Loengud

Vaimse kultuuripärandi tähendusvälju avavad lühiloengud on salvestatud 2019. a kevadel Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ja Rahvakultuuri Keskuse koostöös TÜ VKA 2019. a kevadsemestril toimunud õppeaine „vaimne kultuuripärand“ raames.

• Vaimse kultuuripärandiga seotud mõistete tähendusväljast, Elo-Hanna Seljamaa
• Vaimse pärandi otsimisest kartuli näitel, Helgi Põllo
• Vaimsest kultuuripärandist ja kultuurimälust, Marju Kõivupuu
• Loominguline eneseväljendus on igaühe õigus ja seda võimaldab looduskeskkonnaga loomulikult haakuv pärimuskultuur, Ene Lukka-Jegikjan
• Vaimse kultuuripärandi ühe valdkonna – traditsiooniliste ehitusvõtete kasutamisest tänapäeval, Joosep Metslang

Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud Eesti Rahvakultuuri Keskuse loengusari eestlaste mõttemaailma kujunemisest.

“Igal rahval on täita oma ülesanne kogu inimkonna hüvanguks“ (Oskar Loorits).

Loengusarja jooksul keritakse puuna lahti eestlaste eneseteadvuse juurestik, tüvi, oksad, lehed, viljad kuni ladvani välja ehk müüdid, muistendid, usundilugu, hingepilt, keel, muusika, toit, loodusmaastikud, tavandid, eluring. Milline on see eestlasele olemuslik abstraktne puu? Millised on selle kuju, koor, lehed ja viljad ja miks just seesugused, saad mõtteainet järgmistest videoloengutest.

Meie esivanemate maagilise maailmatunnetuse alused, Argo Moor 12. jaanuar 2017
Meie esivanematele omasest maagilisest maailmatunnetusest ja selle taasloomise võimalikkusest.

Murdekeelest meie olemuse kajastajana, Jüri Viikberg 9. märts 2017
Loengus tehakse juttu eesti keele murderohkusest ja murdekeele eripäradest. Katsutakse leida seoseid eestlaste elupaiga, murdekeele ning elutegevuste vahel ning tuua esile põhjusi, mis on murrete kasutamist kas närvutanud või elavdanud.

Eluring – tavandid  perepärimuses, Marju Kõivupuu 13. aprill 2017
Kuidas on tähistatud inimese elukaare keskseid sündmusi, nagu lapse sünd ja katsikud, kosjad ja pulmad, surm ja matus. Millised vanadest kommetest on ka tänapäeval olulised ning miks ja kuidas on tekkinud uue aja peretavad.

Ajaring – rahvakalendri tähtpäevad, Ene Lukka-Jegikjan 11. mai 2017
Tähtpäevad ja pühad põhiväärtuste toetajana, erinevate suhete loojana ning koostegevuse arendajana. Rahvakalender – miks seda vaja on, kuidas see aitab tervelt ja täisväärtuslikult elada?

Pärimusmaastik meis ja meie ümber, Jüri Metssalu 7. september 2017
Vaatleme, kuidas pärimuse ja arhiiviallikate kaudu avanevad füüsilises maastikus ühendused vaimse ruumiga. Kohapärimus kui identiteeti tugevdav kultuurinähtus. Saame viited sissepääsudele suurde maastikumälupanka alates vanadest kroonikatest ja reisikirjadest lõpetades tänapäevaste digisalvestuste ja kaardirakendustega.

Pärimus  toidukultuuris, Ülle Jukk 12. oktoober 2017
Toidupärand on väga isiklik, kandes edasi enda kogemusi ja maitseid. Kohalikku toitu võib võrrelda isegi söödava identiteediga. Kuidas saame oma toidukultuuri elavana hoida ja kuidas sobitub sajanditagune toit tänapäevasesse menüüsse? Kui autentne on taas ellu äratatud pärimustoit?

Pärimus muusikas, Taive Särg 9. november 2017
Vaatleme, milles kajastub laulmise ja pillimängu aluseks olev muusikaline mõtlemine, mis võib eri inimrühmadel olla küllaltki erinev. Millised on regilaulu seosed aastatuhandete kestel eesti aladel põliselt elanud rahva elulaadiga, looduslähedase usundi ning keelega. Millised on tänapäeval seosed vanema muusika ja selle elementidega?

Eestlaste hingepildist ja muinasusundist Mikk Sarv, 14. detsember 2017
Maarahva jaoks oli hing olemas kõigel elaval ja oleval, just samamoodi, nagu meil endilgi. Hingedeajal on see hing hingeauru ehk uduna nähtav. Muinasusundi tuumaks on sügav lugupidamine ja läbikäimine kõigi hingesolijate vahel.

Eesti rahva elulood,  Merle Karusoo 8. veebruar 2018
Eestlaste mõtteilma sarja lõpuloeng on pühendatud pärimusekandjatele endile ehk meie inimestele, meie rahvale. Merle Karusoo räägib Eesti Rahva Elulood loomisest ja protsessist alates Pirgu Arenduskeskuse ekspeditsioonide algusest 1987. a, ühenduse Eesti Elulood loomisest, elulugude kogumikest kuni loomingulise väljundini välja ehk elulugude tekstidel põhinevatest lavastustest kogutu tagasiandmiseks rahvale.

2023. aasta kevadel valmisid tänuväärsed materjalid kultuuritöötajate jaoks, mis aitavad tõsta digipädevust ja samaks on toetavaks abimaterjaliks nende igapäevatöös.