Sulge
Sulge
Nimistu ootab sissekandeid kõigilt Eestimaa kogukondadelt, sõltumata suurusest, asukohast või päritolust. Tähelepanu keskmes on eelkõige kohalik ja kogukondlik kultuur – teadmised, oskused, kombed ja tavad, mida soovitakse kogukonnas hoida ja edasi anda. Oluline on tähele panna, et vaimse pärandi kandmisel nimistusse ei ole kriteeriumiks selle ainulaadsus või aastasadade taha ulatuvad juured, vaid see, et tegemist on teadmise, oskuse, kombe või tavaga, mis on kogukonnale omane ja oluline praegusel ajal.
1. Nimistu sissekannet koostama hakates tuleks alustuseks kogukonnas läbi mõelda:
Sissekande teema valimise ja sissekande koostamise protsessi läbi tegemiseks võib abi saada Eesti Rahvakultuuri Keskuse vaimse kultuuripärandi koolitusest.
2. Ideekavandi koostamine Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu ideekavandi ideekavandi vormil. Ideekavandi koostamine aitab tulevase sissekande sisu avada, annab esmase ülevaate plaanitavast sissekandest ning võimaldab vaimse kultuuripärandi nõukogul anda esmast tagasisidet.
Ideekavandi peaks kirjutama plaanitava sissekande koostaja.
3. Soovi korral sissekande koostamiseks toetuse taotlemine läbi Eesti Rahvakultuuri Keskuse hallatavate toetusmeetmete või Eesti Kultuurkapitali.
4. Sissekannete koostamine Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu jaoks: teksti-, pildi- ja videomaterjali kokkupanemine. Sissekande koostamise vormid ja abimaterjalid leiab siinsamas lehel allapoole liikudes.
5. Sissekandeid toimetab vaimse kultuuripärandi spetsialist.
6. Vaimse kultuuripärandi nõukogu kinnitab sissekanded, need toimetatakse, sisestatakse ja avalikustatakse nimistu kodulehel.
7. Kogukonna esindaja ajakohastab sissekandeid vähemalt iga viie aasta tagant.
Foto: Eino Pedanik
Vaimse kultuuripärandi nimistu kirje ideekavandi täitmine on tähtis osa sissekande koostamisest. Vastates küsimustele plaanitava sissekande kohta saab koondada mõtteid ning endas ja oma elavas pärandis paremini selgust. Sissekande ideekavandi vaatab üle Eesti vaimse kultuuripärandi nõukogu, kes hindab sissekande teema asjakohasust ning võib anda ka juba esimesi näpunäiteid.
Lae alla ideekavand siit: nimistu sissekande ideekavand
Nimistu keskpunktis on elav pärand: kõik teadmised, oskused, kombed, nähtused, sündmused ja muu, mida saab vaadelda vaimse kultuuripärandi väljendusena.
Teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid tutvustavate sissekannetega saab siduda teisi, mis räägivad sellest, millised inimesed ja paigad on selle elava pärandiga seotud.
Lae alla nimistu põhisissekande vorm (uuendatud 2024) siit: Teadmine, oskus, komme või tava
Järgmised kolm sissekande tüüpi ei saa olla nimistus iseseisvalt, vaid ainult koos mõnd teadmist, oskust, kommet või tava käsitleva sissekandega.
Vaimne kultuuripärand on tihedalt seotud inimestega, kes seda kasutavad, edasi kannavad ja annavad. Tõstmaks esile meistreid ja teadjaid, võib ka neid nimistusse kanda.
Lae alla nimistu isikusissekandevorm siit: Isik
Tihtipeale tegutsevad inimesed üheskoos ühendustes ja asutustes, mis on seotud elava pärandiga. Selliseid ühendusi ja asutusi võib samuti kanda nimistusse.
Lae alla asutuse-ühenduse sissekande vorm siit: asutus või ühendus
Oma tegevusega kujundavad inimesed nende paikade ja piirkondade ilmet, kus nad elavad, töötavad, vaba aega veedavad jne. Paik tähendab nimistus nii looduslikku kui ka inimese loodud ruumi, millele inimene on andnud tähenduse ja mis on seeläbi osa vaimsest kultuuripärandist. Tegemist võib olla nii terve piirkonna kui ka konkreetse hoone või kohaga, nagu turuplats või lauluväljak.
Lae alla paigasissekande vorm siit: paik või piirkond
Vaimse kultuuripärandi nimistu sissekannete koostamise ja uuendamise toetamine toimub kultuuripiirkondadesse kuuluvatel kogukondadel läbi oma kultuuripiirkonna toetusmeetme.
Toetuse üldeesmärk on väärtustada ja nimistu kaudu tutvustada Eestis elavate kogukondade mitmekülgset vaimset kultuuripärandit ning toetada selle elujõulisust.
Foto: Eesti Rahvakultuuri Keskus
Facebook