Musta pässiku ehk rahvakeeli kasekäsna korjamine ja kasutamine
Kasekäsn, puuseen, pässik, chaga (чага – vene k)
Must pässik on taelikuliste sugukonda kuuluv puuseen, mis kasvab vanemates veidi soostunud metsades kasetüvedel. Ta on seest roostepruuni värvi ja pealt katab teda must krobeline pind. Ta võib kaaluda 3–5 kg. Teda on aegade jooksul kasutatud ravi- või tervist tugevdava joogi valmistamisel. Seen on maailmas esikohal antioksüdantide sisalduse poolest. Must pässik on tänu oma raviomadustele olnud hinnatud nii farmakoloogias kui ka rahvameditsiinis. Käesolev sissekanne keskendub rahvapärasele kasutusele.
Musta pässiku korjamine on keeruline, sest ta kinnitub kõvasti puutüvele. Tema korjamisel ja tarvitamisel on mitu olulist reeglit, mis on kandunud vanemast ajast tänapäeva. Korjamise aega on kirjeldatud mitmeti ja ajast oleneb ka korjamise hõlpsus. On räägitud, et korjamise aeg on sügis, kui muud olulised tööd tehtud ja puud raagus, kuna siis on parem seent tüvedel märgata. Korjati ka talvel, sest siis oli põhiline metsatööde aeg ja raie käigus saadi enamik vajaminevast seenekogusest. Seent pidi korjama ainult elusalt puult, sest surnud puul olnud seenel puudub raviomadus. Kui kasvavalt puult seent korjati, ei tohtinud tüve vigastada. Seene võtmisel on olnud uskumus, et seda ei tohi võtta metallist esemega, sest siis kaob seene mõju ära. Seepärast pidi olema puust haamer, roigas või puust kiil, millega seent puu küljest lahti taoti või kangutati. Taimetargad on ka väitnud, et seene vesileotis või keedus ei tohi metalliga kokku puutuda, sest seenes olevad ained reageerivad metalliga ja seega muutub joogi keemiline koostis.
Oluline on korjatud seene õige kuivatamine, mis peaks toimuma saunas 35–50 kraadi juures või päikese käes. Seene peaks purustama enne kuivatamist tükkideks, sest siis on ta kergemini töödeldav. Kui võimalik, võib temast jahvatada ka peenemat puru. Palju räägitakse, et kasutamisel peaks eemaldama välise musta kihi, kuid on ka teadjaid, kes hindavad seda sisemise pruuni kihiga samaväärselt väekaks. Kuivatatud seen tuleb panna õhukindlasse, kuiva ja pimedasse kohta, kus ta säilib kuni kolm aastat.
Tänapäeval valmistatakse mustast pässikust mitmesuguseid tooteid ja preparaate. Kõige levinum on aeglaselt ja kaua kuumutatud tõmmis. See on kõige tugevamate raviomadustega ja seda kasutatakse raskete haiguste korral igapäevaseks joomiseks. Seenest tehakse ka tinktuuri, mille valmistamine võtab aega 2–3 kuud. Tinktuuri saab kasutada igapäevaseks organismi tugevdamiseks veega segatult või tee sisse pannes. Viimasel juhul alkohol aurustub ja seda võib ka lastele anda. Pässikut saab kasutada tee või kohvi asemel. Siis võib ühte ja sama seenepuru kasutada mitu korda. Seenepuru pannakse ka seebi sisse. See on antibakteriaalse toimega ja mõjub nahale väga hästi. Musta pässiku puru saab kasutada ka tekstiilide värvimiseks.
Musta pässiku kasutamine on viimastel aastatel hoogustunud. Seenest tehtud preparaate toodetakse tööstuslikult ka Eestis. Neid kasutavad inimesed, kes usuvad loodusravisse ja ei pruugi olla tavameditsiinist lahendusi leidnud. Paljud kasutavad seeneleotiseid ja -teesid ka igapäevase toniseeriva joogina.
Praegusel ajal saab pässikut toormaterjalina osta ka internetist, kus korjajateks ja kogujateks on metsatöödega seotud inimesed.
Üks loodusravi ja ka musta pässikuga seotud koolituste korraldaja on põlistarkuste ja rahvaravi kool Tallinnas. Oluline osa musta pässikuga seonduvate oskuste edasiandmisel on meie taimetarkadel Maret Makkol, Katrin Lukel, Ain Raalil, Kristel Vilbastel ja teistel teadjatel, kes jagavad oma kogemusi nii artiklites, ravimtaimeraamatutes kui ka praktilistel koolitustel.
