Kerli Sirila aastal 2022 ehk kus on, sinna tuleb!

Kes siis on Kerli Sirila?

Kerli on Koeru muusikakooli direktor ja puhkpilliansambli juht, Koeru keskkooli rahvatantsurühmade juhendaja, Järva vallavolikogu haridus- ja noorsootöökomisjoni liige ja naiskodukaitse Järva ringkonna liige. Kerli on kultuurielu edendanud Koerus ja Järvamaal oluliselt kauem kui ainult aastast 2022.

Koeru jõudis naine peale Tallinna pedagoogikaülikooli lõpetamist 2003. aastal. Noore ja ettevõtliku naisena asus ta vastloodud Koeru muusikakooli juhiks. Sellel aastal saab Koeru muusikakool kahekümneaastaseks ning sama pikalt on direktoriametit pidanud ka Kerli. Tema käe all on muusikakool muutunud üheks oluliseks osaks Koeru piirkonna haridus- ja kultuurimaastikul.

Koeru elanike arv ei ole tuhandetes, kuidas oled suutnud suhtelistelt väikeses piirkonnas muusikakooli töös hoida?

Olen alati hea suhtleja olnud ja ilmselt piisavalt toetav ning äkki seetõttu õpetajad soovivad Koeru muusikakooli tööle käia. Meil on ilus töökeskkond ja siirad lapsed. Heal järjel pillipark ning muusikast huvitunud lapsed. Üksi ei tee siin midagi ära, see on meeskonna töö.

Sulle on olnud südameasjaks puhkpilli-kollektiivi olemasolu, oled saanud kõrghariduse muusikas, põhierialaga puhkpilliorkestri dirigeerimine. Öeldakse, et üks ei ole kultuurivaldkonnas ühtegi. Kes on need inimesed, kellega koos Sa Koeru muusikakoolis õppetööd läbi viid ja kuidas suudad neid motiveerida?

Koeru muusikakoolis töötavad valdavad professionaalid. Õpetajad käivad meile Eestimaa erinevatest paikadest: Paidest, Tallinnast, Tartust, Türilt ja mõned elavad ka meie vallas. Õpetajad on üksteist toetavad ning koostööle orienteeritud. Nendega on nii hea ja kerge suhelda ning tööd on lust teha. Suhtlus on kõige alus ning õpetajad ise ütlevad, et motiveerin neid toetamisega. Ma tõesti seisan oma õpetajate heaolu eest nii nagu oma isiklike laste eest. Mulle läheb väga korda, et neil oleks olemas tööks vajalikud vahendid ja kui soovivad midagi ette võtta, siis leiame katteallikad vajalike väljaminekute tarvis.

Koeru muusikakoolis saab õppida 15-nel erineval instrumendil. Kõik ikka klassikalised instrumendid. Lisaks on meil erialana laulmine ja pärimusmuusika valdkonnad. Leian, et valik on meie väikese piirkonna kohta päris lai. Käesoleval aastal tähistab muusikakool 20. aastapäeva ja selle aja jooksul oleme väljastanud 74 lõputunnistust, millele lisandub veel kevadel viis lõpetajat.

Kui oluliseks Sinu kolm last muusikat peavad, arvestades, et olete mõlemad abikaasaga nö muusikainimesed?  Järvamaa laste lauluvõistlusel 2022.a sai tütar Kiira-Marii Sirila 5 – 7- aastaste vanuserühmas esikoha. Oled Sa ema, kes on nõudlik ja kindla käega suunaja?

Laste käest uurides selgus, et nad peavad muusikat väga oluliseks. Neile meeldib pilli mängida, muusikat paremini mõista, panna ennast proovile erinevatel konkurssidel ja orkestrites mängides.

Ma ise pean muusikakooli haridust väga suureks lisaväärtuseks ja selles osas olen konkreetne ning järeleandmisi ei ole. Vanem poeg on end ikka oma valitud instrumendil nii mõnelgi konkursil proovile pannud ja auhinnalistele kohtadele tulnud. Kiira-Marii on paras laululinnuke meie kodus ja nii sai pillimängu kõrval proovida laulmist. Toetame abikaasaga neid ja loome neile erinevate oskuste proovile panekuks võimalused. Loodan, et laste saavutused näitavad ja suunavad neid eluteel ikka kõrgemale püüdlema.

Muusika juurest saab sujuvalt üle minna tantsimise juurde. Juhendad tänasel päeval seitset rahvatantsurühma: Koeru keskkooli 1.-2. klassi, 3.-4. klassi, 5.-6. klassi, 7.-9. klassi, neidude- ja pererühma ning lisaks naisrühma „Järva Juulad“. Oled rahvatantsuõpetajaks õppinud Ilma Adamsoni tantsukoolis, kuid kuidas tekkis huvi rahvatantsu vastu?

