Jutuvestmine aitab kaasa eesti keele rikkalikumale säilimisele

Tänavuse jutuvestmisfestivali teema „Rännak merelt hinge“ kutsub mõtlema rännakule kui kogemusele, mis toimub korraga nii välises maailmas kui inimese sisemaastikel. Meri on alati olnud liikumise, otsimise ja muutumise sümbol. Rannad on näinud lahkumisi ja saabumisi, mereteed on kandnud kaupmehi, kalureid, rändureid ja unistajaid, kuid iga rännak jätab jälje ka inimese hinge. Nii nagu meri võib olla kord rahulik ja peegelsile ning siis jälle tormine ja ettearvamatu, on ka inimese sisemaailm täis erinevaid hoovusi – mälestusi, igatsusi, julgusehetki ja vaikseid taipamisi. Festivalil kohtuvad pärimuslood, isiklikud lood ja värsked jutud ning hääle saavad nii kalurid, meremehed ja rändurid kui ka need, kes on oma suurimad retked ette võtnud iseenda sees.

Tulemas on rohkelt üllatusi ja toredaid esinejaid.

Lisainfo

Helena Käbin
suulise pärandi spetsialist
tel 5855  7677
e-post helena.kabin@rahvakultuur.ee

Mis on jutuvestmisfestivali eesmärk?

Eesti Rahvakultuuri Keskuse jutuvestmisfestival Ööbikuööd on pärimuslike lugude, muusika ja maagilise miljöö festival, mille idee on jutuvestmise, kui ajatu ja olulise kultuurilise nähtuse tähelepanu keskpunkti toomine. Jutuvestmisfestival julgustab nii täiskasvanuid kui noori lugusid jutustama ja tutvustab kõikidele sihtrühmadele jutuvestmise tähtsust ning oskust.

Eesti Rahvakultuuri Keskusele on oluline pöörata tähelepanu kuulamisele ja julgustada inimesi rohkem ise lugusid rääkima. Jutuvestmisfestivali Ööbikuööd eesmärk on pöörata tähelepanu jutuvestmise arhailisemale vormile – inimeselt inimesele rääkimisele, mis aitab jõudsalt kaasa eesti keele rikkalikumale säilimisele. Maailmas nähakse jutuvestmises ka tervendavat abi, mis annab juhatust, mismoodi elu keeruliste olukordadega toime tulla, sellel pole mitte ainult raviv, vaid ka ravi ennetav toime. Seekord uudistame erinevaid piire erinevate maailmade vahel!

Ilmunud uudised

Tiit ja Maris Pruuli on meresõitjad, ettevõtjad ja mitmete teoste autorid, kelle elu ja looming on tihedalt seotud pikkade ekspeditsioonide ja maailmarändudega. Nende teekond sai erilise hoo ümbermaailmareisist purjelaeval Lennuk ning on viinud neid hiljem nii Arktikasse, Antarktikasse kui ka paljudesse teistesse paikadesse üle maailma, mis on olnud omaette väljakutsed nii navigatsioonilises kui ka inimlikus mõttes. Koos on nad talletanud oma kogemusi ka raamatutes ning jaganud neid nii lugejate kui kuulajatega, tuues kauged paigad ja mereretked elavalt publiku ette.

Jutuvestmisfestival Ööbikuööd on Eesti Rahvakultuuri Keskuse korraldatav pärimuslike lugude, muusika ja mõtestatud mõtete festival. Selle eesmärk on esile tuua jutuvestmine kui eluline, ajatu ja ühendav kultuurivorm, mis väärtustab kuulamist, keelt ja inimest kui loo kandjat. Tänavuse Ööbikuööde festivali teemaks on “Rännujutud. Merelt hinge”.

Eesti Rahvakultuuri Keskusele on oluline pöörata tähelepanu kuulamisele ja julgustada inimesi rohkem ise lugusid rääkima. Jutuvestmisfestivali Ööbikuööd eesmärk on pöörata tähelepanu jutuvestmise arhailisemale vormile – inimeselt inimesele rääkimisele, mis aitab jõudsalt kaasa eesti keele rikkalikumale säilimisele. Maailmas nähakse jutuvestmises ka tervendavat abi, mis annab juhatust, mismoodi elu keeruliste olukordadega toime tulla, sellel pole mitte ainult raviv, vaid ka ravi ennetav toime.

