Mulkide ja ukrainlaste elav pärand UNESCO vaimse pärandi nimekirja
On põhjust rõõmustada, sest UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja jõudis sel aastal ka mulkidele ja ukrainlastele omane elav pärand – mulgi pudru valmistamine ja söömine Mulgimaal ning Ukraina ja Eesti ühiskandena ukrainlaste lihavõttemunade kaunistamise traditsioon pysanka/põsanka.
Lisa loe SIIT
Loov ja elav kultuuripärand rahvusvahelises koostöös
2021–2024. aastal osalesime rahvusvahelises projektis „LIVIND – loov ja elav kultuuripärand kui Põhjamõõtme ressurss 2021–2024“. Projekti eesmärgiks ja tulemuseks oli jätkusuutlikul arengul põhinevad väljundid potentsiaali suurendamiseks ühiskonnas ja kogukondade heaoluks.
Projektist lähemalt SIIN
Uued sissekanded Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus
Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse jõudsid „Kodune nahaparkimine Saaremaal“ ja „Sepatööd Saaremaal“ (koostanud Mareli Rannap). Peatselt saab tutvuda ka ilmingutega „Samovari tee joomise traditsioon ja kombed vanausulistel Mustvee, Raja, Kükita ja Tiheda külades“ (koostaja Valentina Jazõkova) ning „Mardi- ja kadrisandis käimise traditsioon Eestis“ (koostanud Kati Taal).
Vaata lähemalt SIIT
Elava pärandi näitused
Nimistut tutvustav rändnäitus “Pärand elab!” oli ühtekokku üheksas paigas Jõgevamaal, Lääne-Virumaal, Läänemaal ja Võrumaal. Näitusega saab tutvuda Eesti Rahvakultuuri Keskuse veebilehel. Samuti avati UNESCO pärandilinnas Viljandi rahvusvaheline pärandusfestival näitusega, mis kajastas Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse kantud ajaloolise Viljandimaa elu.
Loengusari „Kuidas pärandame Viljandit?“
Vestluskohtumiste sarjas „Kuidas pärandame Viljandit?“ toimus loeng-vestlusring ka Eesti Rahvakultuuri Keskuses. Lauri Õunapuu juhitud vestlust „Kuidas elab meie pärand?“ Leelo Viita ja Epp Tammega saab järgi vaadata SIIT
Suvised külastused Rannapungerjal ja Võrumaal
Suvel käisime kaemas, kuidas elab vaimne pärand Võrumaal Kirbu külas ja Ida-Virumaal Rannapungerjal Pärnaõue talus. Pärnaõue talus hoiab ja tutvustab Peipsi rääbise pärandit tubli pere eesotsas proua Rääbisega alias Pille Põld. Võrumaal Kirbu külas tegutseb tõeline kuuritsakuningas Kirbu Eedu alias Riho Lehiste. Kuuritsapüügi saime Kavadi järves omal nahal ära proovida!
Albumit saab vaadata SIIN
Suuline pärand
Jutuvestmise vallas toimus rohkearvulise publikuga erinevaid ettevõtmisi. Näiteks muinasjutuõhtu Erki Kari Kaikkoneniga ja veebikohtumine Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja Risto Järvega. Kevadel oli Rõuges neljas Ööbikuööde jutuvestmisfestival, mis seekord kandis alateemat tänukummardus emadele. Kuulda sai lugusid emadusest, loodusest, puutööst ning toimusid avalikud Ööülikooli lindistused.
Uut kuulamist leiab Eesti Rahvakultuuri Keskuse taskuhäälingu kanalites EESTI MUINASJUTUD ja KÕUGUJÕMIN
Elav pärand ja noored
Noorte häkaton ja loomelabor „Leia oma lugu!“
Jätkates teekonda kultuur 2030 rahvakultuuri valdkonna eesmärkide täideviimisel, kutsusime veebruaris paati noored üle Eesti vanuses alates 14 eluaastat! Toimus üks hoogne häkaton ja 10-liikmeline noorte juhtgrupp viis üliägedalt läbi loomelabori „Leia oma lugu!“.
Noorte loomelaborist jäi kõlama, et oleme rahvakultuuri võtmes praegu väga heas kohas, rahvakultuur on auasi! Olulised on eeskujud. Jäi kõlama tõdemus, et elav pärand on lõkke hoidmine, mitte tuha elustamine. Noortega jätkub põnev koostöö, jälgi meie kanaleid!
Elava pärandi tunnid koolides
Andsime mitmes koolis ka kaheksa elava pärandi tundi.
Sellest aastast pakume Kultuuriministeeriumi kultuuriranitsa programmi kaudu elava pärandi töötubasid erinevatele vanusegruppidele. Vaata lähemalt Kultuuriministeeriumi veebilehelt
Uurimisprojekt “Vaimne pärand ja noored”
Eesti Rahvakultuuri Keskuse tellimusel viisid Tartu Ülikooli magistrandid rakendusantropoloogia õppeaine raames läbi uuringu „Vaimne pärand ja noored“.
Uurimusest tuli välja, et noorte jaoks on oluline, et vaimse pärandi ilminguga seostub positiivne emotsioon. See peab olema nauditav ning mitte peale surutud ja kunstlik. Noorte sõnul ei tohiks ka karta vajadusel elava pärandi ilmingu muutmist ja edasi arendamist.
Vaimse kultuuripärandi mõttetalgud, õpipäevad ja koolitused
Sel aastal toimus erinevates Eestimaa piirkondades kokku 12 elavat pärandit ja jätkusuutlikkust siduvat mõttetalgute kohtumist, jutuvestmise õpipäeva, pärimusmuusika fookusega elava pärandi koolitus ning lühikursus „Vaimne pärand ja jätkusuutlikkus. Miks ja kellele?“ Koostöös Eesti Folkloorinõukoguga jätkus vähemusrahvuste ümarlaud. Kohtumised ja kursused toetavad oma pärandi mõtestamist ja leida võtmeid, kuidas elav pärand aitab oma kogukonda tugevdada ja sidustada.
Täname kõiki inspireerivate kohtumiste eest!
Vaimse kultuuripärandi osakond
Facebook