16. detsembril 2024 allkirjastas kultuuriminister käskkirja, mille alusel loodi projekt „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine“. Projekti eesmärk on suurendada uussisserändajate, eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate osalemist kogukondlikes tegevustes.
Projekti kogu eelarve on 5 170 000 eurot.
Eesti Rahvakultuuri Keskuse eelarve tegevuste elluviimiseks on 3 000 000 eurot.
ESF+ toetatava tegevuse elluviimise aeg on 01.10.2024 – 31.10.2029.
Eesti Rahvakultuuri Keskuse tegevuse periood on partnerluslepingu alusel 1.10.2024 – 30.09.2029.
Lisainfo
Sille Roomets
projektijuht
sille.roomets@rahvakultuur.ee

9.–10. aprillil Tallinnas Viru hotelli konverentsikeskuses toimunud Eesti Linnade ja Valdade Päevadel räägiti lõimumisest.

Projekti „Lõimumist edendavad kogukondlikud tegevused“ tutvustasid Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Maria Aasma, Integratsiooni Sihtasutuse projektijuht Jevgeni Timoštšuk, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali projektijuht Katre Tamm ja Eesti Rahvakultuuri Keskuse projektijuht Sille Roomets. Ettekannetes anti ülevaade projekti eesmärkidest, senisest tegevusest ja edasistest plaanidest.
Eesti Rahvakultuuri Keskuse projektijuht Sille Roomets tutvustas projekti keskusepoolseid tegevusi ning meeskonda. Roomets rõhutas, et lõimumine ei ole ainult uussisserändajate kohanemise küsimus, vaid kogu ühiskonna ühine pingutus, mille kaudu tugevdatakse kogukondi, hoitakse Eesti kultuurilist mitmekesisust ning toetatakse ühiskonna sidusust ja turvalisust.
Projekti eesmärk on suurendada uussisserändajate, eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate osalust kogukondlikes tegevustes. ERKi roll selles projektis on lõimumist edendavate tegevuste ja sündmuste korraldamine koostöös kogukondadega, piirkondlike vabaühendustega, kultuuriseltside ja kohalike omavalitsustega.
Projekt „Lõimumist edendavad kogukondlikud tegevused“ on ellu kutsutud koostöös Kultuuriministeeriumi, Integratsiooni Sihtasutuse ja Eesti Rahvakultuuri Keskusega.
Ühisettekandega saad tutvuda SIIN
Eesti Rahvakultuuri Keskuse mentorid projektis on:
TALLINN
Astrid Väizene
5887 5197
astrid.vaizene@rahvakultuur.ee
HARJUMAA
Sandra Nikitin
5309 0439
sandra.nikitin@rahvakultuur.ee
RAPLA-, JÄRVA-, LÄÄNE-VIRUMAA
Anne Ummalas
5385 2677
anne.ummalas@rahvakultuur.ee
SAARE-, HIIU-, LÄÄNE- ja PÄRNUMAA
Krista Lember
512 9932
krista.lember@rahvakultuur.ee
TARTU-, JÕGEVAMAA
Kati Grauberg-Longhurst
5787 1177
kati.grauberg@rahvakultuur.ee
VILJANDI-, VALGA-, PÕLVA-, VÕRUMAA
Taisto Uuslail
5749 3451
taisto.uuslail@rahvakultuur.ee
Lisainfo
Sille Roomets
projektijuht
sille.roomets@rahvakultuur.ee
27. märtsil toimus Kultuurikatlas Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetusprogrammi avasündmus. Üheskoos arutleti, kuidas suurendada eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste osalust kogukondades. Ürituse korraldas Kultuuriministeerium koostöös Integratsiooni Sihtasutuse, Eesti Rahvakultuuri Keskuse ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitaliga.

Päeva juhtis ajakirjanik Uljana Kuzmina, kes tõstatas küsimuse, mida inimene vajab, et tunda end kogukonnas kaasatuna. Osalejad tõid esile märksõnad „usaldus“, „inimesed“ ja „toetav keskkond“. Kultuuriministeeriumi asekantsler Eda Silberg aga rõhutas kohalike kogukondade rolli lõimumisel ja vajadust pöörata rohkem tähelepanu piirkondadele, kus eri kultuuritaustadega inimeste osakaal on suurem.
