Elav pärand ja jätkusuutlikkus

Rõhuasetuse aluseks oli rahvusvaheline projekt „Loov ja elav kultuuripärand kui Põhja regiooni ressurss 2021–2023“ (Creative and living cultural heritage as a resource for the Northern Dimension region) ehk LIVIND, mille eesmärk on välja töötada strateegiad ja tegevuskava vaimse pärandi potentsiaali suurendamiseks ühiskonna stabiilsuse, heaolu, jätkusuutliku arengu ja ettevõtluse toetajana. Projekti üheks partneriks on Eesti Rahvakultuuri Keskus ning selle raames koolitusseminarid „Elav pärand ja jätkusuutlikkus“ aset leidsid.

6. aprillil toimus koolitusseminar Pärnumaa kultuuri(pärandi)huvilistele, koostööpartneriks Pärnu Muuseum. Sisuka poolpäeva elava pärandi radadele juhatasid sisse Eesti Rahvakultuuri Keskuse vaimse kultuuripärandi osakonna juhataja Leelo Viita ja spetsialist Epp Tamm, kes avasid vaimse pärandi mõiste ja tagamaid ning selle seoseid kestliku arenguga. Lisaks tutvustasid nad Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut (https://rahvakultuur.ee/vkp/nimistu/) kui head vahendit elavat pärandit hoida ja näidata.

Päeva teises pooles said sõna pärandikandjad ja edasiandjad. Loodusturisimi ettevõtja Aivar Ruukel viis kuulajad mõtteliselt Soomaale. Just seal kannab ühepuulootsik endas vaimse kultuuripärandi võlusid ja valusid. Ruukel rõhutas keskkonnaga arvestamise olulisust jätkusuutlikkusest rääkimisel. Veera Leas elab igapäevaselt pärimuskeskkonnas, mida terve Eesti teab, kuid ehk päriselt ei tunne – Kihnus. Veera abiga võisid osalejad seda maailma veidi näha ning edasi mõelda Kas ja kuidas kuulata oma südant ja selle tunnistust, mis puutub päritud teadmiste ja kommete austamist ja kandmist. Inspiratsioonisutsakas käes, asusid osalejad jagama oma mõtteid, mis on see elav pärand, mis neid kõige rohkem puudutab, kõigutab või rahustab.

12. aprillil kogunesid Peipsiveerel Raja Vabaajakeskuses vaimset pärandit väärtustavad inimesed Voorelt, Rajalt, Lohusuust ja Avinurmest. Päeva esimene pool kulges taas vaimse kultuuripärandi mõiste ja nimistu tutvustamisega ERKi VKP osakonna poolt. Pärast Peipsiveere toidupärandi kogemist lõunase kõhutäie kaudu sai jätkata tööga. Terje Lill, kes hetkel küll töötab Voore seltsimaja juhatajana, tutvustas oma kogemust seoses Kasepää kogukonna ja nende vaimse kultuuripärandiga. Nimelt koostas Terje Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu sissekande „Kurkide kasvatamine Eesti-Kasepääl“, mis oli ka ühtlasi tema magistriprojekt Tartu Ülikooli etnoloogia, folkloristika ja rakendusantropoloogia erialal ning samuti ka kohaliku elava pärandi otsimise tulemus. Terje soovitas koolitusseminaris osalejail vaadata ja kuulata, mida inimesed räägivad, kuna Peipsi äär on niivõrd rikkalik ja inimesed kannavad edasi väärtust, mida nad ise ei pruugi endale teadvustada. Nende pärandi uurimine protsessina on arendav ettevõtmine, mis võib äratada paikkondlikku identiteeditunnetust ning seeläbi ka kasvatada kogukonna enesehinnangut. Seminariosas tõid osalejad välja palju päritud ja pärandatavaid oskusi ning tavasid, mis nende kodukohale on iseloomulikud ja inimestele kaasajal tähtsad.

20. aprillil võõrustas seminari Järvamaa Keskraamatukogu Paides. Kokku said maakonna raamatukogutöötajad, et koos kõnelda ja arutada selle üle, kas ja milline osa on raamatukogul kogukonna vaimse kultuuripärandi elavdajana. Nendel koolitusseminaridel tavapäraseks saanud vaimse pärandi ja nimistu tutvustus täitis ka seekord esimese osa päevast. Praktikust eksperdiks oli kutsutud Margit Õkva Peri raamatukogust Põlvamaalt. Margit arutles raamatukoguhoidja rolli üle ning kirjeldas mitmeid ülesandeid pärandi vahendamisel – pärandihoidja, -hooldaja, -edastaja – kuid samas märkis ära, et raamatukoguhoidja on pärandi vastuvõtja. Paljude värvikate lugudega kirjeldas ta tegevusi, millega oma kogukonda elava pärandi radadele viinud on, vahel sõna otseses mõttes, näiteks allikaretked mõningatel kalendritähtpäevadel. Kaasamine, kogeda laskmine ja tunnetamine on märksõnad, mis kindlasti sellest väärt ettekandest kõlama jäid. Päeva lõpetas taas seminar, kus kõik osalejad said kirjeldada lähiajal toimunud pärandimaiguga sündmusi oma raamatukogudes, koos muljetada ning veidi mõtiskleda, mida tulevik tuua võiks.

Eesti Rahvakultuuri Keskus tänab kolleege Pärnu-, Jõgeva- ja Järvamaal ning kõiki neid imelisi inimesi, kes mahlakuul koolitusseminare võõrustasid ja neist osa võtsid. Jätkusuutlikkusega kindlasti jätkame.