BCS Koolitus on IT-koolitusi pakkunud üle 30 aasta ja praktiliselt sama kaua ka seotud erinevate haridusprojektidega. Kuidas jõudsite kultuurivaldkonna digikompetentside teema juurde?
Vastab tõele, et oleme teinud erinevaid haridusprojekte, küll Tiigrihüppe programmide läbiviijatena (erinevad õpetajate ja koolijuhtide projektid) kui üleriigilise mastaabiga koolitusi arvuti- ja digioskuste õpetamiseks. Aastaid tagasi lisandusid rahvusvahelised koostööprojektid, nende seas Erasmus ja Erasmus+. Seega viimasel ajal on meie sihik natuke nihkunud. Oleme võtnud fookusesse digipädevuse. Siinjuures nii baasoskused kui kõrgemad teadmised ja oskused erinevates valdkondades.
Kunagi kahetuhandete alguses töötasime Tiigrihüppe Sihtasustuses välja haridustehnoloogi statuudi ja ametijuhendi. Toona olime ainulaadse tugistruktuuri ja ametikoha vaderiteks maailmas. Nii said haridustehnoloogid üle Eesti väga populaarseks. Tekkis oma võrgustik ja neid, kes poleks haridustehnoloogi olulisusest koolis aru saanud, oli väga üksikuid. Täna on haridustehnoloogidel oma kutseliit ja üksteist toetav funktsionaalne võrgustik üle Eesti.
Kui meie projektiidee juurde tagasi tulla, siis mäletan hästi vestlust 2021. aasta sügisel, Eesti Rahvakultuuri Keskuse (ERK) koolitusosakonna juhataja Urve Gromoviga. Urve kurtis, et ERK võrgustikku kuulub nii palju vahvaid rahvakultuuritöötajaid, kuid pidevalt on mure sellega, et ollakse raskustes infotehnoloogia võimaluste tundmise ja rakendamisega sündmuste ja kollektiivide töö korraldamisel. Omavalitsuste IT-inimesed on alatihti väga hõivatud või ei saa kultuurikorralduse kontekstist hästi aru. Seetõttu pöördutakse ERKi poole, et koolitustelt abi saada.
Sel hetkel hakkasin mõtlema, et äkki oleks mõistlik kultuurivaldkonnas luua üks uus ametikoht, nagu haridustehnoloog, kuid kes oleks valdkonna ekspert ja oskaks kolleege just nende töö spetsiifikast lähtuvalt toetada. Nii me siis CulTech projekti kirjutamisega peale hakkasimegi. Loogiline jätk oli e-platvorm, sest kuskil peab ju loodavad õppematerjalid panema.
Projekt „Innovative methods and ICT competencies for cultural sector employees” (Uuenduslikud meetodid ja IKT-kompetentsid kultuurisektori töötajatele) on lausa rahvusvaheline. Koostööpartnereid on nii Eestist, Lätist kui Norrast. Kuidas leidsid sobivad partnerid?
Partnerite leidmine antud projekti jaoks oli üsna lihtne. Nimelt olime nii norrakate ettevõtte Prios Kompetanse kui leedukate Efektas Group´ga pool aasta varem koos ette valmistanud üht teist Erasmus+ projekti. Nii BCS Koolitus, Prios kui Efektas on oma profiililt üsna sarnased. Oleme kõik täiskasvanute täienduskoolitusele suunatud ettevõtted. BCS Koolitus neist küll kõige vanem ja suurem ning ilmselt ka oma õpetamismetoodikatelt kõige klassikalisema lähenemisega. Prios pakub valdavalt haridusvaldkonna esindajatele väga põnevaid ja innovaatilisi koolituskursuseid, luues ja kasutades koostöökeskkondi, mis osutusid näiteks koroona ajal väga efektiivseks ja kaasavaks. Efektase portfooliosse kuuluvad aga küberturbe teemad, ettevõtlikkuse arendamine ja rahvusvahelised noorteprojektid. Samuti on neil tugev kompetents e-õppe keskkondade loomisest.
Kui Eestis on haridustehnoloogist kõik midagi kuulnud ning kultuuritehnoloogi profiili selgitamine oli arusaadav, siis norrakatele ja leedukatele oli see täiesti uus teema.
Projekti ulatuse ja mõju pärast oli äärmiselt tähtis, et kõik partnerriigid tooksid pardale oma riiklikud või piirkondlikud kultuurivaldkonda kureerivad organisatsioonid. Nii on meil Leedust kaasatud üleriigilist mõju omav Rahvakultuuri Liit. Norras on koostööpartnerid küll veidi paiksema tegevusareaaliga, samas on kaasatud mitmeid MTÜ-sid erinevatest kultuurivaldkondadest.
Selline suurejooneline projekt eeldab ka kindlaid ülesandeid. Mida projektipartnerid täpselt tegema peavad?
Ülesannete jagunemisel partnerite vahel lähtusime põhimõttest, et igaüks seisab hea selle eest, mis neil kõige paremini välja tuleb.
ERK on selgelt meie sisuline partner, kes koondab info sihtrühma soovide ja vajaduste osas ning levitab sõnumit funktsionaalsetesse kanalitesse. Samuti on nende eest vedada Eesti jaoks olulise kultuuritehnoloogi profiili koostamine ja tutvustamine valdkonnas.
Efektas Groupi ülesandeks on õpikeskkonna ja teavituseks vajaliku platvormi loomine. BCS Koolituse kanda on mentorite ja kultuuritöötajate e-kursuste õppekava arendus ja sobilike õppematerjalide loomine koostöö teiste partneritega.
Priose kogemus aitab meil leida sobiva õpidisaini ja tehnilise lahenduse, et materjalidele saaks mugavalt ligi erinevatest seadmetest, tagades nii mikroõppes olulise kõikjalõppe.
Mis on Sinu hinnangul kõige parem asi, mis selle projekti järel võiks kultuurivaldkonna töötajate jaoks muutuda?
Minu suur lootus on, et meil tekib juurde hulk häid spetsialiste, kes tahavad, oskavad ja suudavad oma kolleege nende igapäevases kultuuritöös digitehnoloogia osas aidata.
Kõik, sh alates rohujuure tasandi entusiastidest ja spetsialistidest kultuurivaldkonnas leiavad CulTechi lehelt endale sobivad õpitükid, mis aitavad neil oma töös olla efektiivsemad, loovamad. Ei tohiks juhtuda et valdkonna töötaja poole töö pealt arvutiekraani kinni paneb, sest tunneb, et see digivärk on nii keeruline ja aeganõudev ning abi ei oska kuskilt küsida. Meil peavad olemas olema need inimesed, kes oskavad ja tahavad aidata. Õige tee kätte juhatada.
Loodan väga, et ei lähe kuigi kaua aega, kui digipädevus on liidetud kultuuritöötaja pädevusraamistikku ning see on normaalne osa kogu töötaja pädevusmudelist. Kõige kaugem ja helesinisem unistus on aga see, et ühel päeval lõpetab Eesti ülikoolis esimene lend kultuuritehnolooge.
Küsis
Eeva Kumberg
koolitusspetsialist
Eesti Rahvakultuuri Keskus
Toimetas
Kaja Liivak
kommunikatsiooni- ja personalijuht
Eesti Rahvakultuuri Keskus
Facebook