“Meie maailmad” sai alguse veebruaris, mil meile tehti pakkumine osaleda Ööbikuööde jutuvestmisfestivalil. Esmakordselt kohtusime Mailiga, kes oli meie teejuhiks. Alguses oli ebaselge, kuhupoole oma etteastega liikuma hakkame ning sellele ei aidanud kaasa ka meie harvad kokkusaamised.
Festivali tarbeks sai korraldatud eraldi kohtumine ja kuigi esimesel kohtumisel polnud meid kõiki kohal, said fookus ja kavapunktid paika, mille aluseks oli neljatunnine jutuvestmine meielikul moel. Usume, et just tänu sellele, et need lood said kogutud sellisel viisil, suutsime oma lugudega publikuni jõuda. Teadsime, et rääkida meile meeldib ja seda teeme omavahel koguaeg, aga lavale minnes ei saa me lihtsalt neli tundi oma lugusid rääkida. Järgmine peatus oli aprillikuus, mil hakkasime koostama konkreetsemat etteastet. Seal sai natuke vaieldud, arutletud ning mitu korda ümber mõeldud.
Foto Kaja Liivak
Rõuge võttis meid vastu tohutult mõnusa ja vaba atmosfääriga. Reaalse etteaste panimegi kokku päev enne, proovis. Kava ettekandmisel ei olnud kordagi hetke, mil pidi pabistama, sest inimesed meie ümber olid väga soojad ja lahked. Oleme liigutatud, et meie lood jõudsid kuulajateni. Inimesed naersid ja mõned ka nutsid! Lõime midagi, mis veel kauaks meelde jääb. Usume, et meie poolt sai kuulajatele sõnum edasi antud!
Meenutan esimesest kohtumisest Maili antud ülesannet kujutada ette seda tunnet kui oleme oma esinemise ära teinud ja kõik koos ringis muljetame, kuidas meil läks. See tunne, peale esinemist selles samas ringis, oligi võimas. Olime põnevil, natuke väsinud ja emotsionaalsed, aga see hetk oli õnnelik ja meelierutav. Selles samas ringis peale esinemist seistes, saime kõik koos neid emotsioone päriselt tunda (kõik natuke erinevalt, sest sellised me ju oleme). Täname meie imearmsat Mailit, kes meiega sellel teekonnal kaasas oli.
Jutuvestmisfestival Ööbikuööd ja noored jätsid hinge sooja tunde, mis jääb ootama järgmise aasta taaskohtumist!