Eesti Kultuurkapitali Hiiumaa ekspertgrupp andis välja oma tunnustused – tänati neid, kelle panus on jäänud silma ja südamesse. Margit Kääramees sai tunnustuse Kassari Kultuurineljapäevakute eest, Tiina Maiberg Hiiumaa kirjandusfestivali korraldamise eest ja Joosep Niit Hiiumaa Kultuuri- ja Spordisündmuste jäädvustamise eest. Aastapreemia pälvisid Olesja Voronjuk klaveriõpilaste eduka ettevalmistamise eest ning Karin ja Madis Mihkelsoo Käina kiriku lääneportaali taastamise eest. Elutööpreemia omistati Tiiu Vadlmale, kelle panus Hiiumaa kunstiellu on olnud hindamatu. Hiiumaa Kultuuripärl 2024 tiitli sai Mait Joorits lavastusega „Mere laul“.
Samal õhtul kuulutati välja ka Eesti Rahvuskultuuri Fondi Kõpu Majaka fondi värske stipendiaat – Valev Sein, kelle tegevus on rikastanud saare kunstielu. See on fond, mis on sümboolselt seotud Kõpu majaka ja Tubalavaia legendiga – just nagu need tähised hoiavad saart mere põhjas kinni, hoiab kultuur Hiiumaa hinge ja vaimu.
Aga kui üks uks sulgub, avaneb teine. Seega on Hiiumaa kultuuriaasta 2025 juba käima lükatud ja seekord võetakse fookusesse rahvariided. Kui üle riigi tähistatakse eesti raamatu aastat ja valmistutakse suureks laulu- ja tantsupeoks, siis Hiiumaal pööratakse pilk ka pärimusele ja rahvariidemotiividele – nende värvidele, mustritele, tähendustele.
Hiiumaa turismiklastri juht Kristel Peikel ütles, et see on aasta, mil rahvariided võiksid olla rohkem kui esinemiskostüüm või muuseumieksponaat, need võiksid saada taas loomulikuks osaks igapäevaelust. See on kutse hoida elus esivanemate pärandit ja kanda seda väärikalt edasi. „Ja kui nüüd mõelda, et sadakond aastat tagasi olid rahvariided igapäevarõivad – eraldi suvised ja talvised, tööpäevadeks ja pidudeks, siis miks mitte leida neile koht ka tänases maailmas“.
Rahvariideaasta ametlikku logo kaunistavad hiiu naise noatupp, pruudiseppeli helmed ja küüdutriibud, moodustades kokku sümboolse tuletorni.
Nagu näete on meie jaoks kultuuriga seotud tegevused väga olulised. Rõhutasin seda ka 2024. aastal, kui andsin Hiiumaa vallavanemale edasi sümboolse ülesande – teatepulga koos kuldsete rõhknaelte karbiga ja palvega iga kord, kui vallavanem või mõni vallaametnik kultuurisündmust väisab, tuleb üks knopka teatepulga sisse torgata. Nüüd, kultuuriaastale joont alla tõmmates, jõudis pulk tagasi minu kätte – kuldseid rõhknaelu täis teatepulk koos punase lõngakimbuga. Seekord sain mina ülesande, et igakord, kui ma 2025. aastal rahvariiet kannan, võtan kimbust ühe punase lõnga ja seon selle ümber kuldse rõhknaela.
See on sümboolne tegu, mis ühendab kultuuri, ajalugu ja traditsiooni, tuletades meelde, et pärimus pole ainult minevik, vaid ka tänapäev ja tulevik.
Nii, et kui suvel keegi Hiiumaale satub ja näete rahvariideis inimesi, siis teadke – see pole lihtsalt moeasi, vaid osa ühest suuremast loost. Loost, mis elab edasi iga õmbluse, triibu ja helmereaga.
Rahvariideaastat, nagu ka teisi Hiiumaa teema-aastaid, veab ja koordineerib Hiiumaa turismiklaster koostöös Hiiumaa vallaga.
Ülevaate tegi ja uudised edastas
Helle-Mare Kõmmus
rahvakultuurispetsialist Hiiumaal