Mis meil siis senimaani ette on sattunud?
Esimesena katsime piduliku laua – Kiluvõileivad ja Eesti vabariigi aastapäeva on vaata et lahutamatud! Selles nupukeses kergitame katteloori kiluvõileibade traditsiooni ajaloolt (abiks raamat „101 Eesti toitu ja toiduainet“).
Vastlapäev on küll täidetud enese nautimise ja kilgetega, kuid sellele järgneva tuhkapäevaga algab kristlikus traditsioonis, mis on kahtlemata põimunud meie rahvakommetega, kevadine paastuaeg. See on aeg, mil puhastada oma keha ja meel ning millestki loobudes saame ka teha ruumi uuele. Suurt paastu nimetatakse sageli ka „hinge kevadeks“.
Kui jalutad 9. märtsil – tsirgupäeval – ringi ja näed aiateivastesse torgatud või puuriidale pistetud kakukesi, pätsikesi jm kuklilaadseid, siis ära imesta – need on tsirguvadsa’ ja andideks lindudele, et nende kodutee oleks kergem.
Emakeelepäev viis meid Tartusse Toomemäele Kristjan Jaak Petersoni kuju juurde tulbikimbuga mõtisklema keelest ja teadmisjanust. „Sitikal on siledad tiivad, tartlasel targad sõnad.“ (Tartu vanasõna)
Nädalal, mis algas kevadise pööripäevaga pakkusime teile kevade stardipaketti või ehk pigem ühte võimalust – oma kevade võib igaüks kokku panna ise!
Urbekuu viimasel nädalal vaatame meie taskuhäälingusse Kõugujõmin lisandunud rahvajuttusid.
Neid nupukesi täies ilus, ja ka jooksvalt uusi, näete Eesti Rahvakultuuri Keskuse Facebooki ja Instagrami lehtedelt!