Sulge
Sulge
Viimane, kuid mitte vähetähtis peatükk on kogemuslugudest. See on vaid väike osa toredatest näidetest kultuurikoostöös, aga loodame, et saate ka siit mõtteainest, mida ehk enda töös kasutada.
Koostöö all mõeldakse enamasti koos töötamise protsessi, mille tegutsemise viis arvestab eri osapoolte huve. Oluline on pooltevaheline mõistev suhtumine ja arusaamine, et nad töötavad ühise eesmärgi nimel. („Koostöö“, 2019)
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (2023) § 6 lg 1 ütleb, et „Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada vallas või linnas [—] kultuuri-, spordi- ja noorsootööd“.
Need on need seadusandluse käsulauad, mis peavad meid suunama ja võimestama. Kuid kuidas seda korraldamist kohalikus omavalitsuses eesmärgistada ja sihipäraselt ellu viia? Valdkonnapõhise arengu eesmärgil, et meie tegijad oleksid väärtustatud ja meie inimestele oleks tagatud kvaliteetne kultuuriline teenindamine piirkonnas, on vaja ühtseid põhimõtteid ning kokkuleppeid nii kohalikus omavalitsuses kui ka maakonna tasandil.
Tartumaal alustasime 2018. aastal eesmärgistatud kultuurikorralduse poole liikumist, luues ühise arutelu ja maakondliku kultuuristrateegia.
Sõnastasime ühe olulise punktina vajaduse toetada Tartumaal kultuurijuhtimise võrgustiku loomist ja arendamist, sh nii vallasiseste võrgustike kui ka maakonnaülese koostöövõrgustiku puhul, mis aitaks paremini tegevusi planeerida ning algatada ja ellu viia koostööprojekte.
Haldusreformi järel oli oluline just liitunud omavalitsustes toetada toimivate koostöövõrgustike loomist ja aidata maakondlikult kaasa ühtse Tartumaa koostöö rakendamisele.
Väärtused, millest lähtudes koostööd korraldame, on järgmised:
Kultuuristrateegia eesmärkide saavutamisele lähenesime etapi kaupa.
Esimene etapp – arendus- ja koolitusprogramm „Loov Tartumaa“
Tartumaa Omavalitsuste Liit viis 2020-2021. aastal läbi arendus- ja koolitusprogrammi „Loov Tartumaa“, mille sisu loomisel oli aluseks kultuuristrateegia koostamise protsessi probleemid meie omavalitsuste kultuurikorralduses. Programmi abil saime oskusi kultuurikorralduse, loomemajanduse ja loomeettevõtluse, strateegilise planeerimise, projektide koostamise ja juhtimise, uute tehnoloogiate rakendamise, rahvusvahelise koostöö, kommunikatsiooni jm seotud teemadel. Kuid ennekõike oli see võimalus ühtlustada meie omavalitsuste kultuurikorraldajate teadmiste taset.
Teine etapp – tegevuskava koostamine
Programmiga samaaegselt koostasime Tartumaa kultuuristrateegia tegevuskava, mis on strateegia elluviimise peamiseks töödokumendiks. Selles kajastuvad koostöövalmiduse mõõdetavad tulemused. Just tegevuskavas sõnastame need ühistegevused, kus on kaasatud vähemalt kaks Tartumaa omavalitsust.
Kõik Tartumaa omavalitsuste kultuurikorraldajad üheskoos hindavad tegevuskava iga aasta sügisel valgusfoori meetodil: punane – eesmärk on täitmata, kollane – tööprotsess on käimas, roheline – eesmärk on ellu viidud. Peale hindamist otsustatakse üheskoos, kas jätkatakse nende eesmärkidega järgmisel aastal.
Näide: Ülemaakondlikud teemasündmused
Tegevuskavasse on igal aastal planeeritud ülemaakondlik teemasündmus (Elva Elamusfestival, Tartumaa Kultuurinädal, Tartumaa vanasõnade projekt koostöös GoBussiga), mis nõuab kõigi omavalitsuste kultuurikorraldajate põhitöövälist panustamist sisuloomesse ja on pikalt ette planeeritud. Tagasisidena on märgitud selle mõju just võrgustiku omavahelise koostöö ja kolleegide toetuse tunnetusele – me teeme täpselt samal ajal üheskoos ja sama asja.