Sotsiaalteadlane Marko Uibu kirjeldas sisserändajate kohanemisprotsessi ja rõhutas isiklike suhete tähtsust lõimumisel. Ta selgitas, et kõige tugevamad sidemed tekivad töö ja sõprade kaudu ning lõimumise võtmekoht on usalduslike suhete loomine.
Kogukonna aktivist Kaspar Tammist rääkis, kuidas kogukondi elujõulisena hoida. Ta tõi esile, et jätkusuutlikud algatused on „horisontaalsed“, mitte juhikesksed, sest liigne sõltuvus üksikutest eestvedajatest võib projekti haavatavaks muuta. Tammist tõi näiteks Arvamusfestivali kogemuse, kus mitmekeelsed arutelud ja noorte kaasamine on osutunud edukaks.
Jutuvestja Polina Tšerkassova selgitas lugude liitvat jõudu, seda enam, et me tarbime ja tihti olema ka ise erinevatest kultuuriruumidest pärit. Ta selgitas, et eestlaste jaoks on olulised märksõnad „õnn“ ja „aeg“, samas kui teistes kultuurides, näiteks Kolumbias, unistatakse rohkem turvalisusest. Seega meie endi lood aitavad luua empaatiat ja tugevdada kogukondi. Saalile esitatud küsimusele – kuidas täiskasvanuna teadlikult sõbrasuhteid luua, selgus, et kõige rohkem sõpru leitakse töölt ja sõprade sõprade seast.
Sündmuse lõpus rõhutati, et lõimumine vajab teadlikke samme ja kogukondade panust.
Programmi elluviimine kestab 2024–2029, selle eelarve on 5,2 miljonit eurot, millest 70% rahastab Euroopa Sotsiaalfond ja 30% Eesti riik. Eesti Rahvakultuuri Keskus korraldab projekti raames sihtrühma kaasavaid ja kogukondade vahelisi kontakte soodustavaid koostöötegevusi ja sündmusi Eestis (va Ida-Virumaal) ning pakub mentorteenust vabaühendustele.
Projekti mentor algatab ja viib ellu tegevusi, mis aitavad eri taustaga inimesi kogukondadesse kaasata ning edendada koostööd eri kogukondade vahel. Ta teeb koostööd kohalike omavalitsuste ja vabaühendustega, keda ka nõustab sihtrühma kaasavate tegevuste planeerimisel ja elluviimisel. Lisaks tagab mentor, et piirkonnas toimuvad koostöötegevused viiakse ellu eesmärgipäraselt ja kooskõlas projekti nõuetega ning vastutab oma piirkonnas projekti tegevuste planeerimise, koordineerimise ja elluviimise eest.
Meie mentorid on
TALLINN
Astrid Väizene
5887 5197
astrid.vaizene@rahvakultuur.ee
HARJUMAA
Sandra Nikitin
5309 0439
sandra.nikitin@rahvakultuur.ee
RAPLA-. JÄRVA-, JA LÄÄNE-VIRUMAA
Anne Ummalas
5385 2677
anne.ummalas@rahvakultuur.ee
SAARE-, HIIU- . LÄÄNE- JA PÄRNUMAA
Krista Lember
512 9932
krista.lember@rahvakultuur.ee
TARTU- JA JÕGEVAMAA
Kati Grauberg -Longhurst
5787 1177
kati.grauberg@rahvakultuur.ee
VILJANDI-, VALGA-, PÕLVA- JA VÕRUMAA
Taisto Uuslail
5749 3451
taisto.uuslail@rahvakultuur.ee
Lisainfo
Sille Roomets
projektijuht
5309 5868
sille.roomets@rahvakultuur.ee
Eesti Rahvakultuuri Keskuse eestvõttel toimub täna lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetusprogrammi koostööpäev, mille eesmärgiks on suurendada uussisserändajate, eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate osalemist kogukondlikes tegevustes järgneva nelja aasta jooksul.
Rohkem infot ajalehest VOOREMAA
Aastatega on pisike Järvamaa, nagu kõik muu, üleilmastunud. Nüüdseks on kohalik rahvastik lausa nii kirev, et selle auks tasub korraldada sündmusi. Sel laupäeval toimuv MõistmisFEST usub, et pole paremat inimeste ühendajat kui kogemused ja kultuur. Nendega luuakse kohtumispaik siinsete ja liitunute vahel, pöörates eriti tähelepanu Ukraina kogukonnale.