Koeru kolides kutsus tollane naisrühma juhendaja Ülle Jääger mind tantsima. Ma polnud rahvatantsuga varem kokku puutunud ja olin väga skeptiline ning suurte eelarvamustega rahvatantsu osas. Siiski otsustasin trenni minna ja no nii see siis läks. Peale trenni olin energiast tulvil, põnevil ja kõik tantsusammud proovisin kodus veel läbi. Miski nagu oleks kohe mind tõmmanud rahvatantsu sisse ja eelarvamus oli pühitud. See oli miski, mis mulle energiat ja rõõmu pakkus ning ei pidanud liigselt oma ajusid pingutama. Kuna rahvatants võttis mu südame, siis otsustasin end koolitada.

Koeru keskkoolis asusin rahvatantsurühma juhendama 2009. aastal. Alguse sai kõik juhuse tahtel ja nii see siis ongi kasvanud. Eelnevad tantsuõpetajad lõpetasid peenelt oma tegevuse, mina jätkasin.  Nüüd ei suuda mitte ühelegi vanusele ära öelda.

Millised Sinu juhendatavad rühmad noorte laulu- ja tantsupeo protsessis osalevad ning kuidas jagad oma aega muusika ja tantsu vahel?

Olen pingutanud ja andnud küll endast kõik, et Koeru koolis jätkuks rahvatantsu traditsioon. Seda näitab ka käesoleva aasta rahvatantsijate hulk, kus tegutsevad kõikides vanuseastmetes tantsurühmad. Lisaks lõime koostöös pererühma, kus meil tantsivad nii ägedad lapsevanemad ja sõbrad.

Et kogu tantsijate hulgaga ära jõuaks toimetada kutsusin endale appi juhendajaks väga hea sõbra Marge Iho. Noorte tantsupeo poole harjutavad 3.-4. klassi segarühm Väike Varvas, 5.-6. klassi segarühm Väänikud, 7.-9. klassi segarühm Varbad Villis, neiduderühm Vindiga ja pererühm, kuhu kuuluvad 1.-3. klassi tantsijad ja kaheksa täiskasvanut. Lisaks on Koeru koolist kandideerimas C-segarühm Välejalad. Kokku on siis 100 tantsijat, kellest minu käe all tantsib 84.

Lisaks on Koeru muusikakooli puhkpilliorkester ja orkester Türi kandideerimas laulupeole.

Sügisel, kui see teekond oli algamas, siis pidin läbi mõtlema kogu oma töökorralduse muusikakoolis ja rahvatantsu õpetajana. Nii ma siis olengi kõikide osapooltega varakult läbi rääkinud ja plaanid kokku leppinud. Ikka selle nimel, et Koeru piirkonna noortele pakkuda seda vägevat emotsiooni ja võimalust, mida annab noorte laulu- ja tantsupidu. Nii, et ei ole pidanud loobuma mitte millestki muust kui oma vabast ajast ja perega koos olemisest. Siiski on pere alati mu kõrval ja lähedal, sest kõik lapsed tantsivad rahvatantsu ning abikaasa toetab puhkpilliorkestrit. Kõik on kenasti kaetud ja kui peole saame, siis loodetavasti koos perega.

Millised olid Sinu mõtted siis kui Sa Koeru tulid ja millised on mõtted täna?

Tulin Koeru otse ülikoolist, sest siis tollane Koeru vald oli otsustanud luua muusikakooli. Olin lõpetamas ülikooli ja vaatasin varakult tööturule. Abikaasa oli pärit Paidest, seega tundus Koeru igati tore mõte. Kuna ise olen pärit Sihva külast Otepää lähistelt, siis maaelu on mulle alati meeltmööda olnud. Olin kunagi oma akordioni õpetajale öelnud, et hakkan muusikakooli direktoriks ja juhuste tahtel see nii läkski. Sain alustada teekonda, mis tõesti meeldib tänaseni. Mulle läheb väga korda muusika alusharidus, et tuleks ikka meie muusikamaastikule professionaalseid muusikuid ja ka oma arenguks õppivaid pillimängijaid. Väikeses kohas muusikakooli pidada on kulukas aga meie noorte mitmekülgseks arenguks on see väga oluline lisaväärtus. Püüan hoida pillimängu au sees ja see on igapäevane ning pidev väljakutse. Olen jätkuvalt valmis selle nimel pingutama ja teen seda rõõmuga.

Rahvatants on minu jaoks olnud pead puhastav ja vaheldust pakkuv. Leian, et need kaks valdkonda täiendavad mind. Tahaksin veel ära teha ühe projekti, kus noored ise mängivad pilli ja tantsivad. Piisav ressurss selleks peaks olemas olema, seega ehk saan ühendada muusikakooli ja rahvatantsu. Eks näis.

Midagi muud kahjuks enam teha ei suudaks. Tahaksin uuel hooajal rohkem aega endale ja perele. Selle peale öeldakse ikka, et kunagi ära ütle iial. Ootan ja vaatan rahulikult, mis elu teele saadab.

Külliki Aasa
rahvakultuurispetsialist Järvamaal