Kolmas etapp – omavalitsuse kultuurikorralduse teekaart
Kultuuriline teekaart sisaldab ühe omavalitsuse peamisi väljakutseid kultuurikorralduses ja loomemajanduse arendamises ning püüab kaasa aidata parimate lahendus-stsenaariumite väljatöötamisele, loomata sealjuures kõlavaid ja kõigi poolt vähe armastatud arengukavasid. Kultuurikorralduse teekaardi abil koostati üheaastane tegevuskava olemasoleva väljakutse lahendamiseks.
Selle protsessi läbiviimiseks kaasati oma ala eksperte, et oleks neutraalne kõrvalpilk, sest ise teemaga pidevalt seotud olles võib:
Me oleme ühe väga pika teekonna alguses, kuid oleme aru saanud, et ühiste eesmärkide abil loome me igas omavalitsuses ühtset, omanäolist ja seeläbi ülemaakondlikku kultuurikorraldust.
Püüame juurutada põhimõtet, et kultuuri ja loovuse roll maakonna tasandil on väärtustatud, toetatakse omaalgatust ja kogukondade koostööd ning kõikide KOV-ide teadlikkuse tõstmist, et kultuur on arengu vedur. Kultuur kui baasvajadus, mitte tilulilu. Eesmärk on, et see oleks integreeritud igasse eluetappi ja tegevusse.
Praegu saame öelda, et 2019. aasta ambitsioonid olid meil suured, kuid nüüd on kõigil võimalik Tartumaa kogemusest õppida. Kindlust, et me pole siiski ainsad, kes peavad ühtset, eesmärgistatud tegevust oluliseks, annab see, et praeguseks on Pärnu linnal oma kultuuristrateegia ja -akadeemia ning Võrumaa Arenduskeskus viis 2022. aastal ellu programmi „Loov Võru maakond“.
HAKKA TEGUTSEMA
|
Lõpetuseks, selge sihiga ja motiveeritud kultuuritöötaja, kellel on sihtide saavutamiseks tegevuskava ja kolleegide toetus, teeb paremat tööd ja on õnnelikum. Ja see on väga oluline samm selleks, et kohalik kultuurielu oleks kogu piirkonna arengu toetaja – või miks mitte ka piirkonna arengu eestvedaja ja atraktiivsuse tõstja.
Eesti rahvuse ja kultuuri hoidmine on Eesti Vabariigi põhiseadusega kokkulepitud kohustus, mida viiakse ellu igal tasandil alates üksikisikust kuni riigini tervikuna. Mitmetasandilisus ja mitmekesisus eeldavad sujuvat tegutsemist ja tegevuste sünkroonsust paljude osapoolte vahel, sektoriteüleselt. Üks oluline koostöötasand on piirkondlik koostöö kohalike omavalitsuste vahel, et kujundada ja ellu viia mõjusamat kohalikku kultuuripoliitikat.
Kultuurikorraldus maakondlikul tasandil on suunatud peale 2017. aasta riigi ja omavalitsuste haldusreformi maakondlikele arendusorganisatsioonidele või omavalitsuste liitudele, mõnes maakonnas on ülesanded edasi suunatud ka kultuurivaldkonnas tegutsevatele keskseltsidele. Maavalitsustel oli tugev seos riigi ja maakonna vahel, välja oli kujunenud kindel koostöö omavalitsustega, kuid tänapäeval ei ole enam kindlat mudelit ja iga maakond on maakonnaülese koostöö osa erinevalt lahendanud. Nüüd otsivad maakondliku tasandi koostööorganisatsioonid oma rolli ja tegevusmudeleid, mis aitaks kaasa maakonnaülesele koostööle ja arengule. Töötan ise Võrumaa Arenduskeskuses kultuurispetsialistina, kus minu üks tööülesanne on maakonna kultuurivaldkonna arendamine koostöös kohalike omavalitsustega. Olles ise avatud koostööks, uskudes koostöö võimalustesse ja vajalikkusesse, pean aeg-ajalt leppima teadmisega, et osapooled ei soovi koostööd teha, sest ei näe koostöö vajalikkust või ei leia selleks aega.
