Sulge
Sulge
Ettekanded on tehtud Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 Eestis raames.
Eesti Rahvakultuuri Keskus (ERK) kutsus 20. oktoobril 2020 valdkondlike rahvakultuuri keskseltside (Eesti Kooriühing, Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusika Selts, Eesti Folkloorinõukogu, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, Eesti Harrastusteatrite Liit, Eesti Kultuuriseltside Ühendus, Eesti Rahvamajade Ühing) ja teiste katusorganisatsioonide esindajad Telliskivi Loomelinnakusse Erinevate Tubade Klubisse, et koos arutada ja leida ühisosa rahvakultuuri põhimõistete mõistmisel tänapäeva kontekstis ja sõnastada ootused rahvakultuuri valdkonna eestkõnelejatele.
Valdkonna põhimõistete ühtlustamise ideeks on ühise keele vajadus ehk et valdkonna esindajad räägiksid oma valdkonna eest seistes põhilistes küsimustes ühiselt kokkulepitud keelt.
Mõttetalgute metoodilist osa juhtisid Mari Kaisel ja Meel Valk (Teravik OÜ), päeva modereerisid Riin Kivinurm (ERK) ja Elo-Hanna Seljamaa.
Arutelud toimusid laudkondades, mis olid jagatud rahvakultuuri valdkondade lõikes järgnevalt:
Rahvuslik käsitöö, rahva ja pärimusmuusika, koori- ja puhkpillimuusika, rahva- ja pärimustants, harrastusteater, vaimne kultuuripärand ja pärimuskultuur ning kultuurikorraldus (2 laudkonda).
Laudkondade juhid olid vastava valdkonna keskseltsi või muu organisatsiooni esindaja, kelle ülesandeks oli eelnevalt sõnastada oma valdkonna inimestega koostöös põhimõisted, millega seminaris I tööle asuti.
Mõttetalgute kava:
Avasõnad:
Eino Pedanik, Kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõunik
Järelvaadatav: Avasõnad – Eino Pedanik, Kultuuriministeerium
Kalle Vister, Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktor
Järelvaadatav: Avasõnad – Kalle Vister, Eesti Rahvakultuuri Keskus
Ettekanded:
Sissejuhatav ettekanne – Leelo Viita, ERK, vaimse kultuuripärandi osakonna juhataja
Järelvaadatav: Sissejuhatav ettekanne – Leelo Viita, Eesti Rahvakultuuri Keskus
Rahvakultuuri valdkonna põhimõistete kujunemisest – Elo-Hanna Seljamaa, Tartu Ülikool, eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna vanemteadur
Järelvaadatav: Rahvakultuuri valdkonna põhimõistete kujunemisest – Elo Hanna Seljamaa, Tartu Ülikool
Eestkõnelemisest ja miks on eestkõnelemist vaja? Kes mille eest peaks kõnelema? – Eva Truuverk, Teeme Ära SA, Teeme ära! Liikumise algataja ja eestvedaja
Järelvaadatav: Eestkõnelemisest ja miks on eestkõnelemist vaja? Kes mille eest peaks kõnelema? – Eva Truuverk
Kes on hea eestkõneleja? – Annela Laaneots, Tartu 2024 – Euroopa kultuuripealinn koordinaator
Järelvaadatav: Kes on hea eestkõneleja? – Annela Laaneots, Tartu 2024 – Euroopa kultuuripealinn koordinaator
Seminar I – Kuidas määratleme rahvakultuuri tänapäeva kontekstis?
Rahvakultuuri valdkonna põhimõistete arutelu
Seminar I mõisted olid aruteluks sõnastatud järgnevalt:
Rahvuslik käsitöö: mis on rahvakunst ja rahvuslik käsitöö tänapäeva kontekstis?
Koorimuusika: mis on koorimuusika tänapäeva kontekstis (harrastus või professionaalne kunst)?
Vaimne kultuuripärand ja pärimuskultuur: mis on vaimne kultuuripärand ja pärimuskultuur tänapäeva kontekstis?
