Sulge
Vaimse kultuuripärandi koolitusseminarid maakondades „Elav pärand ja jätkusuutlikkus“
Sel aastal toimus vaimse kultuuripärandi osakonna, regionaalosakonna rahvakultuurispetsialistidega, partneritega maakondades ja kohalike pärandikandjatega koostöös ühtekokku kuus elava pärandi ja jätkusuutlikkusega seotud koolitusseminari innustamaks kogukondade ühisloomena vaimse pärandi ja selle hoidmise teemalisi arutelusid ning ettevõtmisi.
6. aprillil kohtusime Pärnumaa kogukondade esindajatega Pärnu muuseumis. Piirkonna pärandikandjatest innustasid osalejaid haabjameister Aivar Ruukel ja Kihnu kultuuri hoidja Veera Leas. 12. aprillil kohtusime Jõgevamaa inimestega Raja Vabaajakeskuses, kus innustust andis Kasepää kurgikasvatuse traditsiooni hoidmisel Terje Lill. 16. novembril otsisime ja avastasime Ida-Virumaa inimestega Ida-Virumaa erinevate piirkondade elavat pärandit. Oma kogemusi rääbisilguga seotud pärandi avastamisel ja hoidmisel jagas inspireerivalt proua Rääbisena tuntud Pille Põld Rannapungerjalt.
Kuna 2022 on ka raamatukogude aasta, toimus kolm koolitusseminari koostöös raamatukogudega ja kus otsisime koos raamatukogude tähendusi kogukonnakeskusena pärandihoidmisel. Nende küsimuste arutasime koos raamatukogutöötajatega 20. aprillil Paide Keskraamatukogus, 13. oktoobril Viljandi Linnaraamatukogus ja 14. oktoobril Haapsalu Lääne Maakonna Keskraamatukogus, kus osalesid ka teised kogukondade esindajad Läänemaalt.
Vaimse kultuuripärandi süvakursus – jätkusuutlikkus ja uurimine toimus sügisel kahes osas Viljandis ja Tallinnas. Kursus andis teadmisi ja tunnetust, mis aitavad meis ja meie ümber leiduvat vaimset pärandit selgemini märgata, hinnata, teadlikumalt hoida, mõtestada uurida. Kursuse raames külastasime Anu Raua Keskust ja vahetasime koos Anuga pärandimõtteid teelaua taga. Hoiame näpud püsti ka uute sissekannete sünnile Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse.
Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu rändnäitus „Pärand elab!“
Eesti Rahvakultuuri Keskuse rändnäitus “Pärand elab!” kutsub märkama ja väärtustama vaimset pärandit meie ümber, tutvustades neljateistkümmet kultuuriilmingut Eesti vaimse kultuuripärandi nimistust. Näitusel on võimalik mõtiskleda nende aarete üle, mille oleme ise oma esivanematelt pärinud ning tutvuda ka selle osaga kultuuripärandist, mis on meie kaasmaalastele südamelähedane.
2022. aastal rändas näitus mööda Eestist järgmistesse paikadesse: Kõpu Raamatukogu, Põhja-Tallinna Sotsiaalkeskus, Salme Kultuurikeskus, Tornide väljak Tallinna Vanalinna Päevade raames, Saaremaal Kärlas, Lümandas, Valjalas ja Saares.
Jutuvestmisfestival Ööbikuööd
Sel aastal teist korda toimunud Eesti Rahvakultuuri Keskus jutuvestmisfestival „Ööbikuööd“ tõi maikuus kokku jutuhuvilisi Eestimaa erinevatesse paikadesse, kus jutupesad ja jutusündmused avanesid Eesti Rahvakultuuri Keskuse ja kohalike koostööpartnerite eestvedamisel. Ööbikuööde festivali idee on jutuvestmise, kui ajatu ja olulise kultuurilise nähtuse tähelepanu keskpunkti toomine ja elava pärandi vahetu kogemine jutuvestmise kõikvõimalikes vormides. Elamust ja osalust pakkusid eriilmelised lood, muusika, etendused, vestlused ja loodusretked. Lugudest südamesse helisema jääv jutusumin saab julgustada meid kõiki, nii erinevas vanuses lapsi kui ka suuri jutusõpru, ka ise lugusid oma igapäevaellu kaasama ning jutte pajatama.