Sündmus on osa Eesti Rahvakultuuri Keskuse tegevustest Euroopa Sotsiaalfondi ja Kultuuriministeeriumi (ESF-KUM) programmist „Lõimumist edendavate kogukondlike tegevuste toetamine”.
Rohkem infot Järva Teatajast
11. juulil kell 18 toimub Paide Vallimäel MõistmisFEST – lõimumist toetav kogukonnasündmus, mis loob kohtumispaiga eestlastele ja teistest rahvustest inimestele. Sündmus kutsub inimesi osa saama aruteludest, praktilistest töötubadest ning mitmekesisest kultuuriprogrammist.
Rohkem infot ajalehest Järva Teataja
Laupäeval toimus Paide vallimäel esmakordselt MõistmisFEST – kohtume, kuulame, mõistame, mis tõi kokku eri rahvusest ja erineva kultuuritaustaga inimesed, et tugevdada kogukondlikke sidemeid ning luua võimalusi omavaheliseks suhtlemiseks ja üksteise mõistmiseks.
Rohkem infot ajalehest Järva Teataja.
11. juulil muutub Paide Vallimägi eri kultuuride kohtumispaigaks, kui toimub kõigile tasuta MõistmisFEST – kogukonnafestival, mis kutsub inimesi üksteist paremini tundma õppima, kogemusi jagama ja osa saama mitmekesisest kultuuriprogrammist.
Rohkem infot ajalehest Järva Teataja
27. septembril toimub Paides Paidesse korilus- ja liikumisfestival. Festival toob kokku erinevad keeled, kombed ja lood ning avab sportliku nädalalõpu. See on kogu perele mõeldud päev täis põnevaid tegevusi, liikumisrõõmu, avastamist ja maitsmist.
Rohkem infot ajalehest Järva Teataja
Tänavust võidupüha ja jaanipäeva tähistati omavalitsustes eri moel: mõnes paigas peeti pidu ette ära, teistes õigel õhtul. Kui Tartu ümbruse vallad said avaliku peo tehtud 10 000 – 15 000 euroga, siis linna jaanipidu ERMi juures maksis koguni 55 000 eurot.
Rohkem infot Tartu Postimees
Tartu tähistab jaanipäeva 23. juunil Eesti Rahva Muuseumi naabruses Raadi järve kaldal. Suve pikima päeva kulminatsioon on folkbändi Curly Strings esinemine.
Rohkem infot Tartu Postimees
Sel kuul toimub Albu rahvamajas Baltica pärimuspeo Järvamaa eelpidu, mis toob kokku kodumaised pärimusehoidjad ja Ukraina külalised.
Rohkem infot Järva Teataja
Täna alanud 43. Viking Window Paide-Türi rahvajooks sai alguse lastejooksudega Paides. Korilus – ja liikumisfestivali raames toimunud lastejooksud tõid liikuma ligi viissada last.
Rohkem infot Järva Teataja
Homsest stardib 43. Viking Window Paide-Türi rahvajooksu nädalavahetus, mis on Rimi Eesti linnajooksude sarja eelviimaseks etapiks. Sündmusele eelregistreerus ligi 3000 osalejat.
Rohkem infot Järva Teataja
Teisipäeval, 31. märtsil kell 17–20 jutustavad Tartu linnaraamatukogu 4. korruse saalis lugusid eri keele- ja kultuuritaustaga tartlased. Eesti kultuuriga rikastab õhtut Rahvakunstiansambel Leigarid.
Jutuvestmisõhtu “Kodu kaasas – Tartu rahvuste lood” toob üheks õhtuks kokku eri kogukonnad, et jagada oma teekonda Tartusse – kuidas siia jõuti, mida kaasa võeti ja kuidas on Tartust saanud nende kodu. Õhtu on jätk märtsis avatud samanimelisele näitusele, luues võimaluse kohtumiseks ja kogukonna hoidmiseks.
Rohkem infot Ring FM
Reedel, 8. mail, toimus Valga keskväljakul Valga pika laua pidu.
Õhtu jooksul esinesid etteastetega kohalikud Stuudio Joy ja MTÜ Shukar Roma, toimus kaasaegsete etenduskunstide magistriõppe rahvusvaheliste tudengite esitlus, nende residentuurist ja põnevatest märkamistest Valgas, peaesineja oli James Werts World Project ja õhtut juhtis Hardo Adamson.
Rohkem infot Ring FM