Sulge
Rahvusvaheline projekt „LIVIND“ põhines mitmeaastasel rahvusvahelisel vaimse kultuuripärandi ja jätkusuutlikkuse alasel koostööl. Projekti eesmärgiks oli jätkusuutliku arengu ja ülemaailmsetel jätkusuutlikkuse eesmärkidel põhineva strateegia ja tegevuskava väljatöötamine. Seda kõike selleks, et toetada kogukondade heaolu ja vajadusi ning seeläbi ühiskonna stabiilsust ning kestlikku arengut. Samuti oli projekti eesmärgiks edendada rahvusvahelist koostööd elava pärandi valdkonnas ja selle käekäigu eest vastutavate asutuste vahel Põhja- ja Baltimaades.
Projektis lähtuti UNESCO (2003) vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioonist, ÜRO säästva arengu eesmärkidest ja tegevuskavast 2030. Samuti UNESCO (2005) kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsioonist ning kultuuripärandi väärtust ühiskonnas käsitleva Euroopa Nõukogu raamkonventsioonist Faro.
Projekti partnerid oli rahvusvahelised ning peale Eesti osalesid selles Põhjamaade riigid, Baltimaad ja Poola, kes kõik on ratifitseerinud 2003. aasta UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni, mis kohustab tunnustama ja kaitsma kogukondade vaimset pärandit.
Eestis oli olime projekti koordinaatoriks meie, Eesti Rahvakultuuri Keskus. Projekti uurimisrühma vedas aga Tartu Ülikooli vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetool. Lisaks kaasasime mitmed teisi organisatsioone, sh elava pärandi valdkonna eksperte ja praktikuid.
Mida siis saavutasime? Esmalt tuleks välja tuua seda, et välja sai kujundatud ühised arusaamad vaimse pärandi osas. Lisaks jätkusuutlikkuse tähendus ja tulevikusuunad praeguses elukeskkonnas ning inforuumis. Loomulikult on alati suureks abiks kogemuste jagamine ja kasutamine. Vähem tähtis ei ole rahvusvahelise võrgustiku ja kontaktide loomine, mis on väga laiapõhine. See kõik on väga oluline ning oleme selle võimaluse eest tänulikud.
Loomulikult oli ka väljakutseid. Näiteks suurema pildi nägemine ja ühtne arusaam elava pärandi rollist ning võimalustest ühiskonna stabiilsuse ja jätkusuutlikkuse toetamisel kultuuripoliitiliselt nii riigi, kohalike omavalitsuste kui rohujuuretasandi vajadustest lähtuvalt. Sama teema oli ka kogukondade huvide mõistmise ja koostöö nendega. Mööda ei saa minna loomemajanduse ja turismiga seotud väljakutsetest ning taaskord seda ka kogukondade pinnalt, kus peame kõik andma panuse elava pärandi tutvustamisel ja edendamisel.
Projekti raames viidi läbi 25 pilootprojekti elava pärandi ja jätkusuutlikkuse fookusega erinevates riikides. Eestist osales kolm pilootprojekti, mille viisid läbi Eesti Folkloorinõukogu „Hakkame Santima!“, OÜ Karuskose ja Aivar Ruukel „Eesti ühepuulootsiku (haabja) meistriklass“ ja Eesti Rahvakultuuri Keskus koos partneritega üle Eesti ning seda ettevõtmise „Jutuvestmisfestival Ööbikuööd“ raame, mille kõik üritused olid suunatud kogukondade, laste ning noorte osaluseks elava pärandi praktika toetamisel.
Vaatamata toimunule on meil vaja mõelda ka tulevikule. Peame jätkuvalt toetama õppeprotsesse UNESCO konventsiooni (2003) vaimus, sest seeläbi saame toetada ühiskonna jätkusuutlikkust. Vaja on elava pärandi temaatika integreerida haridusse kõikidel tasanditel, kasutades erinevaid formaate. Toetama peame pärandikandjaid ja kogukondi koos toimivate võrgustikega ning ühe rohkem peame otsa vaatama loomemajanduse võimalustele.
Eesti poolt vaadatuna oleme rahul, kuna saime uusi praktilisi teadmisi ja vahetasime kogemusi. Meil on veel rohkem kogemusi, et edasi liikuda. Lisaks muutus mitmekesisemaks meie rahvusvaheline võrgustik ning nüüd on meil vajalikud kontaktid kõigi projektis osalenud riikidega. Siinkohal peab paika vanasõna, et kui tahad minna kiiresti, mine üksi. Kui soovid minna kaugele, mine koos. Eesti Rahvakultuuri Keskus on selleks valmis, et minna kaugemale ja seda koostöös üksikisikute, kogukondade, kohalike omavalituste, riigi ja välispartneritega.
Projekti kohta leiab rohkem infot SIIT ja Soome Muinsuskaitseameti veebilehelt.
Lisainfo
Leelo Isidora Viita
Vaimse kultuuripärandi osakonna juhataja
tel: 5306 9897
e-post: leelo.viita@rahvakultuur.ee
Facebook