Sulge
Meie suulises pärandis on väga palju lugusid merest. „Meri on alati olnud liikumise, otsimise ja muutumise sümbol – paik, kust minnakse teele ja kuhu sageli ka tagasi pöördutakse. Rannad on näinud lahkumisi ja saabumisi, mereteed on kandnud kaupmehi, kalureid, rändureid ja unistajaid, kuid iga rännak jätab jälje ka inimese hinge. Nii nagu meri võib olla kord rahulik ja peegelsile ning siis jälle tormine ja ettearvamatu, on ka inimese sisemaailm täis erinevaid hoovusi – mälestusi, igatsusi, julgusehetki ja vaikseid taipamisi, “ selgitas festivali kohavalikut ja ideed Eesti Rahvakultuuri Keskuse suulise pärandi spetsialist Helena Käbin.
Viimsis kohtuvad pärimuslood, isiklikud lood ja värsked jutud
“Hääle saavad nii kalurid, meremehed ja rändurid kui ka need, kes on oma suurimad retked ette võtnud iseenda sees. Festival on suunatud kõigile, kes mõnusat jutuvestmist au sees peavad,“ rääkis Helena Käbin.
Kohale tulevad oma ala kirglikud ning võluvad lugude tundjad perekond Pruulid, kes võtavad kuulaja endaga seilama kaugetele meredele.
Viimsikate rännujututoas „Miks ma rändasin Viimsisse“ saavad oma Viimsi leidmise lugu kõnelda kõik soovijad.
Paralleelselt rännujututoaga on lapsed ja noored oodatud seto jutuvestja Terje Lillmaa jututuppa, kus põimuvad seto pärimuslikud muinasjutud, elukogemus ja seto keele helisev rütm.
Päeva keskel kutsume külastajaid muuseumirännakule „Rannatalu lood ja vaikused“ läbi ajaloolise Kingu rannatalu ruumide, kus iga paik jutustab oma loo. See on põnev rännak ajas ja inimeste siseilmades – seal, kus seinad on kuulnud sosinaid ja põrandad tundnud samme läbi põlvkondade.
Tänavusel jutuvestmisfestivalil avame ka Eesti Rahvakultuuri Keskuse uue suulise pärandi näituse „Ihu ja hinge pärand“, mis vaatleb ihu, rammu, hinge ja vaeva vanasõnades, mõistatustes, kõnekäändudes ja ütlustes. Koos näituse avamisega kõneleb folklorist Reet Hiiemäe hingehädade kujutamisest eesti pärimuses.
Päeva teises pooles laulame meestelaulu toas koos Jaan Sarve ja naistelaulutoas koos Greta Liisa Grünbergiga.
Õhtuhämaruses avaneb judinaid tekitava uksekääkstusega Oliver Parresti õudusjututuba, kus krabisevad sammud pimedas keldris, sahiseb tuul rannaroostikus ja kostub hääli, millele pole lihtsat seletust. Oliveri jutustamislaad loob pinget aeglaselt ja täpselt, lastes kuulajal ise oma kujutlustes edasi rännata.
Tutvu ajakavaga ja uuri, lähemalt esinejate kohta Ööbikuööd 2026 veebilehelt
Jutuvestmisfestivali Ööbikuööd korraldab Eesti Rahvakultuuri Keskus ja sündmust võõrustab Viimis Vabaõhumuuseum.
Festival on kõigile huvilistele TASUTA.
Lisainfo
Helena Käbin
suulise pärandi spetsialist
tel 5855 7677
e-post helena.kabin@rahvakultuur.ee
Facebook