Külalisteni toovad armsad jutud ja laulud näiteks

Aleksei Turovski – ta on Eesti zooloog, parasitoloog, zoosemiootik ja autor kelle 50+ aastase karjääri jooksul on ta klatšinud tervet loomariiki peaaegu tervele Eestimaale! Ta on tuntud loomaaednik, kirjanik ja lektor ning tema huvisfäärist leiab kõike alates füüsikast ja keemiast kuni ajaloo ja kunstini. Kokkuvõtvalt üks ehe jutumees. Oma jutus “Emmedel on tõsi taga” tõestab Aleksei veenvalt, et loomariigis ei maksa iial emastega jännata!

Valdur Mikita – Tema tuntuimad teosed on “Metsik lingvistika” (2008), “Lingvistiline mets” (2013) ja “Lindvistika ehk metsa see lingvistika” (2015), kus ta arutleb eesti kultuuri, eestlaste psühholoogia ja eestluse eripära teemadel.

Lauri Õunapuu – eesti pärimusmuusik ja lugude jutustaja. Ansamblite Metsatöll, Ülemakstud Rentslihärrad, Harju Mehed ja Sinimaniseele liige ning Arhailise Meestelaulu Seltsi asutajaliige. On kuulunud ansamblitesse Messier ja Tsõdsõpujaleelo.

Erki Kari Kaikkonen – ta on kommunikatsiooni ekspert, vaimse tervise koolitaja, kuulaja ja jutuvestja. Erki Kari aitab inimestel üksteist mõista ja nende erinevate maailmade vahel ühendusi luua. Ta aitab leida tee, kuidas aktsepteerida üksteise ainulaadsust ja tõsta kuulamise ja eneseväljendamise tundlikkust.

Polina Tšerkassova – vabakutseline muusik ja jutuvestja, kelle jutud lähevad otse südamesse ningtema  jutud viivad meid imelistesse maailma.

Vahur Sepp -ta tunneb metsloomade kombeid ning viib kuulajad alati toredate juttude teekonnale, mille sisuks on nii loodus kui ühiskonna koostoimimise protsessid.

Meelis Kihulane ehk Edev Eremiit – tema kutsumus ja kirg on puukäsitöö. Lisaks on ta on võtnud oma südameasjaks esiisade oskuste taastamise ja edasikandmise, sest järjepidevus oli mitme inimpõlve vältel sisuliselt katkenud.

Margit Päkk – Kotkaklubi Võrumaa koordinaator ja ta tunneb paraktiliselt igat linnuriigi häälekest.

Roland Karo – teoloog, Tartu Ülikooli usuteaduskonna juhataja. Tema erialaks on süstemaatiline teoloogia. “Mulle süstemaatilise teoloogina on enim huvi pakkunud küsimused, mis tõstatuvad teoloogia ja loodusteaduste piirimail. Uuemate elu tekke teooriate valguses näib nii, et mõtleva elu teke on universumi kangasse algusest peale sisse kootud. Kui see pole teoloogiliselt huvipakkuv tulemus, siis ma ei tea, mis on. Samuti toimub palju huvitavat usu ja neuroteaduste piirialadel.” selgitab Karo. Roland on feminist, multitalent, ja ustav kõigi usuteaduskonna taimede sõber. “Roland tunneb kõiki üliõpilasi nimepidi ja seisab alati nende eest. Roland lahendab probleeme ja võtab oma teadusteemadeks kõige keerukamaid küsimusi. Mina läheks küll Rolandiga luurele,” lisab süstemaatilise usuteaduse professor Anne Kull.

Epp Tamm – etnoloog-folklorist, nokitseja, uneleja, uitaja, ja nagu me kõik – päris mitme inimese lapselaps. Epp on Eesti Rahvakultuuri Keskuse vaimse pärandi spetsialist, kes festivalil taaselustab vanaemade vaimse pärandi ning räägib teemal “Vanaema selja taga”.

Lisaks on fetsivalil erinevaid muusikuid

Noorte folklooriansambel Uurikad – ühe küla noorte folkansambel Uuri külast, Lahemaalt, kes on tuntud just oma ägeda lavaenergia ja vaimustava koosmängu poolest. Uurikad on tunnistatud parimaks ka „Noor pärimusbänd 2022“ konkursil ja lisaks suurtele folkfestivalidele on nad esinenud nii presidendilossis, kui andnud erakontserdi Kihnu Virvele.

Mäeotsa kapell – neli kõige viisakamat härrasmeest oma vikerviisidega, on juba mitu head aastat  pannud meeste meeled möllama ja tüdrukute tantsutallad tatsuma. Kui see kannel – ikkagi Osvald Rossmanni meisterdatud kannel – käima tõmmata ja akordionile auru juurde anda, ei siis see bass passima jää ja kitarre kaugelt kuulama. Siis mängivad Mäeotsa mehed hommikuni!

Wänt ja Wõll – ehk lõõtsamees Henrik Hinrikus ja torupillimees Juhan Suits on kaks sõpra, kes teevad koos muusikat, sauna, nalja ja …. Ühiselt kantakse hoolt selle eest, et eesti rahvamuusika lõbusam ots ikka vee peal püsiks.

Jutuvestmisfestivali Ööbikuööd korraldab Eesti Rahvakultuuri Keskus ja Ööbikuööde idee on jutuvestmise, kui ajatu ja olulise kultuurilise nähtuse tähelepanu keskpunkti toomine ja elava pärandi  vahetu kogemine jutuvestmise kõikvõimalikes vormides.