Seminari ettevalmistava protsessina võtsime vaatluse alla kultuuri arengukava 2030 rahvakultuuri valdkonna tegevussuunad. Nendest valisime välja koos partnerorganisatsioonidega hetkel põletavamad teemad, mille jõustamine ühiste tegevuste ja kokkulepete kaudu aitab kaasa rahvakultuuri jätkusuutlikkusele.
Probleemküsimusena sõnastasime ühiselt valitud prioriteetsemad teemad probleemküsimusena kuidas ühiselt toetada rahvakultuuri eestvedajaid ja kaasata noori?
Päeva avas Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktor Kalle Vister ülevaatega 2020. a toimunud rahvakultuuri valdkonna aruteluseminarist. Järgnes kultuuriministeeriumi kunstide osakonna juhataja Katre Väli ettekanne kultuur 2030 koostamise protsessist. Tartu 2024 Extended vilistlane Meriliis Ilves kõneles teemal “Tartu 2024 Extended – kuidas kuue kuuga tuua korraldusmaastikule uusi tegijaid ja kaasata noori?” Antropoloog ja hariduse edendaja Ede Schank Tamkivi tutvustas noorte VABAMU lugu. Lavastaja Jan Teevet kõneles teemal „Positiivsest ebakindlusest ja taltsutamatust kujutlusvõimest”. Arutelupäeva modereerisid koolitaja, coach ja mentor Urmo Reitav ja Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna juhataja Mihkel Kaevats.
Seminari ettevalmistamise protsessist jäi kõlama mõte, et me ei ela enam eilses ega tänases, vaid elame homses ja ülehomses. Oluline on mõelda, mis paneb meid koos tegutsema.
Laudkondades arutati kolmel teemal:
- Mida saame ühiselt teha, et suurendada noorte osalemist rahvakultuuris?
- Mis on praegu hästi ja mida saaks paremini teha rahvakultuuri eestvedajate toetamisel ja noorte kaasamisel?
- Mida me saame teha nii kohalikul regionaalsel kui riigi tasandil, et noored tuleksid kaasa ja et märgatakse, toetatakse ja hoitakse eestvedajaid? Milline võiks olla see koostöömudel?
Kokkuvõtteks võib öelda, et aruteludest tuli põhijoontena esile esmalt isikliku tasandi olulisus ja tähendus, otsekontakt. Oluline on eeskuju ja isilikud lood, millest saab alguse motivatsioon rahvakultuuris osaleda. Noored avastavad pärimuse iseendas eeskujude kaudu. Kõlas, et noored on ellujäämiskunstide tulevik ja kultuurikorraldus on noorte unistus. Tänased noored on targad, teadlikud ja nõudlikud. Samas soovivad täiskasvanute tugivõrgustikku ja suunamist. Eeskuju saab olla ka õpetaja ja õpetaja personaalne, isiklik lähenemine õpilasele.
Teise põhijoonena tuli aruteludest esile toimiva tugivõrgustiku olemasolu olulisus ja tugi rahvakultuuri eestvedajate jaoks kõikidel tasanditel (nii rohujuure – kogukonna tasandil kui ka kohalikul, regionaalsel ja riiklikul tasandil). Kõlas tore ütlemine, et tähtede – eestvedajate kõrval tuleb märgata ja tunnustada ka tähekesi.
Kolmanda põhijoonena koorus välja koostöö Kultuuriministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel, et kooli õppekavasse saaks sisse kirjutada süsteemselt rahvakultuuri temaatika. Rahvakultuuris osalemine on loomulik protsess, mis saab õppeprotsessina alguse lasteaiast ja jätkub koolis, see loob ka järjepidevuse ning jätkusuutlikkuse.
Veel värskeid mõtteid seminarist:
- Me räägime koostööst siis, kui seda ei ole. Kui koostöö toimib, me sellest ei räägi.
- Noorte kaasamiseks anda neile mingi tegevuse või ürituse raames mõni oluline ülesanne või lasta neil korraldada üritus ise.
- Noori peab reaalselt kaasama. Meriliis Ilves: „Andke noortele võimalus oma unistused ellu viia. Inspireerivate noortega on lõbus koos olla“.
- Noorte kaasamisel usalda, kuula, julgusta, võta partnerina, märka ja tunnusta, ole kannatlik ja kiida ka!
- Noortelt tuleb otse ja rohkem küsida ja küsida järjepidevalt.
- Noorte võimestamiseks tuleb võtta aega. Näiteks töötab hästi osaluskohvikute formaat.
- Oluline on toimiv koostöö joonel kool, rahvamaja, noortekeskus ja raamatukogu.
- Eeskuju ja inspiratsioon toimib läbi isiklike lugude.
- Muutusi on palju ja need toimuvad liiga kiiresti. Rõhku tuleb panna järjepidevusele.
- Rohkem ühiseid arutelusid noorte ja täiskasvanute vahel.
- Kultuur püsib inimeste vahel. Kokkulepe – kultuur on tähtis!
Kõlama jäi, et hoiame noort meelsust ja otsime koos!
Leelo Viita
vaimse kultuuripärandi osakonna juhataja
Facebook