Ise olen musta pässiku kasutamiseni jõudnud kirjanduse kaudu. Olen käinud ka põlistarkuste ja rahvaravi kooli kursusel, kus andis oma teadmisi edasi taimetark Maret Makko. Valmistan nii enda pere tarbeks kui ka sugulastele ja tuttavatele mustast pässikust tõmmist ja tinktuuri. Inimesi, kes on sellest joogist jõudu ja tervist saanud, on üha rohkem. Mulle meeldib käia metsades ja musta pässikut otsida. Tihti asub seen väga kõrgel ja seda ei saa kätte, kuid veidi madalamal asuvaid saab kätte kokkupandava redeli abil. Mina asetan seene eemaldamise ajal puu alla lina, mille abil saab kokku koguda ka seene eemaldamise käigus alla kukkuvad väiksemad seenetükid. Kuna kättesaadava seene leidmine on minu jaoks suur ime, on iga seeneosake väga suure väärtusega. Olen oma kogemusi ja teadmisi edasi andnud ka teistele huvilistele loodusõhtutel, teabepäevadel ja lastele looduslaagrites. Üha enam on olukordi, kus inimesed küsivad nõu, kuidas metsast leitud musta pässikut kätte saada, kuivatada ja kasutada. Positiivne tagasiside ja huvi lähikondsetelt annab kinnitust selle kohta, et musta pässiku kasutamine huvitab inimesi.
Musta pässiku kasutamise ajaloolised juured on Siberis ja Venemaal, kus temaga on ravitud mitut (ka väga rasket) haigust. Räägitakse, kuidas 12. sajandil tsaar Vladimir Monomahh ravis end kasekäsnaga huulevähist terveks. Musta pässikut on aastatuhandeid kasutatud ka Aasias. Venemaal ja venelaste eeskujul hüütakse musta pässikut tšaagaks.
Pärnumaal soode ääres, kus kaskedel leidus seda musta krobelist seent palju, on kasutatud seda ka igapäevase turgutajana tee ja kohvi asemel. Taimetark Maret Makko mäletab, et tema lapsepõlves oli kann pässikujoogiga pliidi äärel ja sinna valati kuuma vett peale ning joodi iga päev.
Soomaa kandist meenutab Edu Kuill, kuidas tema vanaema, kes oli ka ravitsejavõimetega, jõi pässikuteed kuuridena üldise organismi tugevdajana. Samuti meenutab ta, et kui kellelgi oli mingi halb haigus (üldiselt vähk), siis hakati kasekäsna (musta pässikut) metsast otsima.
Nõukogude ajal oli metsamajandites musta pässiku korjamise kohustus. Ka koolilastel oli nõukogude ajal suvevaheajal ravimtaimede korjamise kohustus ning paljud korjasid musta pässikut, mis kaalus palju ning millega sai normi kiiresti täidetud. Korjatud seened viidi apteekidesse.
Kuuekümnendatest aastatest on teada juhtum, kus Tartu professor otsis metsameeste käest musta pässikut, mis võiks tema abikaasa vähihaigust leevendada (kõneleja Jaak Põldma Mulgimaalt).
Keilast pärit teade pässiku kasutamisest: „Seedimist soodustasid kasekäsna (must torik, must pässik) tee; samuti piparmündi ja köömnetee.“ RKM II 384, 409 (46) <Keila khk.- Tiit Birkan < Tiit Birkan, s.1938 (1985)
Alutagusel on pool sajandit tagasi kirja pandud: „Minu naabrid on pärit Viru-Maidla ja Mäetaguse metsatalust (Varessaarest). Nende perenaine põeb vähki. Lasti mind metsast tuua musta pässikut. Seda seent ei tohtivat kase küljest eraldada tera- (metall) riistaga. Joodi tõve vastu musta pässiku teed.“ Vilbaste, TN 9, 467 < Jõhvi khk., Kohtla-Nõmme al. < Lüganuse khk., Varessaare.-Valter Kangur, s. 1912. < naaritelt (1965)
Aliide Jürgensonile rääkis ta naaber, et ta tuttav naine tundnud ennast pikemat aega halvasti. Ta sõitis Tartu arsti juurde. Arst uurinud ta läbi ja käskinud kolme kuu pärast uuesti tulla. Haiguse nime arst ei öelnud.
Vähihaige mees sõitis omakorda Tartu. Sellele rääkinud arst, et ta naisel olevat vähk.
Teada saades, mis haigus tal on, hakkas ta kasekäsna (kasekäsn ja kasevähk olevat üks) teed jooma. Seda kästud juua nii palju, kui ta jõuab. Kolme kuu pärast tundnud naine end tervena.
