Sulge
Sulge
Kose kihelkonnas on alates 1921. aastast 100 aasta vältel peetud laulupäevi ja hiljem laulu- ning tantsupidusid. Piirkonnas on juba tsaariajast tegutsenud laulu- ja pasunakoorid, nõukogude ajal ja taasiseseisvunud vabariigi ajal on koos käinud palju isetegevuslikke kollektiive. Käesoleval ajal on Kose vallas kultuurivaldkonnas palju harrastuskollektiive: Kose kammerkoor, naiskoor Krõõt, naiskoor Meelika, Kuivajõe meeskoor, koolides tegutseb vanuseastmeti kokku viis koori, täiskasvanute rahvatantsukollektiive on 11. Lisaks on koolides 1.–3. klassi tantsurühm ja 4.–6. klassi tantsurühm ning noorterühm Kose Gümnaasiumis (vaata kollektiive).
Kose laulu- ja tantsupäev hoiab piirkonna rahvakultuuri põhiväärtusi ja annab põlvest põlve edasi laulu-ja tantsuoskust. Need rahvapeod on kollektiivne fenomen, mille eesmärgiks on grupi identiteedi väljendamine. Esinejad kannavad piirkondlikke rahvariideid, Kose omavalitsuse ja kollektiivi lippe ning sümboolikat. Pidu väljendab kogukondlikku ühtsustunnet ja on ühist osalust võimaldav rituaal, mis on seotud traditsiooniliste sümboolset tähendust kandvate peo komponentidega (rongkäik läbi Kose, välja- ja sissemarsid esinemisplatsile), üldtuntud laulude kõlamine, peo lõpus tantsijate, lauljate ja juhendajate tänamine. Tantsijad ja lauljad peavad harrastust oma elus oluliseks, see annab võimaluse väljuda igapäevaelu rutiinist, saada positiivseid emotsioone.
Kose laulu- ja tantsupäev on piirkonna laulu- ja tantsukunsti suurfestival, mis pakub kuulajatele-vaatajatele võimalust kaasa elada kõrge kvaliteediga esitusele, kuid on ka osalistele enestele väljendusrõõmu pakkuv elamus. See on kogukondlik kokkutulek, lauljate ja tantsijate, koori- ja tantsujuhtide, nende perede, sugulaste ja sõprade võrgustikuline ühendus, mida kannavad ühised väärtused, mälestused ja elamused.
Esimene üldlaulupidu korraldati 1869. aastal Tartus. Kose meeskoor võttis 1879. aastal osa teisest üldlaulupeost Tartus. Kooris laulsid Tuhala, Oru ja Tammiku vallakooli õpetajad.
Kose kihelkonnas asutati 1881. aastal Kose pasunakoor ja muusikakoor. Aastail 1881–1890 juhatas pasunakoori Kose-Uuemõisa ministeeriumikooli õpetaja Siim Oja. 1890. aastal asus pasunakoori juhtima talupoeg ja viiulimeister August Kristal.
1892. aasta augustikuus asutati Kose Muusikaselts ja pasunakoor liitus sellega. Neil aastatel korraldati palju pidusid ja kontserte. 1896. aastal telliti pasunakoorile Saksamaalt uued instrumendid, samal aastal võeti osa üldlaulupeost Tallinnas.
Muusikakoori ja Äksi laulukoori käisid seltsi pidudel laulmas ja nende juhiks oli Äksi kooliõpetaja Johannes Ernesaks. 1910. aastal asutas Uuemõisa kooli õpetaja Eduard Morladti haridusseltsi tegevuspiirkonda veel teise laulukoori, mida peale Morladti lahkumist asus juhtima Jaan Jürgenson. Jürgenson juhatas laulukoori 12 aastat. Laulukooriga tegutsesid lühemat aega Kose algkooli õpetajad Gustav Lindvest ja Albert Kruus (Kose Haridusselts Kose, 1932. lk 6 ja lk 12).
Kose Õpetajate Ühing korraldas 1921, 1925, 1928 ja 1930 kihelkondlikud õpilaste laulupäevad. 1932 toimus Kose kihelkonna esimene laulupäev, millest võttis osa kaheksa laulukoori ja kolm orkestrit. Sõja ajal töötas segakoor edasi Omakaitse koori nime all Arnold Rässa juhendamisel. Kooris oli 40–45 lauljat, töötas ka puhkpilliorkester R. Järviku juhtimisel. Esineti Kosel ja kaugemalgi.
Peale sõda asus Arnold Rässa jälle koorijuhi ametikohale, juhatades sega- ja naiskoori ning meeskvartetti kuni Kose rajoonikeskuse loomiseni 1950. aastal.
