KOV kultuurijuhid käisid õppereisil Soomes ja Taanis

Soomes kohtusime ka Soome omavalitsuste liidu (Kuntaliito) esindaja Johanna Selkeega heaolu ja kultuuriosakonnast.

Soome eesmärk – et kultuur jõuaks kõigini ja suurendaks heaolu

Soome 310 omavalitsuse vastutusalas on baasteenused s.h. haridus, raamatukogud, kultuur (2022 toimus suur haldusreform, omavalitsustelt võeti ära tervishoid ja sotsiaalvaldkonna teenused). Omavalitsuste tegevust kultuurielu korraldamisel toetab valdade kultuuritegevuse seadus. See on küllalt üldine. Vallad saavad ise otsustada, mida teevad. Raamatukogude ja kultuuri rahastuse osas on riigi osa väike. Kõikide valdkondade üleselt tuleb 20% rahastust riigilt.

Johanna märkis, et kultuuri tuleb kogu aeg n.ö. pilti tõsta, et saada suuremat rahastust. Probleemid on sarnased nagu meil – sageli ei mõisteta, millest räägime, kui räägime kultuurist.

Väga palju kuulsime Soomes sõna „koostöö“. Näiteks Kultuuri- ja Haridusministeerium lõi kultuuri tuleviku töörühma. Sinna olid kaasatud nii Soome omavalitsuste liit kui teised üleriigilised organisatsioonid. Töörühmal valmis käsiraamat, kus seatud mitmeid eesmärke, mida järgneval 10nel aastal kultuurivaldkonnas peaks arendama.

Johanna Selkee rõhutas, et pingelise eelarve puhul on vaja luua valdkondade vahelisi sildu ja selle põhjal koostöö üles ehitada. Väga oluline on võrgustiku loomine nii omavalitsuse sees kui omavalitsuste vahel.

Edasi viis tee Nurmijärvi valda Lõuna-Soome läänis Uusimaa maakonnas, kus elab 44 000 elanikku. Valla keskus on Nurmijärvi küla. Nurmijärvel kohtusime valla kultuurijuhtidega ja käisime erinevates kultuuriasutustes. Muljetavaldav oli vallast pärit suurkuju, kirjanik Aleksis Kivi esiletoomine valla kuvandi loomisel, alates valla vapist kuni avaliku ruumi kujunduselementideni.

Soome külaskäigu valmistas ette Nurmijärvi omavalitsuse raamatukogu- ja kultuuriteenistuse juhataja, Nurmijärvi Raamatukogu direktor Anu Sorvali.

Kokkuvõte ja märksõnad meie tähelepanekutest Soomes

Omavalitsuse koostöö erasektoriga:  Kino Juha ja kohtumine selle karismaatilise juhi, filmirežissööri ja kirjaniku Taavi Vartiaga. Kino loomist toetas omavalitsus, kellele ka ruumid kuuluvad. Kino maksab väikest renti.

Oma pärandi hoidmine: Tehase- ja alkoholimuuseum Rajamäki Ryypi, kus tehase ajalugu on kajastatud traditsioonilises võtmes ja mõjus väga atraktiivsena. Saime mõtteainet teemal „inimestele meeldib näha seda, mida nad mäletavad.“

Elanikele oma valla kunstnike ja nende tööde lähemale viimine: Taidekieeppi on kohalike kunstnike ühenduse poolt igal aastal septembri esimesel nädalavahetusel korraldatav ülevallaline avatud ateljeede päev. Omavalitsus annab tasuta transpordi, et inimesed saaksid külastada erinevaid ateljeesid ja tutvuda oma valla andekate ning tegusate kunstnike ja nende töödega. Kunstnikel oma koduleht.

Raamatukogude suur roll: raamatukogu on kogukonna keskus, kus toimuvad ka teatrietendused, kontserdid, demokraatia õpe jpm.

Koostöö: valdkondade ülene koostöö kultuuriteenuste pakkumisel – raamatukogu, galerii, muusikakool, koolituskeskus, kultuurikeskus.

Omaalgatust palju, julgus tegutseda erasektoris: kino Juha, Taidekeeppi, muusikakool, koolituskeskus jt

Optimaalne ressursi jaotus: raamatukogu ja kultuurikeskus ühendatud; mitme väikese muuseumi peale üks töötaja.

