Sulge
Maakonna tasand
Kultuurivaldkonna kohaliku omavalitsuse üksuste ühiselt täidetavad ülesanded on: maakonna kultuuripoliitika kujundamine ja elluviimine ning maakondlike arengustrateegiate ja teiste maakonna või regiooni arengueeldusi loovate kultuurivaldkonna kavade väljatöötamine, täiustamine ja elluviimine; üleriigiliste laulu- ja tantsupidude maakondliku komisjoni töö korraldamine; koostöö korraldamine kohaliku omavalitsuse üksuste, erinevate kultuuriasutuste ning – organisatsioonide, koolide ja teiste institutsioonidega; maakonna kultuurialase ühistegevuse koordineerimine ja korraldamine; maakonna ja kohaliku identiteedi teadvustamine ning kultuuriajaloolise eripära ja järjepidevuse säilitamine ning kaitsmine; maakonna kultuurisituatsiooni analüüs ja arenguprotsessidele hinnangu andmine.
Kohalike omavalitsuste liit vastutab kultuuri eest seitsmes maakonnas – Harjumaal, Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal, Pärnumaal, Raplamaal, Tartumaal, Viljandimaal.
Maakondlik arenduskeskus vastutab kultuuri ühistegevuse eest kuues maakonnas: SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, SA Järvamaa, SA Läänemaa, SA Põlvamaa Arenduskeskus, SA Võrumaa Arenduskeskus, SA Valgamaa Arenguagentuur. Kusjuures Jõgevamaa ja Valgamaa arenduskeskused on lepingutega kultuurilise ühistegevuse juhtimise ja korralduse üle andnud MTÜle: Jõgevamaa Kultuurikojale ja Valgamaa Rahvakunsti- ja Käsitöö Keskseltsile. Kahes maakonnas (Saare ja Hiiu), on sisuliselt tegemist omavalitsusega, kus on olemas kultuuri juhtimiseks oma struktuuriüksus juhtkonnaga. Saare maakonda kuuluvad lisaks Saaremaa vallale loomulikult Muhu vald ja Ruhnu vald, aga keskne korraldus jääb Saaremaa valla kanda.
Kaheksas maakonnas on omavalitsuste liidu või maakondliku arenduskeskuse juures tööl kultuurinõunik (vms nimetusega valdkondlik spetsialist): Harjumaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa, Raplamaa, Tartumaa, Viljandimaa, Võrumaa.
Kolmes maakonnas on maakondliku kultuuritöö korralduseks kultuurikomisjon/kultuurinõukoda ja eraldi valdkondlikku spetsialisti tööl ei ole. Nii toimetatakse Pärnumaal, Läänemaal, Ida-Virumaal.
Kohalike omavalitsuste tasand
Kohalikel omavalitsustel (KOV) on kanda oluline roll kohaliku tasandi kultuurielu korraldamisel, kultuuriasutuste ülalpidamisel ning kultuuritegevuse toetamisel.
2023. aasta alguse seisuga on 35 KOVs olemas kultuuriosakond (valdavalt koos haridus -, spordi-, sotsiaalvaldkonnaga).
02.01.2023. aasta seisuga on KOVdes kultuuritööl 177 spetsialisti/ametnikku (ühine nimetus, sh kogukonna spetsialistid, sh abivallavanem, kelle üheks töövaldkonnaks on KOVis kultuur, nõunikud jne). Kolmes KOVis ei ole avaliku info järgi võimalik tuvastada, kes ja kas vastutab kohalikul tasandil kultuuri eest!
Meie rahvamajades on kokku tööl 553 töötajat (sh tehniline personal, administraatorid, perenaised). Siia on arvestatud need inimesed, kes saavad tasu KOVi eelarvest. Peab arvestama, et paljud küla- ja seltsimajad on antud MTÜ hallata, kes tegutsevad kogukonna heaks, aga KOVst töötasu ei saa, vaid peavad leidma ise vahendid (sh KOV tegevustoetus tuleb taotleda) töötasudeks.
Seega on omavalitsuste liitude, arendusorganisatsioonide ja KOV tasandil kultuuriga seotud kokku 730 inimest. Need inimesed saavad töötasu KOVi eelarvest. Kokku otsitakse KOVides 28.12.2022 seisuga 15 kultuuritöötajat, sh nii ametnikud kui ka rahvamajade loometegevuse korraldamine.
Rahvamajade roll ja väärtustamine eesti kultuuritraditsioonide hoidmisel ja arendamisel on hindamatu. Muutused ühiskonnas jõuavad paraku ka rahvamajadeni.
Rahvamaja on üldmõiste, mis koondab nii rahva- kui ka kultuurimaju, kultuuri- ja huvikeskusi, seltsi- ja külamaju, mida kasutatakse nii harrastusliku kui professionaalse kultuuri loomiseks ja vahendamiseks. Edaspidi on tekstis kasutusel rahvamaja kui üldmõiste.
Tegelikult tuleb meil üsna tõsiselt järele mõtelda, mõtestada ja sõnastada rahvamaja mõiste tänases muutuvas maailmas uuesti – väikesed kogukonnamajad, seltsi- ja külamajad ning raamatukogud on üha enam täitmas rolli, mida siiani tegid traditsiooniliselt rahvamajad.
ERK Rahvakultuuri andmekogus on detailselt kirjeldatud kokku 385 rahvamaja taristu. Vaata rahvamajade infot SIIT.
Kui te nüüd loete ja vaatate infot ning soovite oma rahvamajade kohta muuta ja täiendada, siis võtke ühendust maakonna rahvakultuurispetsialistiga, sest 1. maiks 2023 uuendame taas rahvamajade andmeid.
Kokkuvõtteks saame öelda, et maakonna ja KOV tasandil on ametnike ja rahvamajade töötajatena hõivatud kokku 730 inimest. Maakondlikul tasandil ei ole selgelt jaotunud vastutuse piirid, rollid ja kohustused ning kohati on koostöö maakondlike kultuuriürituste korraldamiseks nõrk. Kultuuri nähakse üsna sageli vaid vaba aja veetmise võimalusena, sh laulu- ja tantsupeo liikumist ja üleriigiliste pidude protsessi.
Positiivne on see, et KOVdes pannakse rõhku kogukondade arendamisele ning küla- ja seltsimajade toetamisele ning tugevdamisele. Paljudes omavalitsustes on tööl kogukonna eestvedamiseks ametnikud ning see tendents on kasvav.
KOVi hallatavates rahvamajades ja kultuurimajades on käsil liitmine ja optimeerimine. 2022 aasta jooksul on tendents kiirenenud (2022 alguses oli 25 KOVs viidud rahvamajad ühtse juhtimise alla) ja jaanuari seisuga on see arv juba 33.
On selge, et kultuuri rahastamine sõltub KOVi seatud prioriteetidest ja eelarvest. Suurenenud energiakulud on pannud KOVd surve alla ja erinevad kokkuhoiumeetmed on jõudnud üsna tugevalt mõjutama ka kultuurivaldkonda. Pingeid on kaasa toonud veel riigiasutustes ja omavalitsustes töötavate kultuuritöötajate palgalõhe.
2023. kultuuriaasta alustab noorte laulu- ja tantsupeo ettevalmistuse rütmis. Loodetavasti on pingelisele 2022. aastale järgnev 2023. aasta elamusi toov ja oma inimesi väärtustav ning hoidev aasta.
Lisainfo
Kaja Allilender
Regionaalosakonna juhataja
Tel: +372 600 9319; +372 551 5182
e-post: kaja.allilender@rahvakultuur.ee
Facebook