 2021-2030”, mis panustab ÜRO säästva arengu eesmärkidesse ja seab strateegilised eesmärgid kultuurivaldkonnas. Eestile on lähiaastatel olulised algatused Euroopa Liidu suunal, mis on seotud Euroopa Komisjoni prioriteetidega: säästev eluviis, elukvaliteet ja innovatsioon, rohepöörde ja kliimaeesmärkide saavutamine ning digipöörde mõjud kultuuri- ja loomemajandusele, samuti kultuuri- ja loomemajanduse roll kaasava ühiskonna kujundamisel. Need prioriteedid puudutavad kultuurivaldkonda nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil.

Meie geograafiline asukoht ja ühised väärtused ühendavad meid Põhjamaadega rohepöörde ja kliimaeesmärkide saavutamisel kultuuri- ja loomemajanduses ning annavad võimaluse arendada tingimusi, mis toetavad sektori arengut. Põhjamaad on olnud meile eeskujuks kultuuri- ja loomemajanduse rolli mõistmisel demokraatliku ja kaasava ühiskonna kujundamisel.

Projekti tegevused

Õppevisiit Rootsi ja Norrasse. Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammi toel võtab õppevisiidist osa 8 inimest.

Tutvusime Rootsi ja Norra parimate praktikatega, kuidas luua võimalusi elanike kultuuri- ja vabaajategevusteks, millised on meetodid keskkonnasõbraliku kultuuritegevuse korraldamiseks? Kuidas kaasatakse kogukondi piirkonna identiteedi tugevdamisse ja elanike heaolu suurendamisse.

Uurisime, milline on kohaliku omavalitsuse roll kultuuri- ja vaba aja veetmise korraldamisel, kuidas toimub omavalitsuste ja riigiasutuste vaheline koostöö kultuuriteenuste valdkonnas? Kuidas mõõdetakse kultuuriteenuste kättesaadavust, kultuurivaldkonna toimimise tulemuslikkust tervikuna.

Kuidas toimub pikaajaline planeerimine kultuurivaldkonnas, nt strateegilised plaanid, kultuuripoliitika ja kohaliku omavalitsuse investeeringute planeerimine ja kuidas rahastatakse eraõiguslikke kultuuriasutusi ning mittetulundusühendusi?

Programmis olid kohtumised ametnikega ja kogemuste vahetamine ning erinevate kultuuriasutuste külastamine.

Vastuvõtvad partnerid olid  Rootsis Södertälje vald ja Norras Ullensakeri vald.

Projekti tulemused

Õppereis Rootsi ja Norra omavalitsustesse toetab Eesti kohalikku ja regionaalset  kultuurijuhtimist ning tugevdab kultuurivaldkonna lõimimist teiste valdkondadega.

Õppevisiidil omandatud teadmised ja kogemuste jagamine aitab kaasa asjatundlikkuse tõusule omavalitsuse kultuurivaldkonna juhtimisel ja koostöövõrgustike arengule. Eriti olulised on uued kontaktid ja praktikult-praktikule õppimise vorm, millest saavad kasu kõik projekti osapooled ja mis annab aluse uute algatuste ja ühistegevuste väljatöötamisele ning Põhja-ja Baltimaade koostöö nähtavuse suurendamisele.

Kõik projektis osalejad tutvustavad Rootsi ja Norra omavalitsuste kogemust kultuurivaldkonna juhtimisel oma organisatsioonis ja maakonna kultuuritöötajate seminaridel oktoobris-detsembris. Jaanuaris 2025 toimub veebiseminar Eesti kohaliku omavalitsuse kultuurijuhtide arenguprogrammis osalejatele.

Projekti partnerid

Projekti partneriteks on Södertälje vald Rootsis ja Ullensakeri vald Norras.

Lisainfo

Lisainfo
Eeva Kumberg
Tel: 5332 1359
E-post: eeva.kumberg@rahvakultuur.ee