Vaimse kultuuripärandi osakonna 2025. aasta tegevuste ülevaade

Vaimse kultuuripärandi koolitused, mõttetalgud, seminarid ja õpipäevad

Sel aastal toimus ühtekokku 13 erinevas vormis elava pärandi päeva nii Eesti erinevates piirkondades kui veebi vahendusel koostöös partnerite ja kogukondadega.

Veebruaris ja aprillis toimus kolmepäevane elava pärandi uurimise ja vaimse kultuuripärandi nimistu sissekande koostamise praktikum veebis. Kursuse raames valmis päris mitu Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu ideekavandit eesmärgiga sissekande koostamiseks. Koostöös regionaalosakonnaga avastasime koos kogukondadega eri piirkondade elavat pärandit ja arutasime selle jätkusuutlikkuse üle elava pärandi mõttetalgutel Viljandimaal Kõpus, Kõpu ja Vastemõisa piirkonna kohta, Lääne-Virumaal Mahus ja Muhu saarel Hellamaal. Koostöös Eesti Folkloorinõukogu ja Harjumaa Muuseumiga toimus pärandipäev Lääne-Harjumaal Keilas. Pärnus toimus veebruaris elava pärandi päev Pärnumaa kultuuritöötajatele.  Tamsalus viidi läbi elava pärandi uurimise õppepäev ja seminar Tamsalu Muuseumi Sõprade Seltsile. Novembris osales arvukalt huvilisi koostööseminaril veebis „Kuidas tunda ära oma kogukond?“, kus kuulsime inspireerivaid näiteid kogukondade kaasamisest ning väljakutsetest nii Eestist kui Eestist väljastpoolt. Seminar toimus ERKi, Eesti Rahvamajade Ühingu, Eesti Külaliikumine Kodukant ja Eesti Kultuuriseltside Ühenduse koostöös. Sel aastal käivitus põnev koostöö Eesti Muuseumiühinguga. Septembris oli veebiseminar elava pärandi kasutamisvõimalustest muuseumis, kus läksime otse põllule koos muuseumitöötajatega. Koostöö jätkub. Mitu kohtumist kohalike kogukondadega toimus ka rändnäituse “Pärand elab!” paikades.

Samuti olid põnevad õpipäevad ja veebikoolitused suulise pärandi ja jutuvestmisoskuste edasiandmiseks. Mais ja veebruaris veebis toimunud Maili Metssalu lühikoolitus „Sündmuskorraldus koos jutuvestmise nõksu, pärimusemaigu ja rohelise mõtlemisega” tõi kokku hulgaliselt huvilisi. Sügisel said osalejad jutuvestmise õpipäevadel Raplas ja Pärnus jutuvestja Polina Tšerkassova juhatusel, jutuvestmise praktilisi tööriistu, mis aitavad jõuda oma lugudeni ja luua emotsionaalset kaasatust kuulajatega,

Ühtekokku sai elava pärandi koolitustest, mõttetalgutest, seminaridest ja õpipäevadest osa üle 300 osalise.

Oluline tegevussuund oli kogu aasta vältel haridus- ja teavitustegevus. Vaimse kultuuripärandi osakonna inimesed viisid aasta jooksul läbi mitmeid elava pärandi kohtumisi ja ettekandeid. Nii jagati märtsis Tartu Ülikooli seminaris teadmisi UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni rakendamisest Eestis ning keskuse rollist selle elluviimisel. Samal kuul külastasid keskust ka Erasmus+ projektiga seotud Itaalia keskkooliõpilased, kellele avanes võimalus tutvuda Eesti pärandipoliitika ja elava pärandi väljunditega. Aprillis käisime KOVi kultuuritöötajate arenguprogrammis osalejatele rääkimas vaimsest kultuuripärandist, nimistust ja kogukondade osalusest vaimse pärandi hoidmisel. Suvekuud möödusid kohtumiste ja kogemusõppe tähe all. Juulis toimusid rabamatk ja intervjuud eesti soode grand old lady Mall Orruga. Osalesime ka Paide Arvamusfestivali paneelis, kus arutleti kultuurilise mitmekesisuse ja nähtavuse üle Eesti avalikus ruumis. Osalesime olavipäeva tähistamisel Vormsi saarel. Mardilaadal novembris toimunud seminaril  tutvustasime lähemalt nimistut ja nimistu võimalusi. Detsembris külastasid ERKi Viljandimaa ja Pärnumaa ajalooõpetajad, tutvudes vaimse kultuuripärandi võimalustega ajaloo õpetamisel.

