Veerandsajandit Rääma folklooripäeva

Rääma folklooripäeva ajalugu saab alguse sellest, kui 1996. aastal Pärnu Aianduse ja Mesinduse Seltsi juhatuse liige Aime Oitsalu kutsus kokku oma maja kollektiivid, et teha ühiselt üks suurem pidu. Eesmärgiks oli üheskoos midagi uut luua, üksteisele esineda ja samas ka koos tegutseda ja lustida.

Kõige esimene Rääma folklooripidu toimus 1996. aasta veebruarikuus Pärnu Aianduse ja Mesinduse Seltsimajas. Kuna tantsu- ja laulukollektiivide huvi osaleda pärimuspäeval aina kasvas ja Pärnu Aianduse ja Mesinduse Seltsi  seltsimaja ruumid jäid kitsaks, otsustati 1999. aastal korraldada Rääma folklooripäeva Pärnu Nooruse Maja suures saalis. Mõeldud – tehtud.

Terje Ojaste, kes on Pärnu Aiandus ja Mesindus Seltsi liige, on jätkanud Aime Oitsalu tööd ja olnud Rääma folklooripäeva eestvedaja aastast 2015 ning jätkab seda toredat traditsiooni veel tänaseni. Terje Ojaste algatusel hakkasid pärimuspäevast osa võtma ka lasteaialapsed ja kooliõpilased, keda õpetasid laulma ja tantsima aktiivsed folkloorihuvilised õpetajad. Laste laulu- ja tantsurühmad osalesid sellel aastal juba viiendat korda. Käesoleval aastal vallutasid folklooripäeval lava Lindi Lasteaed-Algkooli lapsed, kelle esituses oli mitu toredat rahvalaulu ja laulumängu. Eriti vahva oli laeva tegemise laulumäng. Kannatlikult ootasid oma esinemisjärge Liblika Lasteaia lapsed, kelle esituses nägime lustakat hobusemängu ja tantsu “Nõianeitsi” ning laulumängu “Tahan teile ütelda”.

Karmoškasemude pillilugude saatel juhatati sisse 25. Rääma folklooripäev, kuhu kokku oli tulnud esinema 12 erinevat laulu- ja tantsukollektiivi. Sinna loetellu kuulusid ka eelpool mainitud lasterühmad. Kaie Segeri juhtimisel seeniortantsurühm Senjoriitade linetantsu kava oli nii kaasahaarav, et pani ka publiku jalad taktirütmis tatsuma. Alli Põrk juhendamisel tantsisid seeniortantsurühm Räämakad vanu seltskonnatantse „Polonees”, „Pad espagne“ ja „Kohaanuska”. Räämakate esitus köitis publiku tähelepanu täpsete liigutuste ja ajastutruu kostüümidega. Kitarrikeeli paitas sumehäälne Alari Janson, kes folklooripäeva teises pooles esines koos ukuleleansambliga Ukerdajad, mille juhendaja ta on.  Terje Ojaste juhendamisel  oli folklooriansambel Rannalised esituses kolm laulu, millest kaks laulu kandsid sama pealkirja „Kiigelaul,” kuigi tegemist oli erineva lauluga. Kolmas laul oli šoti rahvalaul „Teid täname”.

Folkloorirühm Kunglarahvas on aianduse ja mesinduse seltsi ruumides koos käinud veerandsajandit aastat ning tantsulusti jätkub neil nii palju, et juba kolmandat korda lähevad nad Jõgevale Eesti naiste tantsupeole. Pärmuspäeval esitasid nad koos oma juhendaja Reeli Tänavsuuga tantsu „Kassariku” ja veel kaks tantsu, mis pärineb naiste tantsupeo repertuaarist „Vanaema reilender.”

Folkloorirühm Mesilased juhendaja Aino Siling esitas vahvaid vahetekste ja Timo Dreimanni akordionimängu saatel astusid üles nad võimsa etteastega, kus oli laulu ja tantsu ning lustakat laulumängu. Eeskava lõppakordid kuulusid sellel aastal Erhard Ohlhoffi juhendatud viiuliansamblile Pärnu Spelmanslagile. Viiulihelide saatel kostus rahvaviise laiast maailmast, kui ka oli  äratundmisrõõmu eesti labajala valsi näol.

Folklooripäeva lõpus oli kõigil võimalus jalga keerutada rahvapilliansambli Tõmba-JüriI pillilugude saatel, mille juhendaja Esta Ruusmann ise oma kollektiiviga tantsuks mängis.

Rääma folklooripäev õigustab oma nime igati, sest lisaks folklooripäeva asukohale ja mitmetele Rääma linnaosas tegutsevatele muusika kollektiividele, on selle aasta pärimuspäeva korraldajad ning päevajuhid Terje Ojaste ja Krista Mustonen niisamuti Rääma linnaosa elanikud. Folklooripäeva õnnestumisele aitas meid ideede genereerimisel ja ka pärimuspäeva ettevalmistustega Eesti Rahvakultuuri Keskuse rahvakultuurispetsialist Pärnumaal Aire Koop. Pärimuspäevajuhid esitasid laulu- ja tantsulugude vahele vigurmõistatusi ja kaasajastatud vanasõnu. Publiku ülesandeks oli mõistatustele õiged vastused öelda ja leida vanasõnad, mis olid kaasajastatud. Niisamuti panid päevajuhid proovile publiku teadmised vanaaja esemete tundmisel. Küüp ja meeste pükste viikija osutusid päris raskeks pähkliks, aga siiski ligilähedaste vastuste korral said vastajad tasuks kamajahu kotikese.

25. Rääma folklooripäev tõestas taas, et meil on vaja oma pärimuspidu ja seda traditsiooni tuleb kanda ja põlvest põlve edasi anda, sest ainult sel moel saame seda tava elusana hoida. Me ei pea taga ajama autentsust, kus ei tohi muuta ühtegi sammu või laulurida. Sellest tähtsam on see, et iga põlvkond, kes avastab need pillilood, laulud jm, huvituks sellest ja et meloodia või sõnad kõnetaksid noort, et taas avastatud vana saaks tolmu alt välja ja oleks uues kuues. Nii ja ainult nii jäävad kestma meie traditsioonid, mis ajas pisut muutuvad, kuid tähendus jääb samaks. Ajas peab muutuma ka Rääma folklooripäev ja seda on ta juba teinud uute tulijate näol. Usun, et Rääma folklooripäevade traditsioon jätkub.

Autor Krista Mustonen
Seljametsa Rahvamaja muuseumipedagoog