Sulge
Järgnevalt vaatleme aprillikuu infokirjas ilmunud Ööbikuööde välimääraja järgi, milliseid põnevaid kohtumisi ja kogemusi tuli Ööbikuöödel ette.
Välimäärajast tuntud teatrilemb sai elamuse Valga põhikoolis ja Valga lasteaed Kasekeses toimunud Ivar Leti jutuetendustel „Tunded udus“. Etendus rääkis hirmudest, nende võitmisest või hoopis nende hirmude suuremaks tegemisest.
Matkasõber sai esimesed kevadtiirud tehtud Pala pärimusmatkal „Pajatused Palalt: vallakirjutaja prouast piimavedaja pullini“, mida juhtis folklorist Ergo Hart-Västrik. Matkasõber jõudis ära käia veel Maarja-Magdaleena pärimusmatkal „Igal kivil on oma lugu“ ja ka Saaremaa loodus- ja kultuurirektel rannalapse radadel. Saaremaa retkel võlus matkalist mõnus matkajärgne vestlusring Rüüsil, kus silma rõõmustasid lapsepõlvest tuttavad pääsusilmad, kurekellad ja paljastati nii mõnigi salajane seenekoht.
Jutuvestmishuviline laps sai tutvuda vanaema noorpõlvejuttude ja endisaegsete liikumismängudega Albu mõisa sündmusel „Mängi mu mängu“.
Uma keele ja kultuuri sõbõr sai käia Võrumaal Lasva rahvamajas toimunud võrukeelsete jutuvestjate jutuõhtul „Kullõmisao jutu´ võro keelen“. Räägiti nii lugusid perepärimusest – Kadri Uguri tädi Senni lood kui lõpmata naljakaid lugusid koroonaajast – Viiu Korneli võrokeelset stand-up-i (või siis sitdown-i) meenutavad lood. Uma keele sõbõr sai piiluda veel Mulgimaale, kus toimusid mulgikeelsed animatsioonitöötoad. Kuna uma keele sõbõr om kipõ inemine, siis jõudis ta osaleda Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimunud seto muinasjututunnis, kus leelotasid ja kõnelesid Õie Sarv koos tütar Maarjaga.
Linnuhuviline seadis oma sammud Eesti läänepoolsetesse maakondadesse. Lääne maakonna keskraamatukogu lasteosakonnas sattus ta täiesti omalaadsesse kogemustuppa, mis oli sisustatud kui linnu- ja merekamber. Krista Kumberg ja Jaanus Kõuts lasteosakonnast rääkisid, kuidas festivalil esitatavate lugude valik lähtus kahest teemast. Esiteks linnuliikide tekkelood rahvaluules (lind ise, sulestik, laul) ja teiseks, millise sõnumi linnulood meieni toovad, kuidas inimesi õpetavad, kuidas vanarahvas on lindudesse suhtunud. Sellega linnuhuvilise teekond ei piirdunud. Kärdla nukuteatris toimunud ristipäeva tähistamisel sai olulisi teadmisi leheristipäevast.
Tulevasi kirjandusgurmaane, aga vaimustasid lavakõneõpetaja, lavastaja, näitleja ja lastekirjaniku Karl Adra tekstid. Tulevase kirjandusgurmaanide lugemislembesed vanemad külastasid Illukal toimunud Lauri Räpi ja Anne-Mai Tevahi jutuõhtut ning Voore seltsimaja lugude üritust kirjaniku ja kirjastaja Epp Petronega.
Saunasell läks täiesti leili Ida-Virumaal, Jõhvi raamatukogu ees toimunud saunasündmusel, kus saunajutte vestsid Kadrina saunaklubi liikmed. Eesti Rahvakultuuri Keskuse rahvakultuurispetsialist Ida-Virumaal Anne Uttendorf kirjutab, et jutte vesteti otse saunalaval, sest Jõhvi raamatukogu ette olid sõitnud ratastel saunad ning võimalus reaalseks saunas käimiseks oli loodud. Kohal olid isegi ühe Soome saunaklubi liikmed.
Teoloogiahuviline leidis südamele kosutust kahelt sündmuselt. Meie rahvakultuurispetsialist Raplamaal, Anne Ummalas kirjutas erilisest sündmusest Velise Ristija Johannese kirikus: „Velise Kirikus võeti ette tõsine ja sügav teema „Koguja raamatust ja pühast ruumist“. Kalju Idvand viis publiku ebatavalistele radadele ja pani mõtlema rahvakultuurile veidi teise nurga alt. Lõike Koguja raamatust lugedes ning nende mõtete üle aruteledes, näitas Kalju meile kuidas piiblisõna ja Eesti vanasõnad kannavad üht ja sama mõtet, veidi erinevas sõnastuses.“ Samamoodi hinge puhastav sündmus toimus Järvamaal Albu mõisas, kus jutte rääkis kirikuõpetaja Jane Vain.
Nõukogude-nostalgiline käis oma kõrvaga kuulamas Moe piiritusetehase lugu. Nõukogude-nostalgiline oli väga rahul, sest ettekanne piiritusetehase ajaloost läks ühiseks meenutamiseks ja vanade lugude vestmiseks.
Unetu oli varemgi magama jäämiseks kasutanud Ööülikooli salvestusi, seega vuras ta teadlikult Valgamaale, Vidrike külamajja, kus toimus avalik salvestus „Sammaldunud lood ja laulud“. Kõnelejate Lauri Sommeri ja Lauri Õunapuu laulud ning lood mõjusid tõepoolest intellektuaalselt rahustavalt.
Paindlik jutuvestmishuviline käis kõikidel Valgamaa muinasjutujooga tundides, nii Õrus, Harglas, Kaagjärvel, Lüllemäel kui Tsirguliinas. Valga keskraamatukogu juhataja Triinu Rätsepp muljetab, kuidas mängulises muinasjutujoogas tuli jutustamisele lugu näkitüdrukust, kes igatses näha, mis salapärases metsas on. Muinasjutt kõlas asendite tegemise vahepeal.
Tulevane pajataja rühkis aga kõikidele Hollandi jutuvestja Pauline Seebregtsi jutuvestmissündmusele. Pauline õpetas ja samas kõneles lugusid armastusest, üksindusest, kontakti leidmisest ning kaotamisest ja sõprusest.
Söögi- ja jutugurmaan teadis kohe, et Hageri muuseum Raplamaal on nii keha kui vaimu toitmiseks see kõikse õigem koht, sest seal toimus jutusündmus „Igal linnul oma laul, igas toas oma jutt“. Tuur algaski köögist, kus Epp Haabsaar, pagarite järeltulijana rääkis kunagistest pagaritest ning nende tööst, jutu ajal sai valmis koogitaigen ja see pandi ahju küpsema. Lisaks sai näha näitust, kuulata loomamuinasjutte Eesti muinasjuttude varamust. Selle ajaga oli aga kook valmis saanud ja uuesti köögis kohtudes saadi ka kõhud täis. Nii oli julgem minna pööningule, kus muuseumi töötaja Kadri abil kuulati Helene Vannari lintiloetud hirmu- ja õudusjutte.
Aitäh kõigile, kes festivalil esinesid ja seda külastasid. Tänud meie rahvakultuurispetsialistidele ning maakondlikele partneritele, kes aitasid meie jutuvestmisfestivalil Ööbikuööd 2023 teoks saada.
Helena Käbin
suulise pärandi spetsialist
Eesti Rahvakultuuri Keskus
Facebook