Uued sissekanded Eesti vaimse kultuuripärandi nimistus

Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse jõudsid „Tori tõugu hobuse aretuskultuur: teadmised, oskused ja tegevused“ (koostanud  Merike Lang, Agris Juhkov, Mari-Liis Tammiste, Anu Reigo ja Kadri Valner) ja „Jüri kihelkonna roositud kiilsukkade valmistamine“ (koostanud Mari Jaanson). Peatselt saab tutvuda elava pärandi ilmingutega „Turba kaevandamine ja kasutamine Mulgimaal“ (koostaja Mall Orru) „Kasetohust tökati ajamine Põhja-Viljandimaal“ (koostaja Gert Kallas).

Vaata lähemalt SIIT

On alati rõõmustav, kui elava pärandi hoidmisega seotud ettevõtmiste kohta tuleb kogukondadelt häid uudiseid. Ühepuulootsiku traditsioon Soomaal jõudis 2021. aasta lõpul  rahvusvahelisse UNESCO kiiret kaitset vajavasse vaimse kultuuripärandi nimekirja. Sel aastal tuli esitada esimene aruanne. Aruande koostasid haabjakultuuri eestvedajad ja aruande esitas UNESCOle ERK.

Eesti vaimse kultuuripärandi nimistut tutvustava rändnäituse „Pärand elab!“ rännakud

Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu kultuuriilminguid tutvustav rändnäitus „Pärand elab!“ jõudis aastaga läbi vurada kümnest paigast – aitäh Kose kultuurimajale, Albu rahvamajale, Viimsi Vabaõhumuuseumile, Kilingi-Nõmme Tervise ja Hoolduskeskusele, Kabli Seltsimajale, Surju raamatukogule, Lüllemäe raamatukogule, Valga Keskraamatukogule, Antsla Kultuurikeskusele, Värska Kultuurikeskusele. Suur tänu kõikidele võõrustajatele näitust enda majja kutsumast!

Näitusega saab tutvuda Eesti Rahvakultuuri Keskuse veebilehel.

Suulise pärandi – jutuvestmise kui ajatu väärtuse esiletoomisel kujunes üheks aasta tippsündmuseks jutuvestmisfestival Ööbikuööd, mis tähistas 17. mail Rõuge kuplite vahel oma viiendat sünnipäeva alateemaga „Maailmade vahel”.  Jutuvestmisfestivali eesmärk on pöörata tähelepanu jutuvestmise traditsioonilisele vormile – inimeselt inimesele rääkimisele ja kuulamisele.

Kevad tõi esile jutuvestmise kui elava pärandi kandja ja looja rolli. Esmakordselt toimus koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskusega rahvusvahelisel jutuvestmise päeval 20. märtsil Tallinna jutuvestmise konkurss „Räägi mulle üks lugu”. Noored said mõõtu võtta nii muinasjuttude ümberjutustamises kui ka oma lugude loomises.

Kuulamist leiab Eesti Rahvakultuuri Keskuse taskuhäälingu kanalites KÕUGUJÕMIN ja EESTI MUINASJUTUD.

Suulist pärandit annab mänguliselt edasi sel aastal käivitunud Eesti Rahvakultuuri Keskuse loosiratas „Rahvasuu“, mis pakub inimestele lusti vanasõnade ja kõnekäändudega. Loosirattaga osales keskus suvel Viljandi Folgi Muuseumi õuel ning sügisel Viljandi parandusfestivalil.

Elav pärand ja noored

Sel aastal loodi Eesti Rahvakultuuri Keskuse juurde noortekoda, mis on vabatahtlikest noortest alates 14. eluaastast koosnev nõuandev koda. Noortekoja liikmed on tegusad rahvakultuurist huvitatud noored ning noortekoja eesmärgiks on populariseerida rahvakultuuri ning vaimset pärandit noorte (7-26-aastased) seas ning ühendada noorte koostöövõrgustikke. Oktoobris toimus juba teine noori kaasav loomelabor „Armastan, siis hoian!“, sel aastal toimus see Viljandis, Pärimusmuusika Aidas. Osalejaid oli ühtekokku 72, neist 61 noort. Kogu loomelabori töötasid koostöös ERKiga välja ja viisid läbi meie noortekoja noored ise, koos vabatahtlike noortega Viljandi Gümnaasiumist.

Aasta kinnitas taas, et vaimne kultuuripärand on elav ja oluline osa meie igapäevaelus. Läbi lugude, arutelude, kohtumiste ja koostöö sündis aasta, mis tugevdas kogukondi ning elava pärandi olulisust ja tähendust inimestele tänapäeva Eestis – nii igapäevaelus, kogukondlikus läbikäimises kui kultuuripoliitiliselt.

Täname kõiki teid inspireerivate kohtumiste eest!

Leelo, Epp, Helena ja Kadri
vaimse kultuuripärandi osakond