Mitteformaalõppe arvestamine formaalõppes: uus algatus Nurmijärvi Rahvaõpistus

Nurmijärvelt lahkusime heade mõtetega, endale aru andes, et Eesti peame lähtuma sellest, mis meil olemas on. Oma keskkonda ja eripära tuleb hoida, samas vajame reforme ja mõttemustrite muutust.

Taani eesmärk – igal ühiskonna liikmel peab olema võimalus olla aktiivne ning osaleda teda huvitavas tegevuses

Taanis on 98 omavalitsust ja viis regiooni.

Jüütimaal Haderslevis tundsime end väga oodatuna. Hotellis olid meid vastu võtmas meie õppekäigu programmi ettevalmistaja, kohaliku muusikakooli direktor Jesper Ray koos kolleegi Trinega. Ametlik osa algas raekojas, kus kohtusime linnapea Mads Skau ja valla kultuuriametnikega.

56 000 elanikuga Haderslevi linna meer rõhutas, et tahetakse olla atraktiivne õppimise ja vaba aja veetmise koht. Probleem on selles, et noored lähevad suurde linna ja ei tule tagasi. Seepärast peab vald vajalikuks investeerida kultuuri ja sporti.

Kõik Haderslevi lapsed õpivad algkoolis pilli mängima. Eraldi klassid on andekatele (Talendikeskus), kus spetsialiseerutakse spordile, muusikale või etenduskunstidele. Lähtutakse individuaalsete õpiteede põhimõttest.

Hea näide koostööst on omavalitsuse juures tegutsev kaheksast inimesest koosnev ühendus KULT, kuhu kuuluvad talendikeskus, kultuurimaja, arhiivid, muusikakool ja veel kaks piirkonnas asuvat spordikooli. Kohtutakse üks kord kuus ja püütakse uusi algatusi välja mõelda.

Mõte: mida rohkem omavahel räägime, seda rohkem uusi asju ja lahendusi leiame.

Külastasime Bispeni Kultuurimaja, mille alla kuuluvad raamatukogu, skeitpark, käsitöökojad. Maja peab üleval omavalitsus, aga töötajad kirjutavad erinevaid projekte. Kohalikud vabaühendused saavad tasuta kasutada kultuurimaja ja spordisaale. Kõik põhineb kogukonnal, s.t. et inimesed saaksid oma arvamuse välja öelda ja oleksid aktiivselt kaasatud

Linnaekskursiooni raames külastasime ajaloolist Haderslevi katedraali. Punkti meie õppekäigule pani külaskäik kaasaegse kunsti keskusesse (KUNSTHAL6100). Selle hoone interjöör meenutas meie kultuurimaju, kuid seal oli rohkesti salapära, mida rõhutasid omapärased vitraažid akendel. Kunstikeskuse hoonet toetab omavalitsus, majas tegutseb MTÜ, kes tegeleb kunsti ja kultuuri eri valdkondade kokku viimisega ja panustab noortele. Palju kirjutatakse projekte. Kunstikeskuse töösse kaasatakse erivajadustega inimesi, näiteks peavad erivajadustega noored kohvikut.

Väga suur rõhk on taaskasutusel, näiteks kunstiprojektide teostamiseks küsitakse vanu esemeid kohalikelt elanikelt.

Mõte: kunst ise ei ütle midagi. Vaja on tuua inimesed kunsti juurde.

Õppekäigul nähtu, kuuldu, kogetu andis palju mõtteid, mida konkreetselt oma kodukohas saaks paremini teha, et inimeste heaolu suurendada. See puudutab kultuuriasutuste töökorraldust, uusi algatusi ja osalusvõimaluste mitmekesistamist, oma valla kultuurilise eripära esiletoomist kui ka kogu kultuurivaldkonna arengu strateegilist kavandamist laiemalt.

Samas tõdeti, et meil on olukord kultuurivaldkonnas hästi. Mõtteid jagati päeva lõpus toimunud seminaridel hotellis ja elav arutelu toimus ka bussisõidul.

Tagasilend Eestisse toimus tuulisel ja tormisel 8. oktoobri ööl, kogenud Lufthansa piloodid maandasid meie lennuki õnnelikult koduses Lennart Meri nimelises lennujaamas ja ühtne reisiseltskond pudenes mööda Eestit laiali, uued ideed peas idanemas.

Urve Gromov
koolitusosakonna juhataja