Sulge
Meeldivaks üllatuseks oli see, et nii mõnedki komisjoni liikmed olid esimest korda saarel ja teine osa liikmetest olid saart külastanud üle kümne aasta tagasi.
Ruhnu on osa UNESCO „Inimene ja biosfäär“ programmialast. Eelmise aasta seisuga elas Ruhnus aastaringselt 68 inimest, kellest 16 olid lapsed. Saarel on oma kool, rahvamaja, muuseum koos Korsi taluga, kaks kirikut, raamatukogu, lennuväli, elektrijaam, ilmajaam, jäätmejaam, kaks kauplust, saun külarahvale, kümme majutusasutust, kaks kõrtsi, sadamarestoran, suvekohvikud, kultuuriait, tuletorn ja palju kauneid looduskohti. Saarel peetakse veiseid, lambaid, kitsi, kanu ja mesilasi.
Kuna sõit saarele võtab suurema osa päevast, siis meie kolmepäevase reisi tegus sõiduvaba päev möödus kiirelt ja emotsionaalselt. Hommik algas Korsi talu juures töövahendite ja -ülesannete jagamisega. Meie soov oli ühiselt midagi kogukonna heaks teha ning seepärast võtsime ette puuriida ladumise. Mehed said küll esimeseks tööharjutuseks parandada humala aeda, kuid hiljem liitusid puuriida ladumisega. Suure seltskonnaga läheb töö kui „lepase reega“. Tööd tehes räägiti lugusid lapsepõlvest, puude ladumise õnnestumistest ja ebaõnnestumisest. Ilm oli soe ja töökäed nobedad. Lõunalauas tegi Ülo Kalm lühikese ülevaate 3. sajandi vanusest Korsi talu käekäigust, mis on ainus peaaegu terviklikult säilinud ruhnurootslaste talukompleks maailmas. Muuseumi haruldasim eksponaat on üle 7000. aasta vanused hülgeküttide kvarts-tööriistad, kiriku tuulelipp 1644. aasast, hülgepüss ja palju muudki. Pärast lõunat jõudsime vanu telliskive tassida ja juba oligi aeg sättida endid rahvamajja minekule.
Ruhnu rahvamaja on küll väike, kuid õdus ja armas kohakene. Meid tervitas rahvamaja juhataja Mihkel Urmet, kes tutvustas meile Ruhnu kultuuriruumi tegevusi ja plaane. Suureks visiooniks on olla kõige õnnelikum saar. Selleks aga plaanitakse uurida põhjalikult ruhnu keelt ja kultuuri ning anda välja ruhnu keelne aabits. Ees ootavad nelja kabeli väljakaevamised ja ehk realiseerub Püha Olavi palverännutee. Samuti soovitakse tegeleda pärandikooli loomise ning oma nö rosina väljatöötamisega. Mitmeid kordi mainiti, et vallaga tehakse tõhusat koostööd. Tõepoolest, kui saarel on püsielanikke vähevõitu, siis pole ju mõtet tülitseda, vaid ühiselt võidelda oma eksistentsi eest. Kõrvu jäi kõlama ruhnlaste mõte, kuidas oma tegevusi müüa … salasõna ruhnu tool … ehk saame paari aasta pärast kuulda-näha-katsuda-osta.
Sügavat muret tuntakse sellepärast, kuidas pärimuskultuuri õpetada täiskasvanutele, sest seda pole ju põlvest-põlve päritud ega edasi antud. Pärastsõjaaegseid elanikke on saarel järel vaid üks perekond. Ruhnu on piisavalt kaugel ja omaette olev saar, kus eriti talvel, kui ollakse muust maailmast ära lõigatud, kehtivad omad reeglid. Arutelude käigus jõuti arusaamisele, et oma saare tunde tekitamisele aitaks kaasa lugude jutustamine ja nende kogumine. Mikk Sarv on kunagi öelnud: „Lugudega luuakse ja juttudega juhitakse“ ja ehk annab see kogukonnale võtme oma pärimusega suhestumiseks.
Edasi järgnes Kultuuriministeeriumi rahvakultuurinõuniku Eino Pedaniku ja Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktori Kalle Visteri selgitused, milleks on loodud kultuuriruumide toetusmeetmed ning mida teeb Eesti Rahvakultuuri Keskus. Edasi andis ülevaate Saarte pärimuskultuuri toetusmeetme nelja-aastase perioodi kokkuvõttest toetusmeetme koordinaator Marika Kutser.
Toon siinkohal välja vaid mõned näited, mis puudutavad Ruhnu kogukonda. Perioodil 2020-2023 esitati Ruhnult kokku üheksa projekti ning rahastati üheksa projekti. Perioodil 2015-2019, mis oli 5 aastat, toetati kokku Ruhnu 20 projekti kogusummas 26 543 eurot.
Rahastatud projekte:
Lõpliku kokkuvõtte kinnitab komisjon oma detsembrikuu koosolekul ning pärast seda on võimalik kokkuvõttega tutvuda keskuse kodulehel.
…ja oligi aeg kohtumine lõpetada. Ees ootas põgus saaretuur veoautokastis. Jõudsime külastada tuletorni, kultuuriaita, vana puukirikut ning vaadata Ruhnu kaunist loodust nii merekaldal kui metsas.
Saarte pärimuskultuuri toetusmeetme komisjon jäi rahule nähtu ja kuulduga. Erilist head meelt valmistas loomulikult kogukonnaga kohtumine. Andsime kogukonnale kaasa omapoolseid soovitusi, kuidas mõne ideega edasi liikuda. Positiivne oli näha, et riigitoetused pärimuse hoidmisele on tugevdanud kogukonda ning algatanud arutelusid sellel teemal. Õnneks ei ole arutelud jäänud ainult sõnadesse, vaid igapäevaselt tegutsetakse selle nimel, et Ruhnu kultuuriruum oleks hoitud ja edasiantud.
Aitäh Ruhnu rahvale meid võõrustamast ning jõudu jaksu meile kõigile!
Margit Salmar
toetusmeetmete osakonna juhataja
Facebook