Selle ammu loodud laulu tekstile mõeldes, võib leida äratundmise ja paralleeli tänaste suuremate ja veidi vähemate laulu-ja tantsupidudega. Nende toimumise ajal oli kogu meel-mõte ning ilmaruum ja kõik elav seal sees täidetud nende laululugude ja viisidega, mida koos lauldakse, mängitakse, tantsitakse. Need on imelised tunded ja tähendused.
Eesti laulu-ja tantsupidude traditsiooni teekond on pikk ja kantud Unesco vaimse kultuuripärandi nimistusse. Tänases päevas on meie üheks kohuseks selle rahvusliku sümboli tähenduses peo ja selle protsessi jätkusuutlik elushoidmine ning edasikandmine. Kindlasti vajab see paljude inimeste ja organisatsioonide, erinevate võimutasandi vastutajate head tahet ja panust, ent ikkagi on teekonnale asumisel igaühe jaoks kusagil esimene samm.
Pärnumaal on üle veerandsajandi toimunud igal kevadel koolieelikute ja algklassimudilastele suurte laulu -ja tantsupidude vaimu kandev ühispidu. Esimese peo algataja oli toonane Pärnu maavalituse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja asetäitja Aet Maatee. Ta on hiljemgi olnud suurte pidude üks Vaimne Vedur, suutis ta ilmsesti ka Pärnumaal loodud mudilastepeo nii õnnestunult ja inspireerivalt käima tõmmata, et igal saabuval kevadel toimub nüüd mudilaste suurpidu sellest peale ikka ja jälle. Mõistetavatel põhjustel jäid koroona aastad vahele.
Võimalus, et mudilaste laulu-ja tantsupeo teekonnale astumisel esimene tore ja emotsionaalselt tähenduslik kogemus osaks saaks juba lasteaias, selle nimel annavad oma panuse suur hulk muusika-ja liikumisõpetajaid, peo toimkonnaliikmeid, erinevaid toetajaid, asutusi, nii vaimu –, kui ka võimu esindavaid.
Pärnumaal alustatakse esmalt teekonda alati kõigi muusikaõpetajate poolt peole eelneva kooliaasta alguses ideede vooruga, misjärel valitakse fookusesse teema, mis tundub huvitav, kõnetab ka mudilast. Seejärel tehakse repertuaarivalik nii laulude, kui tantsude osas. Järgneb üldjuhi, loovtoimkonna, orkestri, dirigentide, lavastusgrupi, kogu tegevuste ajakava paika panek, repertuaari õppimine, seminaride ja proovide korraldamine. Paralleelselt rahastajate ja toetajate otsimine -leidmine; sõnaga, tohutu proosaline ja mitte just kõige kergem ettevalmistuste protsess.
Kõik see aga tasub end lõpuks ütlematagi ära; kevadeks sünnib ju suur ühine pidu, paljudele osalejatele esimene laulu-ja tantsupidu! Peo alguses, just samamoodi, nagu suurel peol Tallinnaski, on atraktiivne rongkäik, kus kõigil osalejatel kollektiividel uhkelt välja pandud plakatid ja lipud oma logode, nimede või muude sümbolitega! Rongkäigus ühiselt sõprade ja kaaslastega marssides on eriline ja uhke tunne! Lisaks veel seegi – tee ääres seisab suur rahvahulk, kus nii tuttavaid kui võõraid leidub, kes lehvitavad, pidevalt hüüatavad ja tervitavad mööduvaid pidulisi! Paljudel on seljas imeilusad rahvariided, mõnedel esimest korda elus, just selleks peoks tehtud! Ja siis veel peoplatsile jõudes, hüütakse kõigi kollektiivide nimesid valjult ja hüütud lehvitavad ja hüüavad vastu; võimas tunne, mis saab osaks üheskoos lauldes või tantsides. Milline rõkkav aplaus publiku poolt kõike saadab, sest neilegi tundub peol toimuv väga korda minevat! Ja mälestused sellest kõigest…need jäävad saatma kogu eluks! Väikeste mudilaste esimene pidu kannab endas mitmeid suurele peole omaseid traditsioone ja on esimeseks sammuks teekonnal suurtele laulu-ja tantsupidudele
27. mail 2023.aastal Pärnu Vallikäärus toimunud peo teemaks olid aastaajad, millest kõlasid laulud ja ilmestasid vastavalt valitud-seatud tantsud. Lisaks loodi vaheklippidena teemat käsitlevad lavastuslikud etteasted, inspiratsiooni leiti V. Märka lasteraamatust „Kuidas kuud endale mütsid said“ ja sellest tulenevalt oli peolgi pealkiri „Edev ja võluv aastaring“.
Oma esimese sammu laulu- ja tantsupeo teekonnal tegi Pärnumaal sellel peol kokku üle 1000 mudilase; kaasa elasid ja plaksutasid neile vähemasti 3000 pealtvaatajat.
Suur tänukummardus toreda üheskoos loodud peo eest kõigile väsimatutele õpetajatele, mudilastele, pillimeestele, näitlejatele, lapsevanematele, toetajatele, kaasteelistele, peo loomingulisele – ja korraldustoimkonnale, mida vedasid sedakorda:
Üldjuht: Hilja Vainula
Kunstilised juhid: Evelin Mei, Kalli Rõõmusaare
Projekti koordinaator, lavastaja: Aire Koop
Kunstnik, teostaja: Tiina Tõnismäe
Reklaamikujundaja: Kadri Teor
Tantsujuhid: Aili Elend, Evi Vaher
Kontsertmeister: Tiia Tamm
Rongkäigu juht: Mart Tõnismäe
Audru Kooli ansambel juhendaja Jüri Kukk
Kapell „Kupparimuori“ juhandja Evi Vaher
Häädemeeste Huviteater
Seljametsa Külateater
Audru Mõisateater
Korraldajad: PRAKS ja muusikaõpetajate aineühendused
Aire Koop
rahvakultuurispetsialist Pärnumaal
Facebook