Rahvarõivaste valmistajate kool ERM-s
Lõunaeestlased jätkasid oma särkide õmblemist. Õpiti varrukate ülaosa voltimist ja varrukasuude kurrutamist. Voldid õlajoonel vajasid mitu korda ümbersättimist ja proovimist, et varrukas kehaosa käeauguga kenasti kokku sobiks. Põhjapoolsete kihelkondade nagu Lüganuse, Keila, Kose, Harju-Jaani, Rakvere, Kuusalu, Ambla ja Kadrina kostüümide valmistajatel jagus tööd oma “lilleaia” kasvatamisel. Käiste lillkirjad on väga mitmekesised – iga õie, varre, lehe ja õiesüdamiku tikkimine vajab otsustuskindlust ning rahulikku naudinguga tikkimist, et lõpptulemus oleks meie esivanemate loodud ilu vääriline.
KOV kultuurijuhtide arenguprogramm
5. novembri kohtumisel olid teemadeks strateegiline planeerimine, muutuste kavandamine ja andmete kasutamine. Tempoka koolituspäeva viisid läbi Kultuuriministeeriumi strateegia- ja innovatsiooniosakonna töötajad Reelika Väljaru, Karin Närep ja Karl Viilmann. Inspireerivates töötubades tegeleti eesmärkide sõnastamise ja mõõdikute kirjeldamisega, samuti püstitati probleeme ja toodi välja nende lahendamiseks vajalikud uurimismeetodid.
Novembri lõpus oldi taas koos. Esimesel koolituspäeval tegeleti teenusedisainer Ulvi Vahtra juhendamisel teenusedisaini protsessiga. Fookuses oli probleem, kuidas tuua 55+ mehi kultuuritegevuse juurde. Persoona loomine ja kasutajakeskse teenuse ideestamine tekitas sünergia ja andis ideid konkreetsete tegevuste kavandamiseks.
Teisel päeval toimus õppekäik Otepää valda, kus tutvuti omavalitsuse tegevusega kultuuri.- ja sporditegevuse korraldamisel. Kohtumisel osalesid vallavanem Jorma Riivald ja teised vallavalitsuse töötajad, samuti Otepää Kultuurikeskused juhataja Merle Soonberg ja erinevate majade kultuurikorraldajad. Külastati ka Kääriku Spordikeskust, peatuti Otepää uuenenud keskväljakul, kus Eesti kõrgeima lipumasti tipus lehvib lipu sünnipaigale kohaselt sinimustvalge Eesti riigilipp.
Pedajamäe Külamajas oli tore vestlus Otepää Külade Ühenduse ja Pedaja Külaseltsi eestvedajate Ivika Nõgeli ja Pedajamäe külavanema Heleen Jõgiga. Suur tänu õppekäigu programmi kokkupanijale, Otepää vallavalitsuse kultuuri- ja kogukonnatöö spetsialist Valdur Sepale.
Kultuurikorraldajate õpikogukond
Eestis on üle pooltes omavalitsustes viidud rahvamajad ühtse juhtimise alla. Õpikogukonnas räägiti, millised on liitmise plussid ja miinused ning ühendasutuse juhi väljakutsed meeskonna liitmisel ja ühise töörütmi saavutamisel. Kohtumist vedas ja oma kogemusest ühendasutuse juhina rääkis Tiina Tegelmann, Jõgeva Valla Kultuur juhataja. Elavas keskustelus osales 19 kultuurikorraldajat erinevatest omavalitsustest.
Turvaline internetikasutus ja AI kultuuritöös
Koolitus toimus Harjumaa Kultuurikorraldajate Liidu eestvõttel. Reklaami ja digiturunduse koolitaja Brit Mesipuu juhendamisel uuriti ja katsetati praktilisi tööriistu, kuidas panna sotsiaalmeedia ja AI oma (rahvamaja) tegevustest teada andma ja näpunäiteid selle kohta, milline on hea ja kutsuv sisu. Arutasime samuti, mida teha selleks, et rohkem inimesi saaks osa ja osaleks kultuuriüritustel ja –tegevustes.
Rahvatantsujuhtide kool
Novembri õppus möödus tuhisedes, ikka teooria ja praktika käsikäes. Sel õppusel oli praktilise pärimustantsu tunnis ka pillimees Raivo Sildoja tutvustamas vanemaid rahvapille ning Sille Kapper-Tiisleriga mõtestati, kuidas tants ja pill üksteist mõjutavad. Madli Telleriga tegeleti tantsuanalüüsi ja kompositsiooniga. Treeningtundi tehti seekord Agne Kurrikoff-Hermani lõbusa taktikepi all. Natuke oli juba tunda ka ärevust, sest jaanuaris on tulemas eesti tantsu terminoloogia ja põhiliikumiste eksam.
Rahvariiete valmistamise koolitus Jänedal
Novembris tegeleti nii käiste, linuka kui jaki tikkimise, pikkkuue õmblemise, sellele kaunistuste tegemise ja voldikimpude korrastamisega. Jätkusid ka teised pooleliolevad tööd.
Kultuurikorraldaja täienduskursus – professionaalse enesearengu teekaart
Uuenenud koolitusprogrammiga kultuurikorraldaja täienduskursusel alustas õpiteed 19 kultuurikorraldajat.
Koolituse esimesel päeval mõtestas Jorma Sarv laiemat vaadet kultuuripildis, kultuurikorraldaja rolli ja võimalusi selle kujundamisel. Kultuurikorralduse ülesanne on luua avalikku ruumi, kus inimestel on hea olla. Kristina Kuznetsova-Bogdanovitsh aitas kaardistada kultuurikorraldaja professionaalse identiteedi olemust. Identiteet on mitmetasandiline, see pole ainult sündmuse korraldamine, see väljendub väärtustes, tegevustes, olekus.
Teisel päeval toimusid grupitööd paralleelselt mentorsessioonide ja õppekäiguga Sakala Keskusesse. Sakala kultuurikeskuses tutvustas direktor Kati Velner asutuse töökorraldust ja tegi ringkäigu majas. Viljandi linnavalitsuse kultuuri- ja spordispetsialist Annika Aasa andis põhjaliku ülevaate linna kultuurikorralduse struktuurist, olulisematest sündmustest ja koostööst. Ühises vestlusringis vahetati kogemusi ja jagati häid praktikaid omavalitsuste kultuuritöö argipäevast.
Koolitusjuhtide info koondas
Urve Gromov
Koolitusosakonna juhataja
Facebook