Erinevates maakondades ja Tallinnas toimusid jutukohtumised nii lastele kui suurtele. Huvitavat vestlusring jutuvestmise tähendusest tänapäeval saab kuulata podcasti videosalvestust.
Jutuvestmisfestival Ööbikuöödest saab veelgi laialdasemalt erinevaid partnereid ja huviliste ringi kaasates osa ka järgneval 2023. aasta 16.-21. mail. Jälgige reklaami meie kodulehel. Kohtumiseni meid puudutavates lugudes!
Eesti Rahvakultuuri Keskuse podcastid „Kõugujõmin“ ja „Eesti muinasjutud“
Sel aastal nägi ilmavalgust ka Eesti Rahvakultuuri Keskuse podcast Kõugujõmin. Selle kanaliga toome kuulajateni vaimse ja kultuurilise pärandi valdkondadele keskenduvad saated just nendest inimestest, kes oma loo ja teadmiste kaudu teisi inspireerida võiksid ning selle kaudu meie vaimsele pärandile hoogu juurde annavad.
Podcasti saab kuulata Spotify keskkonnas: KÕUGUJÕMIN
Selleks, et meie omad mõnusad ja erilised, vimkade ja põnevate tegelastega muinaslood meil ikka meeles püsiksid ning leiaksid tee ka uue põlvkonnani, on Eesti Rahvakultuuri Keskus nad üles otsinud ja salvestanud ning pununud neile tänapäevase levimise tarvis pesa Spotify levikanalisse. Nii saame koos kuulata ja pärast ise edasi rääkida.
Just selliselt hoiame osakest oma maa vaimsest pärandist elus. Muinasjutte saab kuulata siin: EESTI MUINASJUTUD . Muinasjutte tuleb üha juurde, seega tasub sinna aeg-ajalt kiigata.
Elava pärandi esiletoomine Tartumaa vaimse pärandi töörühma ühisloomena
20. aprillil viis tänavakunstnik Von Bomb Tartumaa koolinoortega koos stencil tehnikas tänavakunsti töötoa Tartus, kus koolinoored meisterdasid eelnevalt ettevalmistatud vanasõnadest inspireerituna loodud meemidest stencileid, mis võivad olla ka uued pildid meie tänavatel.
Vanasõnad jõudsid Tartumaa bussidesse
2022. a oktoobris Tartumaa kultuurinädalal vanasõnade talgutel jõudsid Tartumaa paikkondlikes keeltes ja vastava kihelkonna kindamustrites vanasõnad kõikidel liinidel sõitvate Tartumaa busside siseakendele. Alates 19. oktoobrist kuni 2023. a juulikuuni saab iga Tartumaa inimene bussi aknast välja vaatamisele lisaks lugeda vanasõna oma kodukandi keeles ja imetleda oma kodukoha kindamustreid.
VKP trükis
Aasta alguses tuli välja vaimse kultuuripärandi infovihiku „Vaimne kultuuripärand Eestis“ täiendatud trükk. Seda saab tellida meie kodulehelt
LIVIND projekt
Eesti Rahvakultuuri Keskus osaleb partnerina Eestist rahvusvahelises elava pärandi projektis „LIVIND – Loov ja elav kultuuripärand kui Põhjadimensiooni ressurss 2021–2024“ / “LIVIND – Creative and living cultural heritage as a resource for the Northern Dimension region 2021–2024”. Loe projektist lähemalt: https://rahvakultuur.ee/meist/projektid/
UNESCO raport
Selle aastal valmis teine UNESCO vaimse kultuuripärandi konventsiooni (2003) rakendamise raport. Raport annab võimaluse analüüsida, milline on Eestis vaimse pärandi seisund ning millised on arengud vaimse pärandi valdkonnas nii kohalikul, regionaalsel, riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Raport on koostatud inglise keeles ja on kättesaadav Eesti Rahvakultuuri Keskuse kodulehel.
Leelo Viita
Vaimse kultuuripärandi osakonna juhataja
Facebook