Festivali korraldab Eesti Rahvakultuuri Keskus koostöös Viimsi Vabaõhumuuseumiga

Lisainfot festivali kohta leiab SIIT

Festivali korraldamist toetab Eesti Kultuurkapital.

Kunstnik Hanna Marnat

Terje on kasvanud üles rikkaliku jutustamistraditsiooniga peres ning oma lood kuulnud ja õppinud juba lapsepõlves vanematelt ja vanavanematelt. Ta jutustab seto muinasjutte ja pärimuslugusid nii seto kui eesti keeles, tuues kuulajateni Setomaa elutarkuse, huumori ja elava kujutlusmaailma. Terje Lillmaa jututuba „Tsirgu jutu´“ kutsub kuulajaid rändama lugude maailma, kus kohtuvad pärimus, fantaasia ja inimlik elutarkus.

Jutuvestmisfestival Ööbikuööd on Eesti Rahvakultuuri Keskuse korraldatav pärimuslike lugude, muusika ja mõtestatud mõtete festival. Selle eesmärk on esile tuua jutuvestmine kui eluline, ajatu ja ühendav kultuurivorm, mis väärtustab kuulamist, keelt ja inimest kui loo kandjat. Tänavuse Ööbikuööde festivali teemaks on “Rännujutud. Merelt hinge”.

Eesti Rahvakultuuri Keskusele on oluline pöörata tähelepanu kuulamisele ja julgustada inimesi rohkem ise lugusid rääkima. Jutuvestmisfestivali Ööbikuööd eesmärk on pöörata tähelepanu jutuvestmise arhailisemale vormile – inimeselt inimesele rääkimisele, mis aitab jõudsalt kaasa eesti keele rikkalikumale säilimisele. Maailmas nähakse jutuvestmises ka tervendavat abi, mis annab juhatust, mismoodi elu keeruliste olukordadega toime tulla, sellel pole mitte ainult raviv, vaid ka ravi ennetav toime.

Festivali korraldab Eesti Rahvakultuuri Keskus koostöös Viimsi Vabaõhumuuseumiga

Lisainfot festivali kohta leiab SIIT

Festivali korraldamist toetab Eesti Kultuurkapital.

Kunstnik Hanna Marnat
Pildil on Oliver Parrest (kesksel). Maanus Masingu foto koos Epp Tamme täiendustega.

9. mail Viimsi vabaõhumuuseumis toimuval jutuvestmisfestivalil “Ööbikuööd” ootab Seaaremaa jutuvestja Oliver Parrest hämaruse saabudes, kell 20.00 oma põnevasse õudusjututuppa kõiki, kes armastavad närvikõdi.

Oliver Parrest on jutuvestja, pärimusmuusik ja ökoloog, kelle looming seob looduse, pärimuse ja inimkogemuse. Ta on tegutsenud mitmetes pärimusmuusika kooslustes ning olnud seotud ka rahvalaulu ja -lugude hoidmise ning kogukondliku mälu edasiandmisega. Ta on osalenud ka sõrvekeelsete lugude ja jutustuste loomises ning esitamises, ning  vestnud jutte ka ühel esimestest Ööbikuööde festivalidest.
Oliveri lood sünnivad looduse, pärimuse ja inimese sisemaailma kohtumispunktis. Tema aeglast jutustamislaadi iseloomustab atmosfääri loomine ja pingete aeglane kruvimine, mis äratab kuulaja kujutlusvõime ning viib ta loo sisse, olgu jutt argistest kogemustest või õõva varjavatest hämaratest juhtumistest.

Jutuvestmisfestival Ööbikuööd on Eesti Rahvakultuuri Keskuse korraldatav pärimuslike lugude, muusika ja mõtestatud mõtete festival. Selle eesmärk on esile tuua jutuvestmine kui eluline, ajatu ja ühendav kultuurivorm, mis väärtustab kuulamist, keelt ja inimest kui loo kandjat. Tänavuse Ööbikuööde festivali teemaks on “Rännujutud. Merelt hinge”.

