Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu tutvustab Eestimaa inimeste elavat pärandit artiklite ehk sissekannete kaudu, millest igaüks annab edasi mõne vaimse pärandi nähtuse – teadmise, oskuse, kombe või tava – iseloomu ja tähtsust asjaomase kogukonna jaoks. „Tekstide koostajad on enamasti kirjeldatava pärandiga seotud, mis aitab ust elava pärandi maailma mitte ainult paotada, vaid juba üsna vallali lükata,“ selgitas vaimse kultuuripärandi spetsialist Epp Tamm. Lisades, et kõik sissekanded pole nimistus veel üleval, vaid lisanduvad sinna aegamisi, olenevalt toimetamisprotsessidest.
“Musta pässiku ehk kasekäsna korjamine ja kasutamine” (koostanud Ly Laanemets, 2020)
Sissekandes on juttu musta pässiku, tuntud ka nimega „kasekäsn“, rahvapärastest kasutusviisidest – tema leidmisest, töötlemisest ja omadustest. Kande autor Ly Laanemets kirjeldab isiklikku kogemust ja töövõtteid selle salapärase, kuid üha kuulsust koguva seene kättesaamisel ja kasutamisel.
„Olavipäeva tähistamine Vormsil” (koostanud Jana Stahl, 2020)
Vormsi suurim pidupäev, mis toob kokku endised ja praegused vormsilased, on saare kiriku pühaku Olevi nimepäev, 29. juuli, mille kohta on rahvakalendri üleskirjutusi just eelkõige Lääne-Eestist ja saartelt. Sissekanne on ühtlasi esimene rannarootsi sissekanne Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus ja loodetavasti rajab teed teistelegi.
„Rahvarõivasukkade roosimine Suure-Jaani kihelkonnas” (koostanud Merike Saaremets, 2020)
Sissekandes kirjeldab sukkade roosimise tagamaid oma kodukihelkonnas Merike Saaremets, kes on kogenud ja austatud käsitöömeister. Kandes on palju väärtuslikku nii rahvusliku käsitöö, eriti aga sukkade imetlejaile kui tegijaile.
„Rääbise soolamine Rannapungerja külas” (koostanud Pille Põld, 2021)
Värvikas ja rohkelt toredate tsitaatidega pikitud sissekanne „Peipsi Kullast” tutvustab väärkiskala rääbise soolamise protsessi Peipsi järve põhjakaldal nii minevikus kui tänapäeval. Oma roll on nii ühiskondlikel kui looduslikel muutustel, toitumisharjumustel ja põlvkondade vahelistel sidemetel.
Nimistusse pole veel jõudnud toimetamisprotsessides olevad sissekanded:
- „Tule vastuvõtmise traditsioon Rannu kihelkonnas Vallapalu küla võidutule altaril” (koostanud Viive Vink, 2021)
- „Kose valla laulu- ja tantsupidu” (koostanud Ly Renter, 2021)
- „Külateatriga tegelemine Valtus” (koostanud Anne Archipov, Koidu Archipov, 2021)
- „Nimeliste puude istutamine Mulgimaal” (koostanud Kairi Müürsepp, 2021)
- „Pilutikandi valmistamise oskus Saaremaal” (koostanud Mareli Rannap, 2021)
- „Kinnaste kudumise traditsioon Saaremaal” (koostanud Mareli Rannap, 2021)
- „Kangakudumise oskus Saaremaal” (koostanud Mareli Rannap, 2021)
- „Reservtrükitehnikas indigotekstiilide valmistamine Peipsimaal” (koostanud Õnne Uus, 2021)
- „Kevadlaatade korraldamise traditsioon Häädemeeste Piirkonnas – Põhja-Liivimaa festival” (koostanud Aire Koop, 2021).