Rahva- ja pärimusmuusika: mis on pärimusmuusika ja rahvamuusika tänapäeva kontekstis?
Harrastusteater: mis on harrastusteatri roll tänapäeva kontekstis?
Rahva- ja pärimustants: mis on lavatants ja pärimustants tänapäeva kontekstis?
Kultuurikorraldus (laud 1): mis on kultuurikorraldus tänapäeva kontekstis?
Kultuurikorraldus (laud 2): kes on kultuurikorraldaja tänapäeva kontekstis?
Seminar I – rahvakultuuri valdkonna põhimõisted – arutelu ja ettepanekud
Järelvaadatav: Seminar I – Kuidas määratleme rahvakultuuri tänapäeva kontekstis?
Seminar I jätk – Rahvakultuuri mõiste arutelu
Seminar I teises osas arutleti kolmes suuremas grupis rahvakultuuri valdkonna määratlust, mis on kirjas Kultuuriministeeriumi lehel:
Rahvakultuuri valdkond hõlmab loomingulist ja rahvuslikel traditsioonidel põhinevat harrastustegevust, pärimuskultuuri, vaimset kultuuripärandit, rahvuslike ja paikkondlike kultuuritraditsioonide uurimist, hoidmist ja jäädvustamist, avalikke kultuurisündmusi ning rahvakultuurialast seltsitegevust, koolitust ja täiendõpet.
Rahvakultuuri mõiste arutelu
Järelvaadatav: Seminar I – Rahvakultuuri mõiste arutelu
Seminar II – Ootused rahvakultuuri valdkonna eestkõnelejatele. Kes mille eest peaks kõnelema?
Seminaris II arutleti taas laudkondades oma valdkonna eestkõnelejate üle nii organisatsioonide kui üksikisikute esiletoomisega. Sõnastati ka ootused eestkõnelejatele.
Seminar II – ootused rahvakultuuri valdkonna eestkõnelejatele
Järelvaadatav: Seminar II – Ootused rahvakultuuri valdkonna eestkõnelejatele. Kes mille eest peaks kõnelema? Kokkuvõte
Seminar III – Avatud küsimused
Seminaris III said kõik osalejad teha ettepanekuid edasiseks koostööks teemadel, mis vajavad arutelu ja lahendust. Ettepanekud pandi kirja ja kõik, kes esitatud teemade lahendamisel tahavad osaleda ja kaasa rääkida, lisasid vastava teema juurde enda kontakti.
Lahendust vajavad teemad rahvakultuuri valdkonnas
Järelvaadatav: Seminar III – Avatud küsimused. Ettepanekud edaspidiseks
Kokkuvõte seminaripäevast
Koostööseminari 20.10.2020 kokkuvõte
Järelvaadatav: Kokkuvõte seminaripäevast – Elo-Hanna Seljamaa
Koostööseminari kajastav artikkel Sirbis 18.12.2020 Rahvakultuur tänapäeval, Epp Tamm
Korraldajad: Eesti Rahvakultuuri Keskus, Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Rahvamajade Ühing
Kava:
Kultuuripärand ja tähendusväljad. – Epp Tamm, Eesti Rahvakultuuri Keskus
Külakogukonnad kultuuripärandi kandjad. – Krista Habakukk, Eesti Külaliikumine Kodukant
Rahvamajade roll kogukondade tegevuste toetamisel. – Ülle Välimäe, Eesti Rahvamajade Ühing
Näited kogukondade osalusest:
Lüübnitsa küla lugu. Aasta Küla 2019. – Urmas Sarja, külavanem
Avinurme Ajavakk-veebimuuseum. – Katre Pärn, MTÜ Avinurme Ajavakk
Kodavere keele hoidmine. – Ergo-Hart Västrik, Kodavere Pärimuskeskus
Maarjapäeva tähistamine Karksis. – Kai Kannistu, kohalik eestvedaja
Hakkame santima!“ – Kristi Pumbo, Eesti Folkloorinõukogu
Lõppsõnad ja kontaktide jagamine
Järeldvaadatav “Kuidas hoida elavat kultuuri oma kodukandis?“
Facebook