2023. aastal toimus koostöös partneritega ja kohalike pärandikandjatega erinevates Eestimaa piirkondades kaheksa elavat pärandit ja jätkusuutlikkust siduvat koolitusseminari „Elav pärand ja jätkusuutlikkus“. Koolituste eesmärk on innustada osalejaid märkama ja teadlikult hoidma oma vaimset pärandit ning algatada kogukondade ühisloomes vaimse pärandi ja selle hoidmise teemalisi arutelusid ning ettevõtmisi.
Lisaks toimus veel eraldi koolitus suguvõsauurimise teemal „Teekond sugupuu-uuringu koostamisel“ Häädemeestel Tiina Tafenau juhatusel Eesti Genealoogiaseltsist.
Pärnumaal Audrus toimus märtsis Audru osavalla ja Eesti Rahvakultuuri Keskuse (ERK) koostöös koolitusseminar „Jätkusuutlike turismitoodete loomine elava pärandi võtmes”.
Detsembris toimus koos Eesti Folkloorinõukoguga kohtumine vähemusrahvuste esindajatele. Üheskoos otsiti Eesti vähemusrahvuste kogukondadele omaseid ja kasutuses olevaid elava pärandi ilminguid – kombeid, tavasid, uskumusi, traditsioone, mis on nendele rahvustele väga omased ja mis võiks tee leida ka Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse. Jätkub 2024.
Koostöös koolitusosakonnaga toimus koolitus „Tähenduslikud elusündmused – kombed ja rituaalid“, kus tutvustati siirderiitusi ning vaadeldi matusekombestiku enne ja nüüd.
Läksime üle piiri
Eesti Rahvakultuuri Keskus tähistas UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni ümmargust, 20. sünnipäeva iganädalaste vaimse pärandi nupukeste ilmumisega keskuse sotsiaalmeedias – Facebookis ja Instagramis. See on väike palett meie rikkalikust igapäevasest elavast pärandist.
Muide, on mida oodata!
2023. aasta märtsis esitati UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja:
- Mulgi pudru valmistamine ja söömine Mulgimaal. Kande koostas Mulgi Kultuuri Instituut koostöös mulkide kogukonnaga.
- Ukrainlaste lihavõttemunade kaunistamise traditsioon põsanka. (Ühiskanne koos Ukrainaga)
Kannete kinnitamisele UNESCOs saame kaasa elada 2024. aasta detsembris.
Jätkuvalt osaleme partnerina rahvusvahelises projektis „LIVIND – loov ja elav kultuuripärand kui Põhjamõõtme ressurss 2021–2024“. Projekti eesmärk on välja töötada strateegiad ja tegevuskava vaimse pärandi potentsiaali suurendamiseks.
Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu rändnäitus „Pärand elab!“
Lõppenud aastal tutvustasime rändnäitusega “Pärand elab!” Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut Saaremaal ja Tartumaal. Mitmes paigas olid ka näituse avamised koos programmi ja sündmustega ning vaimse pärandi kohtumised nii suurtele kui väikestele. Näitusega saab tutvuda Eesti Rahvakultuuri Keskuse veebilehel.
Suuline pärand
Kolmandat aastat toimunud kevadine jutuvestmisfestival „Ööbikuööd“ tõi kokku tuhandeid jutuhuvilisi Eestimaa erinevatesse paikadesse. Jutuvestmise säilimisele ja arenemisele pühendunud festival pakkus elamusi muusika, etenduste, vestluste ja loodusretkedega.
Et tõsta lugude jutustamise teadlikkust, on Eesti Rahvakultuuri Keskus ellu kutsunud jutuvestmise võrgustiku. Kohtumisel pööratakse tähelepanu lugude leidmisele, loomisele ja vestmisele. Järgmine kohtumine toimub jutuõhtu formaadis 2024. a veebruaris Raplas.
Uut kuulamist leiab ka meie Spotify kanalites KÕUGUJÕMIN | Podcast on Spotify ja EESTI MUINASJUTUD | Podcast on Spotify
Mardilaupäeval võtsid Eesti Rahvakultuuri Keskuse sanditajad kampa TÜVKA pärimusmuusika eriala ja ajaleht Sakala toimetuse mardisandid ning koos tehti Viljandi linnas õnnejagamise jooksmine. Lisaks said keskuse mardid-talisuplejad Eesti Folkloorinõukogu korraldatud mardi- ja kadrisandi ideekonkursil žürii poolt Ajakaja preemia.
Häid mõtteid ja inspiratsiooni uuteks kohtumisteks!