Vaimse kultuuripärandi uurimine ja sellekohaste kannete eest hea seismine on oluline osa Eesti Rahvakultuuri Keskuse tegevusest. Esimesel kohtumisel jagas vaimse kultuuripärandi spetsialist Epp Tamm infot selle kohta, mis on Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu, kuidas seda kasutada ja kuidas igaüks saab sinna panustada. Üheskoos arutleti selle üle, milline koht on traditsioonilistel teadmistel ja oskustel meie enda elus ning meie ümber. Samuti vaadati Unesco vaimse kultuuripärandi nimekirju ja nende kandeid.
Pärimusmuusik Janne Mängli andis päeva teises pooles vihjeid pärimusmuusika lugude leidmise kohta, õpetas uusi lugusid ning koos katsetati põnevaid koosmängu võimalusi.
Teisel kohtumisel, 9. märtsil jagas Eesti Kirjandusmuuseumist teadmisi pärimusmuusika allikate kohta Natali Ponetajev. Natali juhatas, kuidas otsida ja leida arhiivist pärimusmuusika ainest ja inspiratsiooni ning andis ülevaate sellest, mida on ajajooksul üldse kogutud ja millal.
Päeva teises pooles õpiti koos Janne Mängliga pillilugusid. Ühtlasi uuriti, kuidas pillilugusid täiendada kaashäälte ja erinevate seadistamise võtetega.
Osalejad leidsid, et sellised kokkusaamised on väga olulised, nii muusikute kui pärandihuviliste vaatest. Päritud kultuur ongi miski, mida on vaja elada ja kogeda. Sellest pelgalt rääkimine ei kanna traditsiooni edasi. Sangaste kultuurimaja perenaine Marina keetis osalejatele maitsvat kohvi ja sündmuse jaoks oli kõik vajalik kohe võtta. Suur tänu perenaisele, korraldajatele ja osalistele!
Teksti koostas
Taisto Uuslail
rahvakultuurispetsialist Põlvamaal
Sulge
Facebook