Aastal 2022 lõpetasin Tartu Ülikoolis kultuurikorralduse eriala, kus minu magistritöö sisuks oli just enda ametikohast lähtuvalt uurida, kuidas on tänapäeval kohaliku omavalitsuste tööd reguleerivatest seadustest tulenevalt määratud maakondliku tasandi kultuurikoostöö eesmärgid ning kuidas on korraldatud ja kuidas mõistetakse maakonna tasandil kultuurialast koostööd Võru maakonnas.
Magistritöö tulemustest selgus, et praegune seadusandlus, kus iga kohalik omavalitsus vastutab oma piirkonnas kultuurivaldkonna arengu eest ise, ei soodusta maakonnaülest kultuurikoostööd, vaid pigem nõrgestab seda. Ühistele kokkulepetele jõudmine sõltub inimeste tahtest ja kohaliku omavalitsuse valmisolekust maakonnaülest koostööd planeerida. Olgugi et iga omavalitsus korraldab oma tööd ikka ise, ollakse arvamusel, et koostöö arenduskeskusega on vajalik ja koostöökohad tuleb ühiselt leida.
Maakonna tasandi koostööd teadvustatakse eelkõige toimivate võrgustike regulaarsete kohtumistena. Võrumaa Arenduskeskus on võtnud kultuuritöötajate võrgustiku juhtimisel juhtiva ja koordineeriva rolli ning on aktiivne maakonnaüleste teiste avaliku sektori kultuuriasutuste loodud võrgustike liige ja osaleb võrgustike kohtumistel. Koostöövõrgustik on võimalus koostööks ja meil on vaja teineteist ühiste teemade lahendamiseks (Castells, 2000). Võrgustikus on oluline juhi roll osapoolte kokkuviijana, võrgustiku juhi roll on seada eesmärke, sõlmida kokkuleppeid ja koordineerida tegevusi (Klijn, 2007). Võru maakonnas toimivad samal eesmärgil kultuuri- ja turismivaldkonna spetsialistide võrgustikud. Võrgustike kohtumistel vahetatakse omavahel infot, planeeritakse koolitusi ja õppereise, sünnivad uued ideed ja algatused.
Võrumaa Arenduskeskus on olnud hea ühiste koostööprojektide algataja, osapoolte kokkuviija, toetaja ja eestvedaja. Samuti on oluline panus maakonnaüleste sündmuste eestvedaja ja toetajana. Arenduskeskust nähakse kui maakonnaülest koostööorganisatsiooni, mis on midagi enamat kui üks omavalitsus. Ühise teabe koondamisel on võimalus ühtlustada ja võimestada maakonnas kultuurivaldkonna arengut. Kahe kultuuriruumi mõistes (võro ja seto) on arenduskeskus organisatsioon, kes saab aidata kaasa kahe kultuuriruumi omavahelisele koostööle ja arengule.
Maakondades on vastutus kultuurivaldkonna koostöö eest erinevatel organisatsioonidel. Põlva-, Tartu- ja Võrumaal vastutavad maakonnaülese koostöö eest omavalitsuste liidud ja arenduskeskused ning tööl on täiskohaga valdkonna spetsialistid. Jõgeva- ja Valgamaal on delegeeritud ülesanded MTÜ-dele, kes tegutsevad valdkonna eestvedamisel õhinapõhiselt.
Võrumaa Arenduskeskus on loonud koostöösuhteid, ühiselt korraldatakse mitmeid olulisi maakonnaüleselt kokku lepitud sündmuseid (Võro-Seto Noortefest, maakondlikud žanripäevad, maakonna laulu- ja tantsupidu). Mitu head koostööprojekti on ellu viidud mitte maakonnaülese koostööna, vaid koostöös ühe või kahe omavalitsusega. Head näited on „Linn, mis räägib lugusid“ ja Kultuuribuss. Võrumaa Arenduskeskus maakonnaülese organisatsioonina on hea partner rahataotluste esitamises ja projektide kirjutamises.
