Sulge
Näiteks võime kerge vaevaga välja võtta andmed kollektiividesse kaasatuse kohta omavalitsuse rahvaarvu suhtes. Selline informatsioon on vajalik kultuuripoliitika kujundamiseks. Samuti edastab ERK selle info erinevatele institutsioonidele. Olgu selleks siis Statistikaamet, erinevad ministeeriumid, eriala keskseltsid või kohalikud omavalitsused.
Lisaks pakume infot rahvamajade taristu kohta. Täpsemalt saab igaüks seda infot meie kodulehelt vaadata. Seega, kui teid huvitab, et milline on rahvamaja heli- või valgustehnika kohapeal, kui suur on saali mahutavus või milline on rahvamaja ümber olev taristu, siis kogu see info on koondatud ühte kohta.
Paljude jaoks on huvitavam aga rahvakultuuri puudutavad numbrid. Kohe alguses tuleb öelda, et koroonaga seoses ei ole paljud kollektiivid nii palju kui varemalt koos harjutada saanud ja on üsna tõenäone, et seetõttu on harrastajate arv ka vähenenud. Seevastu koorimuusika ja rahvatantsu tegelemiseks on motivatsiooni juurde andnud kindlasti 2023. aastal toimuv XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“. Siinjuures lubage mul siiski välja tuua mõned positiivsed näited ka rahvakultuuri harrastajate kohta.
Mulgimaal, Karksi-Nuias alustas tegevust segarahvatantsurühm Kannapööre, juhendajaks Birgit Kruuse. Birgit on noor, aktiivne tantsujuht, kes on paari aastaga võtnud enda juhendada kokku 11 tantsurühma kuhu kuuluvad nii lapsed Karksi-Nuia Gümnaasiumist kui noored ja täiskasvanud Mulgi piirkonnast. Viimane, 11. rühm alustas tegevust koroona ajal ja moodustati noorte segarühma lapsevanematest, kes tahtsid oma laste eeskujul rahvatantsu harrastama hakata. Birgit lõpetas 2020. aastal ERKi algaja tantsujuhi koolituse ning õpib praegu ERKi rahvatantsujuhtide koolis.
Paljud noorteorkestrid on koondunud Harjumaa Noorte Puhkpilliorkestri (HNPO) alla. Algajad puhkpillimängijad mängivad HNPO ettevalmistusorkestris. Ühendus korraldab regulaarselt koosmänge, laagreid ja kontserte. HNPO kõrvale on loodud Harjumaa Noorte Sümfooniaorkester ja ettevalmistusorkester. Mõlemad orkestrikooslused teevad maakondlikke laagreid, ühendproove ja annavad kontserte. Eelpoolnimetatud orkestrite kõrval tegutsevad puhkpilliorkestrid Harkus, Keilas, Kosel, Padisel, Kuusalus, Viimsis, Sakus, Raes.
Harrastajaid on väga erinevates valdkondades. Järgmine joonis iseloomustab rahvakultuuri harrastajaid kogu oma mitmekesisuses. Enim on koorimuusika ja rahvatantsu harrastajaid, aga ka käsitöö, harrastusteater, folkloor, rahva- ja puhkpillimuusika harrastajatel on oma kindel roll harrastajate seas.
2021. aasta lõpu seisuga on rahvakultuuriharrastajate arv 78 110. Enim harrastajaid oli meie andmekogus registreeritud 2014. aastal, siis oli see arv ligi 90 000. Võrreldes varasemate aastatega, on märgata rahvakultuuri harrastajate arvu langust.
Eelmisel aastal oli Eestis 34 800 koorilaulu ja 21 600 rahvatantsu harrastajat. Laulu- ja tantsupidude tulevikuvaates on oluline, kui palju lapsi ja noori koorilaulu ning rahvatantsuga tegeleb. Näeme, et kõige nooremas vanuserühmas on koorilaul populaarne, seda harrastas mullu 19 800 last ehk üle poole kõigist koorilauljatest. Viimase 14ne aasta jooksul oli kõige enam koorides laulvaid lapsi 2014. aasta üldlaulu- ja tantsupeo ajal (ligi 26 000), kõige vähem aga viimasel kahel koroona-aastal.
Kui vaadata lauljaid ja tantsijaid koos, on näha, et laste hulgas on koorilauljaid oluliselt rohkem kui rahvatantsijaid. Pärast põhikooli lõpetamist väheneb koorilaulu harrastamine üsna järsult, tantsuga tegelemine aga mõõdukamalt. Seetõttu võibki harrastajate vanuse kasvades täheldada lauljate osatähtsuse vähenemist kõigi laulu ja tantsu harrastajate seas. Näiteks ületab laste seas koorilauljate arv 2,4 korda rahvatantsijate oma, noorte kollektiivides on see suhe 1,5 ja täiskasvanutel 1,3 (Statistikaamet). Eakate kollektiivides on aga lauljaid vähe ja tantsijate arv ületab lauljate oma ligi seitsmekordselt.
Rahvakultuuri harrastajate seas on ülekaalus naised. Koorides oli neid 72 protsenti ja tantsurühmades 66 protsenti. Selline proportsioon on enam-vähem sarnane püsinud juba aastaid.
Harrastuskollektiivide arv on viimased 10-12 aastat kõikunud 4500-5000 vahel. Viimaseid aastaid iseloomustab väike langus. Pärast 2017. aastat on koorikollektiivide arv vähenenud 146 ja rahvatantsukollektiivide arv 32 võrra. Laulukoore oli möödunud aasta lõpus 1293 ja rahvatantsurühmi 1473.
Seega, kui vajate veel rohkem rahvakultuurialast infot ja huvitute oma maakonna valdkondlikust statistikast, siis pöörduge ERK maakonna rahvakultuurispetsialisti poole, vaadake infot Statistikaameti kodulehelt või või võtke ühendust minuga.
Kaja Allilender
regionaalosakonna juhataja
Eesti Rahvakultuuri Keskus
Telefon 551 5182
e-post kaja.allilender@rahvakultuur.ee
Facebook