Eesti Rahvakultuuri Keskusele on oluline pöörata tähelepanu kuulamisele ja julgustada inimesi rohkem ise lugusid rääkima. Jutuvestmisfestivali Ööbikuööd eesmärk on pöörata tähelepanu jutuvestmise arhailisemale vormile – inimeselt inimesele rääkimisele, mis aitab jõudsalt kaasa eesti keele rikkalikumale säilimisele. Maailmas nähakse jutuvestmises ka tervendavat abi, mis annab juhatust, mismoodi elu keeruliste olukordadega toime tulla, sellel pole mitte ainult raviv, vaid ka ravi ennetav toime.

Festivali korraldab Eesti Rahvakultuuri Keskus koostöös Viimsi Vabaõhumuuseumiga Festivali korraldamist toetab Eesti Kultuurkapital.

Lisainfot festivali kohta leiab SIIT

Kunstnik Hanna Marnat

 

Foto: Rannarahva muuseum

9. mail Viimsi vabaõhumuuseumis toimuval jutuvestmisfestivalil “Ööbikuööd” sünnib Rahvakultuuri Keskuse noorte ja Viimsi Vabaõhumuuseumi pärandihoidjate koostöös jutuvestmis-rännaklavastus “Rannatalu lood ja vaikused”.

Muuseumirännak „Kingu talu lood ja vaikused“ viib külastajad rännakule läbi ajaloolise Kingu rannatalu ruumide, mereäärsete paikade ja hoovisoppide. Rännaku käigus elustuvad lood salapiirituseveost Läänemerel, Kirovi kalurikolhoosi õitseajast, Kingu Leenu meheleminekutest ning Kaltsu Mari suurest lastekarjast.
Lavastuse aluseks on viimsikate mälestused, arhiivikatked ja salapiiritusevedajate toimikud.

Lavastus toimub 9. mail kell 14.10 kogunemisega muuseumipoe-piletikassa juures. Teatriime nautimine on kõigile tasuta!

Jutuvestmisfestival Ööbikuööd on Eesti Rahvakultuuri Keskuse korraldatav pärimuslike lugude, muusika ja mõtestatud mõtete festival. Selle eesmärk on esile tuua jutuvestmine kui eluline, ajatu ja ühendav kultuurivorm, mis väärtustab kuulamist, keelt ja inimest kui loo kandjat. Tänavuse Ööbikuööde festivali teemaks on “Rännujutud. Merelt hinge”.

Eesti Rahvakultuuri Keskusele on oluline pöörata tähelepanu kuulamisele ja julgustada inimesi rohkem ise lugusid rääkima. Jutuvestmisfestivali Ööbikuööd eesmärk on pöörata tähelepanu jutuvestmise arhailisemale vormile – inimeselt inimesele rääkimisele, mis aitab jõudsalt kaasa eesti keele rikkalikumale säilimisele. Maailmas nähakse jutuvestmises ka tervendavat abi, mis annab juhatust, mismoodi elu keeruliste olukordadega toime tulla, sellel pole mitte ainult raviv, vaid ka ravi ennetav toime.

Festivali korraldab Eesti Rahvakultuuri Keskus koostöös Viimsi Vabaõhumuuseumiga Festivali korraldamist toetab Eesti Kultuurkapital.

Lisainfot festivali kohta leiab SIIT

Kunstnik Hanna Marnat
Jaan Sarv, foto Rene Jakobson

9. mail Viimsi vabaõhumuuseumis toimuval jutuvestmisfestivalil “Ööbikuööd” avab kell 16. 40 esmakordselt uksed Meestelaulutuba, kus ühislaulmist juhib Jaan Sarv.

Pärimusmuusik Jaan Sarv on mees, kes teab hästi, kuidas laul võib inimesed kokku tuua. Ta on pillimees, laulja ja tantsukultuuri edendaja, kes on aastaid vedanud tantsuklubisid, simmaneid ja pärimusõhtuid ning õpetanud nii pilli kui ka vanu laule. Jaani mängus ja lauludes kõlavad seto juured, rännuteed ja külapidude vaim. Ta on viiel korral pälvinud Seto Kuningriigi pillimehe tiitli, Tallinna tantsuklubi pikaajaline aktivist ja üks eestvedajatest, karmoškamängija ja õpetaja, ning pärimustantsu festivali Sabatants algataja ja korraldaja. Laulud on päritud vanematelt Ain ja Õie Sarvelt, ansambli Leegajus repertuaarist, Lauri Õunapuu poolt korraldatud ühislaulmistelt, seto kirmastelt  ja mujaltki.

