Teoks sai esimene kartulivorstifestival

Festival algas Piret Pääri jutuvestmisega teemal kartul. Sukeldusime kartuli ajalukku nii meil kui mujal ja jõudsime tõdemuseni, et see tore köögivili on päästnud palju rahvaid näljasurmast. Lisaks on kartulist abi mööbli liigutamisel, põievaevustes, paisete ravil jne. Üllatusime, et kunagi oli kartuli nimi mehisem- Ants, Ando, aga tänapäeval naiselikum: Laura, Tiina, Birgit. Üks osaleja ütles väga armsalt, et peale jutuõhtu mõtisklust ja konkursi pajatusi tekkis tal kartuli vastu palju suurem austus kui seni.

29.11 algas hommikul vara kartulivorstikoolitusega. Tükeldatud sai kartul, liha, sibul ja kauni värvi andmiseks riivisime veidi porgandit- selline on Wäega Pärimusmaja retsept. Suur kogus vorstirohtu, parajalt soola, köömneid ja pisut pipart- nii see vorstisisu valmis sai. Sisu toppimisel soolikasse kasutasime nii tänapäevast pressi ja ka lehtrimeetodit. Huvilised said koju kotitäie maitsvat vorsti koos retseptiga, mida hiljem kasutada.

Sealt edasi toimus suurejooneline konkurss teematundliku žüriiga: Pille Petersoo oli žürii esimees, teda toetasid Lia Virkus, Märt Käär ja Leen Burmeister. Lisaks valiti rahvalemmik kartulivorst – kohalolnud rahvas sai vorste mekkida ja oma lemmiku valida. Konkursil osales üheksa vorstitegijat oma salapäraste retseptide ja koduste pärimuslugudega. Rebimine oli tihe, kõik vorstid said kiitvaid hinnanguid, kõigil oli keegi, kes just üht või teist lemmikuks pidas. Konkurss lõppes siiski kohtadega ja need olid järgmised: 1. KOHT ja rahvalemmik Tiina Kokemägi ja tema mehed 2. KOHT Ingrid Ploom 3. KOHT Wäega Pärimusmaja 4. Üllatusauhind vorstile SUPSTI SUHU Jaanus Veli pisikeste kartulivorstipunnide eest.

Kui kõik ausalt ära rääkida, siis meieni jõudnud vorstid olid ülimaitsvad, kuna aga hinnati maitset, välimust, lõhna ja tekstuuri, siis sai seekord nõnda auhinnad jagatud. Auhindadeks olid keraamiline vorstivaagen, kõrvitsa-tšillimoos, maitsesool, vorstirohuga täidetud kott,  lisaks kõikidele osalejatele kott kartuleid, keraamilisi punepildiga tasse, helkureid. Kõik kingitused valmisid Wäega Wärgi liikmete ja sõprade poolt. PALJU ÕNNE MÄRJAMAALE, ET MEIL ON SELLINE WÄEKAS WORST!

Konkursile järgnes kartulivorstikohvik, mille tõmbas käima Wäega Ea Bänd rahvalike pillilugudega, seejärel vedas vestlust Raplamaa rahvakultuurispetsialist alati inspireeriv ja pärimusest vaimustuv Anne Ummalas, kes rääkis vaimse pärandi nimistust, sellest kuidas Nurtu kandi kartulivorst sinna nimistusse jõudis. Selle töö võttis kümme aastat tagasi ette Mervi Vaarmann, kes väga lopsakalt kirjeldas kohvikuvestluses tookordset tööd ja enda teekonda kartulivorstini. Wäega pärimusmaja on õnnelik, et siia jõuavad erinevad põlvkonnad, vorsti ja kartulivorstikeeduvedelikurammusuppi sõid nii eakad kui põlvepikkused tegelased ja loomulikult kiitsid. Kartulivorstitegijad ja- sööjad on põnev kogukond, kellel jututeemasid jagub. Alahinnata ei saa meeskonda, kes eelneval nädalal kesköötundideni majas toimetas, ettevalmistusi tegi, koduseid hoidiseid valmistas, küpsetas kohvikuks, tegi majakaunistusi, kingitusi osalejatele ja žüriile: Ave Sinikas, Aile Jair, Tiia Sõber, Tiia Johanson, Tiina Kokemägi, Katrin Grichin! Nende naiste vabatahtlikutööna see sündmus ilmavalgust nägi.

Kummardus žüriile, kes muhedalt ja toetavalt nõuannetega korraldajaid aitas kui oli positiivsete mõtetega toetamas meie oma vorstimeistreid! Tänud kõikidele, kes usaldasid meid. Täname KOPi ja Raplamaa Kulkat.

MTÜ Wäega Wärk nimel Eve Burmeister