Sulge
Eriliseks tegi festivali Lõuna-Eestile omane looduskeskkond ning külalislahkus. Päeva avas humoorikas pärimusmuusikute duo Hanna-Reet Ruul ja Brett Hiiob, kes panid külalised laulma ja mängima krutskeid täis pärimuslike laulumängudega. Järje võttis üle Eesti Rahvakultuuri Keskuse noortekoda, esitades spetsiaalselt juubelifestivaliks loodud kava „Meie maailmad“ ja seda Maili Metssalu juhendamisel. Noortele omane siirus võlus publikut lihtsate lapsepõlvelugude ning mõtisklustega endale tähtsatest kommetest ja tavadest.
Aednik ja jutuvestja Triinu Guerrin on üks eesti permakultuuri maaletoojatest ning koolitajatest, kes sidus oma lugudes aiatööd ja muinasjutud. Paljude jaoks selgus üllatusena, et aiatöö ei ole pelgalt praktiline tegevus, vaid eluviis, mis kutsub märkama looduse ja inimese vahelisi peeneid seoseid. Seejärel viis ajaloolane David Vseviov publiku rändama enda kogetud päriselu lugudesse ja fantaasiatesse, sügavalt rahulikesse mõtisklustesse ja halenaljakatesse juhtumitesse.
Matkajuht ja herbaatik Maigi Parts pakkus võimaluse hetkeks aeglustuda ja tajuda loodust kui partnerit, peeglit ja õpetajat, viies matkalised looklevatele Ööbikuoru radadele kuulama ning nägema looduse pakutavaid rütme. Uudistamas käidi Lõuna-Eesti suitsusauna ning matkajatel avanes võimalus märgata kümneid taime- ja linnuliike, kellest harilikult lihtsalt mööda astutakse.
Õhtu lõpetas Kairi Leivo ja Maili Metssalu ühteaegu nii kentsakas, humoorikas kui sügavalt puudutav imejuttude kava. Duo tunnetas hästi publiku hea maitse piire, jutustades fantaasialugusid maailmadest, mida pole silmaga näha ega kõrvaga kuulda, kuid millest ometi teatakse pajatada.
Festivalil toimusid muuhulgas ka taskuhäälingu „Kõugujõmin“ avalikud salvestused, mida peagi Spotify kanalis kuulata saab. Jutuvestja ja koolitaja Erki Kaikkonen avas muinasjutu mõju ning empaatia tekkimise teemat ning teadlane Triinu Remmel rääkis sellest, kuidas looduses valetavad kõik, kes vähegi suudavad – vaikselt, värvides, lõhnades ja seda silmagi pilgutamata. Seega on, mida oodata!
Eesti Rahvakultuuri Keskusele on oluline pöörata tähelepanu nii kuulamisele kui julgustada inimesi rohkem ise lugusid rääkima. Jutuvestmisfestivali eesmärk on pöörata tähelepanu jutuvestmise arhailisele vormile – inimeselt inimesele rääkimisele, mis aitab kaasa eeski keele rikkalikumale säilimisele. Jagatud lugude kaudu loome ühtekuuluvustunnet ning aitame kaasa sotsiaalse turvatunde jätkusuutlikkusele.
Täname toetava õla eest Rõuge Vallavalitsust ja Eesti Kultuurkapitali.
Kadri Suits
suulise pärandi spetsialist
festivali peakorraldaja
telefon 5860 5191
e-mail kadri.suits@rahvakultuur.ee
Facebook