Arsti soovi kohaselt sõitis naine kolme kuu möödudes Tartu arstile näitama. Arst vaadanud naise läbi ja imestanud, kuidas võis ta niisuguse diagnoosi kirjutada. Ta küsis naiselt: “Kuidas te end arstisite?” Naine vastas: “Teie ei öelnud, mis haigus on, mina ei ütle, kuidas end arstisin.”“RKM II 180, 281/2(14) Vändra khk, Sindi 1. – Eldur Maasik Aliide Jürgenson. S. 1892 (1963) (Raal, Sarv, Vilbaste 2018: 162)
Musta pässiku korjamise ja kasutamise oskus on suures osas edasi kandunud suusõnalise pärimuse kaudu vanavanematelt vanematele ja edasi lastele, kes täiskasvanuna ise kasutavad neid oskusi enda ja oma pere aitamisel või siis valmistavad soovijatele suuremates kogustes. Palju artikleid musta pässiku kohta leiab internetist ja ka tervise- ja maaeluajakirjadest, ajalehtedest.
Oluline osa musta pässikuga seotud teadmiste ja oskuste edasiandmisel on meie tuntumatel taimetarkadel Maret Makkol, Katrin Lukel, Ain Raalil, Kristel Vilbastel ja teistel, kes jagavad oma teadmisi nii artiklites, ravimtaimeraamatutes kui ka praktilistel koolitustel.
Üks esimestest, kes hakkas musta pässiku jooki Eestis laialdasemalt propageerima, on Harjumaal tegutsev Kalju Metsküla. Tema on saanud oma esimese kokkupuute selle joogiga ja teadmise selle kohta tänu vanaemale (19. sajandi keskpaik). Vanaema jutu järgi korjati raviseent sügiseti. Kui kellelgi oli mingi raske haigus, joodi seda keedust nii palju, kui inimene juua jõudis. Oma põhilised teadmised mustast pässikust ja selle kasutamise oskused on ta saanud ennast täiendades ja praktiseerides 2018. aastal Venemaal Karjalas ning Altais teadjate ja taimetarkade juures.
Põlistarkuste ja rahvaravi kool on korraldanud musta pässiku kasutamise koolitusi. Vanu tarkusi ja teadmisi otsivad ja vajavad inimesed, kes hindavad ja usaldavad vanu teadmisi ning loodusravi. Need inimesed kasutavad seda oma peres ja seeläbi annavad teadmised edasi ka oma lastele.
Mulgimaalt pärit Alli Laande mäletab, et ema näitas talle lapsena metsas käies kase küljes olevat musta moodustist ning rääkis, et see on hea ravim vähi (kreepshaiguse) vastu. Tänu lapsepõlvest saadud teadmisele oskab Alli musta pässiku jooki kasutada ka enda tarbeks. Konkreetse valmistamis- ja kasutamisõpetuse leidis ta internetis avaldatud artiklite seast.
Põlvamaal Taevaskojas elav ja taimedega tegelev Ingrid Puusta on oma teadmise musta pässiku kasulikkusest saanud oma metsamehest elukaaslaselt. Ta ise korjab metsast seda seent ning müüb soovijatele. Klientidelt on päris palju tulnud vastukaja, et nad mäletavad lapsepõlvest, kuidas vanaema juures pliidi äärel oli teekann musta pässiku joogiga, mida iga päev kasutati. Kahjuks ei ole aga need mäletajad lapsena kokku puutunud korjamise ja tee valmistamise protsessiga. Ilmselt oli seene korjamine laste jaoks füüsiliselt raske ja seeni saadi raiete käigus. Seepärast puudub lastel selle korjamise kogemus. Musta pässikut sai tavaliselt metsameeste käest, kes raie käigus leitud puuseened ära võtsid.
Liis Burk Lahemaa pärimuskojast on palju aastaid oma tuttavatele ja klientidele loodus- ja pärimusmatkadel valmistanud musta pässiku tõmmist. Nüüdseks on ettevõtmine kasvanud ja jooki turustatakse üle Eesti. Nende kodulehel on soovitused ja kirjeldused nii musta pässiku kasulikkusest kui ka kasutamisõpetused tee ja tõmmise valmistamiseks.
Oluline info musta pässiku kohta on üleval Lääne-Virumaal Võsul tegutseva ettevõtte Naturalchaga kodulehel. Sealne info on väga põhjalik ja annab hea ülevaate seene kasulikkusest, vastunäidustustest, korjamisest ja mitmekülgsest kasutamisest.
Oht musta pässiku korjamisel ja kasutamisel on intensiivne metsade raie, mille käigus raiutakse vanemad metsad. Kui kohalikest metsadest ei ole võimalik enam ise seda võimsat seent korjata, kaovad ka oskus ja teadmine, kuidas seda korjata. Oht on ka see, et raied toimuvad üldjuhul masinatega ja palju seeni läheb raie käigus lihtsalt kaduma. Vanasti korjasid raiemehed langetatud puult seene kindlasti ära.
