Vaimne kultuuripärand annab identiteedi ja järjepidevuse

Vaimne kultuuripärand ehk elav pärand tähendab selliseid põlvest põlve edasi antud teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mis on kogukondadele omased ja olulised ka praegusel ajal.

Vaimne kultuuripärand annab kogukondadele identiteedi ja järjepidevuse tunde ning edendab seeläbi ka kultuurilist mitmekesisust ja loometegevust.

Vaimne kultuuripärand võib olla ainulaadne, nagu seto leelo või piirkondlik murdekeel, või laialt levinud nagu marjul käimine või jaanipäeva pidamine.

Vaimse kultuuripärandi edasikestmise eelduseks on tegus ja tugev kogukond.

Kuidas kaitsta vaimset kultuuripärandit?

Vaimse kultuuripärandi kaitsmine tähendab selle elujõulisuse eest hea seismist

• väärtustamist
• hoidmist
• hoolimist
• teadmiste, oskuste ja tähenduste edasi andmist

Kombed, tavad, teadmised ja oskused püsivad elavas kasutuses, kui need on inimeste jaoks olulised ning neid soovitakse anda edasi ka järgmistele põlvkondadele.

Iga kogukond otsustab ise, kuidas kõige paremini seista hea oma vaimse pärandi hoidmise ja edasiandmise eest. Igal pool ei saa lähtuda ühtsest mudelist. Tähtis on tegutseda üheskoos ja kaasata võimalikult palju kogukonna liikmeid.

 

Foto: Missoulian.com

Vaimse kultuuripärandi nõukogu

2009. aastal kultuuriministeeriumi juurde loodud vaimse kultuuripärandi nõukogu lähtub oma tegevuses UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioonist ja on valdkonna ekspertide kogu.

Nõukogu peamised ülesanded on

  • Kultuuriministeerumi ja Eesti Rahvakultuuri Keskuse nõustamine vaimse kultuuripärandiga seotud küsimustes;
  • Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu sissekannete kinnitamine;
  • vaimset kultuuripärandi hoidmist ja väärtustamist puudutava teabe vahetamine ja levitamine.

Nõukogu koosseis ja ülesanded ning töökord on kinnitatud kultuuriministri 7. juuli 2023 käskkirjaga nr 166.

Nõukogu koosseis

Nõukogu esimees on Kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõunik Eino Pedanik.

Anneli Banner (Eesti Vabaõhumuuseum)
Külli Eichenbaum (Võru Instituut)
Triin Kusmin (Riigimetsa Majandamise Keskus)
Kristin Kuutma (Tartu Ülikool)
Marju Kõivupuu (Tallinna Ülikool)
Kätlin Kõverik (Haridus- ja Teadusministeerium)
Piret Leskova (sõltumatu)
Ene Lukka-Jegikjan (sõltumatu)
Ave Matsin (Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia)
Marleen Metslaid (Eesti Rahva Muuseum)
Kerli Nõges (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium)
Janika Oras (Eesti Kirjandusmuuseum)
Helgi Põllo (SA Hiiumaa Muuseumid)
Ly Renter (Muinsuskaitseamet)
Inga Ronk (Eesti Pärimusmuusika Keskus)
Margit Siim (UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon)
Reesi Sild (Kultuuriministeerium, muinsuskaitsenõunik)
Lauri Õunapuu (Eesti Folkloorinõukogu)