Miks on tansiöhtad olulised?
Tantsimine on üks igiomane viis, kuidas inimesed omavahel suhtlevad ja elust rõõmu tundmist tähistavad. Ja see on ju imetore, kui saame seda teha nii nagu on teinud meie esivanemad, kes on sirgunud samas kandis, kus me parasjagu elame. Saame tantsida selle muusika järgi, mida on mänginud meist eelnevad põlved. Tansiöhtad on just see koht, kus see pärand, mis meil arhiivides või ka folklooriansamblite repertuaaris seisab, panna päriselt uuesti elama. Sest laulu- ja pillimuusika üks oluline funktsioon on ikka olnud tantsu saatmine. Kahjuks on meil elav külapidude ja kiigel käimiste traditsioon katkenud, sestap peame praegu selle taastamisega tegelema – peame uuesti õppima, kuidas see tantsuks mängimine käib ja ka kuidas see elava muusika järgi mõnusalt tantsimine käib, et jõuaksime terve õhtu tantsides kenasti vastu pidada.
Selliseid kohti on Eestis mitmeid, kus korraldatakse tantsutubasid või tantsuklubisid. Neilt saab tansiöhtate korraldamisel eeskuju võtta ning aeg-ajalt ka sealseid tegijaid külla kutsuda. Seda selleks, et kohalikud siin Saaremaal kogeksid, kuis on tantsida kogenud pillimängijate järgi ning võtta õppust ka tantsimise osas.
Tansiöhtad on koht, kus pillimängijad mitte ei esine, ei mängita lugu loo mängimise pärast, vaid sel hetkel tekib musitseerimisele muu funktsioon – selle muusika järgi peab saama tantsida. Selline tantsuks mängimine või ka laulmine pole üldse mitte lihtne, vaid nõuab tantsijatega igat moodi arvestamist ja aastate pikkust harjutamist. Aga harjutada ei saa mitte üksi, vaid ikka koos tantsijatega. Muusikutel, kes mõistavad ka ise tantsida, tuleb ka tantsuks mängimine kergemini. Tansiöhtad ongi selleks, et tantsumuusika saaks oma loomulikus keskkonnas kõlada – koos elava muusika ja tantsijatega. Üks aspekt veel, mis kindlasti paljudele pärimusmuusikutele meeldib on sellistel tantsuõhtutel koos teistega musitseerimine, mis pakub suurt mõnu. Koos mängimine on ka väga arendav, kuna peab üksteist kuulama näiteks häälestuse ja rütmi poolest. Mõned õpivad kuulmise järgi teiste pealt ka uusi lugusid ning teadlikult või ise sellest teadmata õpivad kõik üha paremini ka tantsuks mängima.
Tansiöhtad on koht, kus saavad kokku pillimuusika, laul, tants ja kogukond ning see paneb pärimuse niiviisi isemoodi kõlama ja elama. Ja pärimus peab elama, kui me tahame, et see meist järgmistele põlvedele kanduks. Kui see meid täna kõnetab, siis kõnetab see ehk ka homset.
Kellele? Kellega?
Tansiöhtad on mõeldud kõigile! Suurtele, väikestele, noortele, vanadele, lastele, täiskasvanutele, kogenud pillimängijatele, algajatele pilliõppuritele, kogenud tantsijatele, rahvatantsijatele, algajatele tantsijatele jne.
Julguse ja toe sündmuste käima tõmbamiseks saime eelmisel kevadel Saaremaa Kohaliku Omaalgatuse Programmist. Tansiöhtaid korraldame Sörvemaa Pärimuse Seltsiga. Põhituumiku moodustavad seltsi kollektiivide liikmed, kes laulavad, mängivad tantsuks ning veavad eest tantsusid. Nii noored kui vanemad Sörvemaa Sörmitsejad mängivad pilli ning Ammukeri naised ja Soe Jutu mehed laulavad, kui vaja. Kõrkküla pärimustantsuringiga käime koos, et tantsusammud parajaks seada. Viimasel ajal oleme otsinud ka kohalikke viisi- ja tantsuvariante seltskonnatantsudele ning selles osas on väga hea, kui on muusikud kohe võtta, kelle järgi tantsijatega saab kohe tantsu järele proovida. Aegamööda jõuavad need lood ja tantsud ka tansiöhtatele. Selle aasta jooksul oleme loonud meeldiva koostöö ka Meite Moodi karmoškamängijatega, Õie Pärteli juhendatud muusikakollektiivide ja rahvapilli õpilastega ning mõne üksikpillimängijaga. Teile eriliselt suur tänu!
Kus?
Tansiöhtad toimuvad üle Saaremaa erinevates rahvamajades ja kogukonnakeskustes iga kuu viimasel reedel. Mõte oli käia esialgu läbi kõik Saaremaa kihelkonnad, koguda kokku võimalikult palju pärimusmuusikuid ja pärimustantsuhuvilisi ning siis edasi vaadata, mis saama hakkab. Kuna selline ringitiirutamine Saaremaal ja Muhus on meeldinud nii meile eestvedajatele kui tundub et ka osalejatele, siis jätkame veel läbi käimata kihelkondades ning küla- ja kogukonnamajades. Nii saame kaasata eri piirkondades rohkem inimesi, kuna Saaremaa on ikka suur ja iga kord kõik ei jõua kohale tulla. Kui aga tansiöhtad toimuvad vaheldumisi eri Saaremaa otstes ning edaspidi ehk väikesaartelgi, siis on lootust, et saame pärimusepisikuga nakatada rohkem inimesi, kui näiteks ainult Kuressaares korraldades.
Kui kaua?
Praeguses formaadis toimuvad tansiöhtad nii kaua kuni minul endal ja meie Sörvemaa Pärimuse Seltsi tegijatel tegutsemisindu jagub – loodetavasti veel pikki aastaid. Rahvas on nii kenasti sündmustega kaasa tulnud ja tundub, et huvi on suur ning see annab motivatsiooni ka endale edasi tegutsemiseks.
Kui kellelgi on soovi aidata tansiöhtate korraldamisele kaasa või on koostöömõtteid, siis võib minuga julgelt ühendust võtta! Tansiõhtate korraldaja Laura Naagel laura@sorvemaa.ee 5330 0339 ja lisainfo SIIT
Uudishimutses
Krista Lember
rahvakultuurispetsialist Saaremaal
Facebook