Kose kirikus olid oma koorid: vaheaegadega noortekoor ja meeskoor ning alaliselt segakoor (kirikukoor). Esineti jumalateenistustel, kiriku kontsertidel, koraalipühadel ja praostkonna laulupäevadel. Solistina esines Elfriede Rässa. (Arnold Rässa. Kose asula. Mälestused. 1928–1973)
Laulupäeva traditsioon jätkus nõukogude ajal esialgu Kose rajooni laulupäevana 1951, 1952, 1954. Laulupäevi peeti ka 1960.–1970. aastatel, kuid allikates puuduvad toimumise aastad. 1980. aastatel jätkati Kose Keskkooli (edaspidi KK) muusikaõpetajate eestvedamisel keskkooli tantsu- ja laulupidudega: 1982 Kose KK 1. pidu, 1983 2. pidu, 1984 3. pidu, 1985 4. pidu. 1981, 1982, 1983, 1985 toimusid Harju rajooni laulu- ja tantsupeod Kose lauluväljakul, kus osalesid kohalikud kollektiivid (Harju Elu 12.06 1982, 18.06 1983, 14.06.1984).
1. juunil 1986. aastal toimus Kose valla 1. mudilaste laulu- ja tantsupidu Kosel. Ettepaneku peo korraldamiseks tegi tollane Oru lasteaia õpetaja Anne Kruuse. Esinesid Kose, Oru, Ravila, Kose-Uuemõisa, Ardu, Habaja ja Vaida mudilased. Sellest kasvas välja Harjumaa laulu- ja tantsupidu, millest 2001. aastal võttis osa üle 2000 esineja. (Allikas Harjumaa 3.07.2001 Oru Lasteaia Mesimumm kroonika). Kose valla mudilaste laulu- ja tantsupeod toimusid 1987, 1988, 1989, 1990, 1992.
Taasiseseisvunud Eestis on toimunud peod järjepidevalt tähistamaks valla tähtpäevi või kandes mõnda teemat (vaata pidude 1992–2019 kronoloogiat).
2017 otsustati korraldada järgmine põlvkondade pidu eraldi laulu- ja tantsupeona kolme aasta pärast ja edaspidi järjepidevalt iga kolme aasta tagant.
2020 pidi toimuma põlvkondade pidu, kuid jäi ära COVID-19 piirangute tõttu.
Laulukooride ja pasunakoori tegevus on püsinud ja toiminud vaheaegadega käesoleva ajani. Nõukogude-aegsetel pidudel esitati riigikorra ülistamist teenivaid laule, aga säilis rahvuslikkus.
Laulu- ja tantsuharrastusega tegeletakse Kose valla haridusasutustes: Kose Gümnaasiumis, Ardu Koolis, Oru Põhikoolis, Kose-Uuemõisa Lasteaed-Algkoolis, Ardu Lasteaias, Kose Lasteaias PäevaLill, Oru Lasteaias Mesimumm, kõik on pidudel osalejad. Täiskasvanud on koondunud piirkonniti oma harrastusega tegelema.
1936. aastal moodustas Ravila Aianduskooli õpetaja Hilda Adamson Kosel rahvatantsu segarühma. Sellest ajast pärineb pidev rahvatantsuharrastus Kosel (tantsujuhi Olga Sepa kõnest 1986).
Vallas on rida perekondi, kus osaleb mitu põlvkonda samal peol. Tava edasikandmisest on huvitatud osalejad ja juhendajad. Tantsu ja lauluga seotud perekondadele on saanud harjumuseks oma vaba aega veeta koos laulukooris või tantsukollektiivis. Kollektiividest on kujunenud sõpruskonnad, kes veedavad aega koos ka perekondlike sündmuste tähistamiseks.
Järjepidevalt laulu- ja tantsupäevadel osalenud muusika- ja tantsukollektiive on hulganisti (vaata kollektiive).
Laulu- ja tantsupäevade traditsioon ei ole hääbumas. Kose valla kultuurijuht Aime Bahovski ütles 2000. aastal: „Meie valla rivi pikkus laulupeorongkäigus annab silmad ette nii mõnelegi maakonna rivile.” Harrastajate hulk on püsinud.
Edaspidi võib tulla juhendajate puudus, praegused juhendajad on keskealised ja vanema põlvkonna esindajad.
Pidude toimumist võib ohustada viiruse jätkuv levik.
2020–2021 on laulu- ja tantsuproovid toimunud ning isetegevuslikud kollektiivid on leidnud esinemisvõimalusi külapäevadel, asutuste pidudel ja muudel avalikel üritustel. Harrastajad on ise aktiivsed esinejad, külaelanikud kutsuvad kollektiive oma pidudele.
Kose vallavalitsus on taganud rahvakultuurialaste ringide juhendajate aastaringse valla palgal olemise, tänu millele on juhendajatel sotsiaalsed garantiid. See on oluline juhendajate ning koos sellega ka kultuurikollektiivide järjepidevuse jaoks.
Facebook