Ohuks musta pässiku korjamise ja kasutamise teadmiste ja oskuste kadumisel on see, kui apteekides ja toidulisanditega kauplevates ettevõtetes pakutakse suures koguses rahvusvahelises suurtootmises toodetud chaga-preparaate, mis on ka odavamad kui kohalike tootjate toodetud preparaadid. Sellise olukorra tõttu säilib küll teadmine musta pässiku kasulikkusest, kuid vähenevad vajadus ja motivatsioon ise seent metsast korjata ja temast endale tervistavat jooki valmistada. Samuti väheneb kohalike tootjate huvi musta pässikuga tegelemise vastu ja seeläbi kaob ka seene korjamise ja kasutamise oskus.
Tänapäeval, kui musta pässiku preparaatide ja ka seenepulbri müüjaid on väga palju, ei saa kahjuks kontrollida, kuidas tooraine korjatud on. Seepärast on kõige suurem võimalus saada õigesti korjatud ja töödeldud seenepreparaati tuttava inimese käest. Liiga suures tootmises ei pruugi tooraine olla kodumaine ja töötlemisvõtted ei pruugi vastata vanadele kommetele ning ravitoime võib sel juhul kaduma minna. Seepärast on väga oluline vanade teadmiste ja oskuste edasiandmine loodusravi hindavate inimestele, et kasvaks võimekus võimalikult palju ise raviseene korjamisel ja jookide valmistamisel osaleda.
Loodusravi toetuseks üldiselt on Eestis mitu üksikisikut ja organisatsiooni teinud küllalt palju teavitustööd ja koolitusi. Inimesed, kes otsivad alternatiive tavameditsiinile ja usuvad looduse tervendavasse jõusse, otsivad taolisi koolitusi ning jagavad oma kogemusi sotsiaalmeedias. Teadmiste ja oskuste edasiandmisse on suure panuse teinud põlistarkuste ja rahvaravi kool Tallinnas, kes korraldab musta pässiku korjamise ja kasutamisega seotud koolitusi. Taimetargad Marte Makko ja Katrin Luke on kirjutanud artikleid ja teinud musta pässiku kasutamise koolitusi. Metsküla Kalju valmistab inimestele pässikust jooki ning tänu tervendavatele kogemustele jääb kasutajatele teadmine seene kasulikkusest. Samuti innustab seene ja seenest tehtud toodete tegijaid kasutajate tagasiside vanadesse teadmistesse ja oskustesse veelgi süvenema.
Musta pässiku raviomaduste ning korjamise ja kasutamise tutvustamisesse on väga suure panuse andnud kohalikud väikeettevõtted, kes tegelevad eestimaiste musta pässiku toodete turustamisega. Internetis, oma kodulehtedel ja suhtlusvõrgustikus Facebook on tänuväärset teavitustööd teinud Harjumaal elav Kalju Metsküla, Lahemaa Pärimuskojast Liis Burk ning Harjumaal Võsul tegutsev Robin Gurney. Kõik nad teevad mustast pässikust arvestataval hulgal erinevaid tooteid ja müüvad neid nii kodu- kui ka välismaale.
Kalju Metsküla eripäraks on see, et ta lähtub oma joogi ehk pöörise tegemisel Siberi taimetarkadelt saadud kogemustest ning olulisel kohal on peale loetud loitsud. Tal on momendil mitu tuhat klienti, kes annavad valmistajale tagasisidet, missugust mõju avaldab joogi tarvitamine kasutaja tervislikule seisundile. Kalju Metsküla, Kalju OÜ: https://mustpassik.ee/
Võsul elav inglane Robin Gurney jagab väga mitmekülgset infot musta pässiku kasutamise kohta oma ettevõtte Natural Chaga OÜ kodulehel. Tema ettevõte katsetab ja uurib, missuguseid aineid mustast pässikust kätte saab, kui kasutada tõmmise valmistamisel erinevaid temperatuure ja valmistamise viise, nagu ekstraheerimine ja surve all kuumutamine. Robin Gurney, Natural Chaga OÜ : https://naturalchaga.eu/et/pages/chaga-health-benefits
Liis Burk Lahemaa Pärimuskojast on palju aastaid oma tuttavatele ja klientidele loodus- ja pärimusmatkadel valmistanud musta pässiku tõmmist. Nüüdseks on ettevõtmine kasvanud ja jooki turustatakse üle Eesti. Liis Burk, Lahemaa Pärimuskoda: https://passik.ee/
Põlvamaal Taevaskojas elav taimede tundja Ingrid Puusta on aastaid metsast korjanud musta pässikut ja valmistab sellest nii jooke kui ka seepi. Ta suhtleb otse klientidega ning õpetab ja innustab inimesi ise endale tervendavaid ravimeid valmistama, mitte ostma valmis preparaate.