Maakonnaülesed positiivsed koostöönäited kinnitavad, et arenduskeskuse roll/võimalus on kokku tuua erasektori, avaliku ja kolmanda sektori valdkonna eestvedajaid, kes üheskoos lahendavad probleeme, mida pole võimalik lahendada üksi (Agranoff & McGuire, 2003). Ühine projekt „Mahe ja muhe – lapsed, kool ja mahetoit“ on alguse saanud loometalgult „Vunki mano“. Loometalgud on kogukonna häkaton ja seda veab eest just arenduskeskus. Loometalgutel arutavad üheskoos ühiskonnas olulisi kitsaskohti ja probleeme kodanikud, avalik sektor ja ettevõtjad. Koosloome on just viis kaasata eri osapooli vajalike teenuste ja meetmete arendamisel avalikus sektoris (Voorberg et al., 2014). Aastal 2022 läbisime „Loov Võru maakond“ kultuurivaldkonna tegevuskava projekti, mille raames toimusid ka kohtumised igas omavalitsuses. Ühised arutelud tõid eri osapooled ühisesse aruteluruumi. Mõistsin, et arenduskeskuse kultuurispetsialisti roll on olla leidlik ning pakkuda koostöövõimalusi ka teiste kohalike omavalitsuste allasutustega, mitte ainult rahvamajade kultuuritöötajate, vabaühenduste eestvedajate, kultuurisündmuste korraldajate ja loomeinimestega. Mõistsin, et arenduskeskuse kultuurispetsialist saab olla aruteluruumide looja või osapoolte kokkukutsuja.
Magistritöö tulemused andsid Võrumaa Arenduskeskusele ja Võru maakonna omavalitsustele hea sisendi edasiseks koostööks, kuidas seda paremini planeerida ja eesmärgistada. Omavalitsused teavad ise kõige paremini, millised on nende piirkonna suurimad väljakutsed ja tulevikuvajadused ning milliseid tegevusi selleks tegema peab. Maakonnaülene ühine koostöö annab omavalitsustele võimaluse näha suuremat pilti ning ühiselt kavandada jõudsamalt piirkonna mitmekülgset arengut.
Võibolla on just riigil siin oluline roll sekkuda ja leida lahendused, kuidas üle Eesti tasakaalustada kultuurivaldkonnas maakonnaülene koostöö ning tugevdada valdkonna spetsialisti rolli, kes on vastutav maakonnaülese koostöö eest, riigi ja omavalitsuste vahel. On oluline taaselustada üleriigiline regionaalne kultuurikorraldus ja leida võimalused regioonide ühtlaseks arenguks.
Tartu koos 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega võitis 2019. aastal võimaluse olla 2024. aasta Euroopa kultuuripealinn. Tegu on Euroopa suurima kultuurisündmusega ja Eesti tippsündmusega, kuhu panustab veerand Eestit.
Teekond tiitlivõidust Euroopa kultuuripealinna aastani on pikk ning nõuab ühist pühendumist. Kuue aasta jooksul töötavad omavalitsused koos, et seista Lõuna-Eesti senise suurima koostööprojekti eest. Kõikides tegevustes programmiloomest turunduseni tuleb arvestada pikaajaliste eesmärkide ning eri osapooltega.
Oluline on olla avatud värsketele projektiideedele: tervitada uut võimalust, fookust, vaatenurka või eestvedajat. Ära püüa suruda tärkavat ettevõtmist raami „aga me oleme siin alati nii teinud“. Nii on raske ära kasutada uue algatuse energiat innovatiivsete lahenduste loomiseks.
Juba ettevalmistuse algfaasis tajusime, et Euroopa kultuuripealinna laiem eesmärk tõi kindlakskujunenud nn jõujoonte kõrvale uut hingamist nii maakondades kui kultuuriasutustes. Enamik ärksameelseid ja tulevikule orienteeritud tegijaid tervitasid seda võimalust avasüli, kuid leidus ka neid, keda pidi rohkem veenma. Pingete leevendamiseks on hästi oluline mõlemapoolne kannatlikkus ja aja leidmine.