Meestelaulutoas “Mere- ja rännulaulud” tõmbab Jaan hääled käima nii, nagu vanasti tehti – üheskoos, julgelt ja südamest. Need on laulud teest ja tuulest, merest ja minekust, mida on lauldud teel olles, tööd tehes või lihtsalt heas seltskonnas häält proovides. Tule ja lase hääl valla – sest mõned laulud kõlavad kõige paremini just siis, kui neid laulavad mehed koos.

Jutuvestmisfestival Ööbikuööd on Eesti Rahvakultuuri Keskuse korraldatav pärimuslike lugude, muusika ja mõtestatud mõtete festival. Selle eesmärk on esile tuua jutuvestmine kui eluline, ajatu ja ühendav kultuurivorm, mis väärtustab kuulamist, keelt ja inimest kui loo kandjat. Tänavuse Ööbikuööde festivali teemaks on “Rännujutud. Merelt hinge”.

Eesti Rahvakultuuri Keskusele on oluline pöörata tähelepanu kuulamisele ja julgustada inimesi rohkem ise lugusid rääkima. Jutuvestmisfestivali Ööbikuööd eesmärk on pöörata tähelepanu jutuvestmise arhailisemale vormile – inimeselt inimesele rääkimisele, mis aitab jõudsalt kaasa eesti keele rikkalikumale säilimisele. Maailmas nähakse jutuvestmises ka tervendavat abi, mis annab juhatust, mismoodi elu keeruliste olukordadega toime tulla, sellel pole mitte ainult raviv, vaid ka ravi ennetav toime.

Festivali korraldab Eesti Rahvakultuuri Keskus koostöös Viimsi Vabaõhumuuseumiga Festivali korraldamist toetab Eesti Kultuurkapital.

Lisainfot festivali kohta leiab SIIT

Kunstnik Hanna Marnat
Foto: Tartu NEFA

9. mail Viimsi vabaõhumuuseumis toimuval jutuvestmisfestivalil “Ööbikuööd” jutustab folklorist ja usunditeadlane Reet Hiiemäe hingehädade ja hingerahu  kujutamisest eesti pärimuses. Kell 15.20 hakkab peale ja kasu on garanteeritud! Boonusena saab enne ja pärast jututuba käia mõnusal interaktiivsel näitusel „Ihu ja hinge pärand“.

Reet Hiiemäe on folklorist ja usunditeadlane, kel luurimistöö keskmes on rahvausundi ja -juttude psühholoogiline aspekt, näiteks hirmude, vägivalla ja kriisidega (eriti epideemiatega) kaasnevad korduvad käitumismudelid ja usundist inspireeritud loovad toimetulekuviisid (näiteks kaitserituaalid, vaimse tasakaalu tagamise moodused).

Ta on kirjutanud arvukalt akadeemilisi ja populaarseid artikleid ning raamatuid folkloorist kui mentaalsest enesekaitsest, analüüsides uskumuste ja usundiliste juttude psühholoogilisi aspekte ning nende mõju inimeste elule.

Jutuvestmisfestival Ööbikuööd on Eesti Rahvakultuuri Keskuse korraldatav pärimuslike lugude, muusika ja mõtestatud mõtete festival. Selle eesmärk on esile tuua jutuvestmine kui eluline, ajatu ja ühendav kultuurivorm, mis väärtustab kuulamist, keelt ja inimest kui loo kandjat. Tänavuse Ööbikuööde festivali teemaks on “Rännujutud. Merelt hinge”.

Eesti Rahvakultuuri Keskusele on oluline pöörata tähelepanu kuulamisele ja julgustada inimesi rohkem ise lugusid rääkima. Jutuvestmisfestivali Ööbikuööd eesmärk on pöörata tähelepanu jutuvestmise arhailisemale vormile – inimeselt inimesele rääkimisele, mis aitab jõudsalt kaasa eesti keele rikkalikumale säilimisele. Maailmas nähakse jutuvestmises ka tervendavat abi, mis annab juhatust, mismoodi elu keeruliste olukordadega toime tulla, sellel pole mitte ainult raviv, vaid ka ravi ennetav toime.

Festivali korraldab Eesti Rahvakultuuri Keskus koostöös Viimsi Vabaõhumuuseumiga Festivali korraldamist toetab Eesti Kultuurkapital.

Lisainfot festivali kohta leiab SIIT

Kunstnik Hanna Marnat