Rahvakultuuri valdkonna koolitused detsembris

Rahvarõivaste valmistajate kool ERM-s

6. ja 7. novembril said ERMis taas kokku rahvarõivakooli õppurid.

Nobenäpud Põhja-Eestist tikkisid käistele veel viimaseid lillekesi ja said õpetust kaunite võrgupindade tegemiseks. Nende jõulupuhkus möödub ilmselt võrgutamise tähe all. Edenesid pilutikandid ja Mulgi puusapõlled ning tegime ettevalmistusi tanude tikkimiseks. Õmblejad lõpetasid särke, kus kaenla alune kolmnurkkiil – möödaniku geniaalne leiutis, osutus 21. saj inimesele parajaks väljakutseks. Tänu tublidele õpetajatele saadi ka sellega hakkama. Rahvarõivakooli eesmärk on ju järgida kindlalt kõiki originaalide õmblusvõtteid.

KOV kultuurijuhtide arenguprogramm

Detsembrikuu kokkusaamisel oli kavas palju teemasid ja aega kippus põhjalikuks aruteluks vähekski jääma. Rahvakultuuri riiklikud toetusmeetmed, kogukondlik valitsemine Siseministeeriumi vaates, kultuuripärandi kaitse kriisis  kõnetas ja andis olulist informatsiooni, millega KOV kultuurivaldkonda juhtides arvestada.

Kultuuridevahelisest kommunikatsioonist rääkides oli mõtlemapanev meediaekspert Raul Rebase käsitlus mütosfäärist, sümboolsest narratiivist, mis selgitab tegelikkust ja kujundab inimeste otsuseid ja käitumist. Ta rõhutas, et parim viis, kuidas siduda muukeelseid inimesi Eestiga, on kultuur ja sport – üritused, rituaalid, tseremooniad, töö lastega.

Rahvatantsujuhtide kool

Detsembri õppus oli Rahvatantsujuhtide koolis omanäoline. Tavalise teooria ja praktika kõrval toimus tantsuanalüüsi raames vestlus autoritega. Ene Jakobson, Kätrin Järvis ja Rauno Zubko käisid Madli Telleri juhatusel arutlemas, mis neid inspireerib ja kuidas looming sünnib. Reede õhtul sai maha peetud ka väike jõulupidu. Enne eksamit toimus viimane eesti tantsu terminoloogia ja põhiliikumiste tund Kadri Tiisi juhatusel. Ärevus kasvab – jaanuarist algab viimane veerand koolis.

Kultuurikorraldaja täienduskursus – professionaalse enesearengu teekaart

Kultuurikorraldaja täienduskursuse teine kohtumine Tallinnas algas Marju Sokmani juhendusel enda persoona kaardistamisega, teemaks praktilised tehisaru tööriistad. Et teada saada, mida külastajad soovivad, tuleb tunda teenusekasutaja teekonda. Turundus ei ole mitte ainult turundus, vaid ka kultuuri loomine, läbi iseenda turundame oma tegevust.

Töö persoonaga jätkus teisel päeval Ants Lusti suunamisel. Kliendikeskse disainmõtlemise märksõnadeks olid SPIN-mudel, visiooni sõnastamine, kriitiline edutegur. Praktiliste ülesannete kaudu sõnastati arendusideid ja tegevusmõõdikuid, mida rakendada oma igapäevatöö kontekstis. Disainmõtlemine baseerub probleemilahendusel. Meie üks mõõdikuid on kultuuriauditooriumi rahulolu. Kultuur peaks sobituma inimese ellu nii, et ta ei pea oma elukorraldust muutma.

Koolitusjuhtide info koondas

Urve Gromov
koolitusosakonna juhataja