Pikaajalise protsessi käigus võivad selguda osapoolte seas erinevad ootused eesmärkide saavutamiseks seatud alategevuste osas. Tajusime teatud ajaperioodil erinevaid ootusi kultuuripealinna protsessidele. Näiteks tekkisid küsimused, kas on olulisem anda kõigile võimalus teha oma sündmus või teha laekunud ideede seast kureeritud valik, pidades silmas Euroopa kultuuripealinna väärtusi ja laiemaid eesmärke. Meie valisime tee, mis kaasab säravaid tegijaid, kes suudavad korraldada Euroopa kultuuripealinna kõrgetele standarditele vastavaid sündmuseid.
Programm peab olema eristuv, rahvusvaheline ja atraktiivne nii kodu- kui välismaisele osalejaskonnale. Euroopa kultuuripealinna kvaliteedis pole paraku võimalik allahindlusi teha. Kõigeks ei jätku muidugi ka ressursse, seetõttu on valikud vältimatud.
Kommunikatsioonirutiinid, millega kõik osapooled teavad arvestada
Ühises infoväljas püsimiseks lõi Tartu 2024 võrgustiku kaasatud kohalike omavalitsuste kontaktisikutele ja kommunikatsioonijuhtidele. Võrgustiku tegevust toetavad kaks korda kuus toimuvad infotunnid ja koosolekud maakondlike kultuurijuhtidega. Igal aastal toimuvad ka omavalitsusjuhtide kokkusaamised.
Oleme alati valmis suhtlema üks ühele iga omavalitsuse esindajaga. Lähtume oma tegevuses ühisest koostöölepingust, mis hõlmab kogu kultuuripealinna ettevalmistavat perioodi ja tiitliaastat. Loome igaks aastaks omavalitsusele tegevuskavad ja koostame aruandeid.
Julgustame omavalitsusi võtma võrgustikust maksimumi. Nii jõuab vajalik info kohale ja avaneb rohkem võimalusi koosloomesse panustamiseks. Järgnevalt mõned väärtused, mida sealjuures silmas võiks pidada.
Ole kõigi poolt
Suurprojekti eestvedaja ei saa valida partnerite osas pooli, ta peab olema diplomaat. Meie peame seda Euroopa kultuuripealinnas silmas. Oleme iga kaasatud omavalitsuse poolt eraldi ja kõigi poolt koos. Püüame leida viise, et kõik saaksid võtta osalemisest maksimumi. Partnereid tuleb toetada vastavalt nende vajadustele. Osa neist saab lasta teele lihtsalt kultuuripealinna ootustest teavitades, teised vajavad rohkem tuge. Kedagi ei jäeta maha.
Ole õiglane
Kõik omavalitsused on erinevad – erineva suuruse, rahvaarvu, võimekusega teatud aspektides ja erineva ressursside hulgaga. Püüa luua süsteem, mis oleks kõigi suhtes õiglane.
Ole päris
Eesti on väike, Lõuna-Eesti veel väiksem – kõik tunnevad kõiki ja kuuluvad eri võrgustikesse. Suhtu kõigisse lugupidamise ja mõistmisega.
Ole poliitikaülene
Euroopa kultuuripealinn on riigi kontekstis oluline mainesündmus. Käitu riigimehelikult ja ole poliitikaülene. See printsiip tuleb kasuks ka teiste ühisprojektide edule.
Sea sisse selge tööplaan-süsteem
Regionaalse taotlusvooru, mille kaudu jõudis enamik Lõuna-Eestis aset leidvaid suuri projekte Euroopa kultuuripealinna programmi, ettevalmistamisest lepingute sõlmimiseni, läks aega kaks aastat. Sihti aitas silme ees hoida selge ajajoon ja tööplaan: millal mis toimub ning kes, mida ja mis ajaks tegema peab.
Kahe aasta pärast oleme valmis jagama tulemusi!
Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna programmi viib ellu Tartu linn koos 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega: Antsla vald, Elva vald, Kambja vald, Kanepi vald, Kastre vald, Luunja vald, Nõo vald, Otepää vald, Peipsiääre vald, Põlva vald, Rõuge vald, Räpina vald, Setomaa vald, Tartu vald, Tõrva vald, Valga vald, Viljandi linn, Võru linn ja Võru vald.
Facebook