2022. aasta rahvakultuur arvudes
Eesti Rahvakultuuri Keskus haldab rahvakultuurialast andmekogu, mille põhjal esitame valdkondlikud andmed nii statistikaametile kui teistele erinevatele huvipooltele.
Sulge
Sulge
2022. aastal oli rahvakultuuri harrastajaid 78 320. Vaadates rahvakultuuri harrastajate suhet rahvaarvu, siis kõige enam rahvakultuuri viljelejaid on Võrumaal ja Läänemaal, ulatudes enam kui 10% rahvastikust. Vähem on rahvakultuuri harrastajaid Ida-Virumaal.
Eelmisel aastal oli Eestis ligikaudu 35 500 koorilaulu ja 21 100 rahvatantsu harrastajat.
Kõige rohkem (ligi 43 000) oli koorilaulu harrastajaid Eestis 2014. aasta üldlaulupeo aastal. Pärast viimast, 2017. aastal toimunud noorte laulu- ja tantsupidu on nii lauljate kui tantsijate arv vähenenud. Oma jälje on suure tõenäosusega jätnud koroona-aastad.
Kõige nooremas vanuserühmas on koorilaul populaarne, seda harrastas mullu 19 300 last ehk üle poole kõigist koorilauljatest. Samas on märgatav suundumus, et laste seas väheneb koorimuusika harrastajate arv igal aastal.
Laste ja noorte arvu kokku liites moodustavad nad 70% kõikidest koorilauljatest. Vanuselt järgmise rühma – täiskasvanute – osatähtsus lauljate seas on aastati kõikunud 25–27% vahel, eakate osa 1% ringis ning eri vanuses lauljate rühmades on olnud 1–2% harrastajatest. Eelmisel aastal oli neis kolmes rühmas kokku ligi 10 000 lauljat.
Rahvatantsu harrastajate seas on laste osatähtsus võrreldes koorilauljatega väiksem, täiskasvanute ja eakate vanuserühmas aga suurem. Kõige suuremad muutused rahvatantsijate arvus on viimase kümnekonna aasta jooksul toimunud just laste osas. Mitmeid aastaid laste arv tantsurühmades suurenes, jõudes 2017. aasta noorte laulu- ja tantsupeoks 10 100-ni (44% kõigist tantsijatest), eelmise aasta lõpuks vähenes see 8 030-le.
Kui vaadata lauljaid ja tantsijaid koos, on näha, et laste hulgas on koorilauljaid oluliselt rohkem kui rahvatantsijaid. Pärast põhikooli lõpetamist väheneb koorilaulu harrastamine üsna järsult, tantsuga tegelemine aga mõõdukamalt. Seetõttu võibki harrastajate vanuse kasvades täheldada lauljate osatähtsuse vähenemist harrastajate seas.
Vaadates laulu- ja tantsupeo protsessi maakonniti, siis eristub Ida-Virumaa, kus on võrreldes teiste maakondadega vähem koorilaulu- ja rahvatantsu harrastajaid. Kui keskmiselt on rahvakultuuriharrastajaid 6% elanikkonnast, siis Ida-Virumaal keskmiselt 3% elanikkonnast. Ida-Virumaa harrastajate arv on langevas trendis kõikides vanusegruppides ja erinevates valdkondades.
Rahvamuusika valdkonnas on märgata huviliste kasvu.
Kui tunnete huvi oma maakonna või kohaliku omavalitsuse rahvakultuuri andmete vastu, siis pöörduge Eesti Rahvakultuuri Keskusesse ja me aitame teid!
30.06.-02.07.2023 toimub XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“ ning alanud on 03.07.-06.07.2025 üldlaulu- ja tantsupeo ettevalmistused. Loodame, et sellised suursündmused liidavad ja innustavad meid kõiki taas leidma tee rahvamuusika, koorilaulu ja rahvatantsu juurde.
Kaja Allilender
regionaalosakonna juhataja
Eesti Rahvakultuuri Keskus
Facebook