Meenutusi laulu- ja tantsupeo teema-aastast Tartumaal

Rahvusvaheline pärimuspidu Baltica 2019 toimus eelmise aasta 29. maist 2. juunini 32. korda, Eestis 11. korda. Festivalile eelnesid väiksemad pärimuspeod Eesti erinevais paigus. Tartu linn liitus Baltica festivaliga 1990. aastal, kui Eesti folkloorinõukogu koostööpartneriks sai 6. septembril 1990. aastal asutatud Tartu rahvakultuuri keskus Sinimandria (tegutses kuni 31. oktoobrini 1993). Esimene Tartumaa trallam toimus Sinimandria ettevõtmisel 22. juunil 1991.

2019. aasta Tartumaa trallam peeti 30. märtsil Tartus Korp! Rotalia majas. Osales 19 pärimust viljelevat Tartu linna ja maakonna kollektiivi, neist seitse olid laste- ja noorterühmad. Rahvusvähemustest esitasid oma folkloorset pärandit ingerisoomlased, marid, romad, ukrainlased, valgevenelased, venelased, jt. Tartumaa trallami kevadpeol esitatud kavasid said kollektiivid ette kanda Baltica kontsertidel Tallinnas Raekoja platsi laval ja Tornide väljakul.

Eelmise aasta ühel väga vihmasel maikuu viimasel pühapäeval toimus Elva laululaval 21aastase traditsiooniga Tartumaa memme-taadi lustipidu „Lõõts kutsub”. Peo üldjuht, peakorraldaja ja segarühmade liigijuht oli Lea Kurvits, abiks liigijuhtidena Kaie Tali (memmede rühmad 1 ja 1.-3. klasside rühmad), Made-Heljo Ruul (seeniortantsud), Viivika Kook (memmede rühmad 2), Tairi Paumets (lasteaiarühmad). Peol osales 374 inimest ning pealtvaatajaid 300 ümber. Lõõtsamängijate eesotsas oli Heino Tartes.

Esmakordselt sai teoks Tartumaa lastetantsupeoke „Suvevaheaeg”. 31. mail 2019 olid Tartu ülikooli staadionil esindatud kõik Tartumaa kaheksa omavalitsust, esmakordselt kaasati peole ka lasteaiarühmad ning lapsi tantsis peol 981. Pidu oli mõeldud kõigile Tartu linna ning maakonna rühmadele, alates lasteaia-mudilastest kuni 8. klassi õpilasteni. Liigijuhid olid Kaie Tali (1.-2. klass), Ülle Kepler (3.-4 klass), Külli Petersell (4.-5. klass), Margit Metsla (6.-8. klass), Kristel Maruste (lasteaedade rühmad).

Peo pealavastaja oli Meelika Kaarna ning peakorraldaja Tartumaa rahvatantsujuhtide liit, eesotsas juhatuse liikmete Maire Jürgeli ja Meelika Kaarnaga. Oma panuse peo õnnestumisse andis Tartumaa rahvakultuurispetsialist Kati Grauberg-Longhurst.

Eelmise aasta suurim sündmus Tartu maakonnas oli Tartu laulupeo 150. sünnipäeva tähistamine, sest just Tartust alguse meie laulupidude traditsioon. Selle sündmusega olid läbi aasta seotud kõik Tartumaa kultuuriasutused. Laulupeo sünnipäevale pühendatud programm oli mitmekülgne. Korraldati konverents, anti välja raamat ja juunis etendati Tartus kaht lavastust laulupeo ajaloost: Tartu uues teatris Alo Põldmäe kammerooper „Emajõe ööbikud” (lavastaja Ivar Põllu) ja Raadi suveteatris Loone Otsa draamat „Pidu tuli” (lavastaja Karl Laumets).

Tartu juubelilaulupeo korraldas Tiigi seltsimaja ja kaks aastat tagasi välja kuulutatud ideekonkursi võitnud idee viisid ellu muusikaline juht ning peadirigent Triin Koch, produtsent Maris Peebo ja projektijuht Maarja Ülper. Sündmused algasid 20. juunil ühiskontserdiga laulupeo sünnipaigas Maarja kirikus ja kulmineerusid laulupeoga 22. juunil Tartu laululaval.

21. juunil 2019 leidis laulupidude sünnikodus Tartus peo 150. sünnipäeva auks aset laulupidude ajas rändamise päev. Kontsertide ühine pealkiri oli „Ometi“ ning need viisid publiku ajas 150, 100 ja 50 aastat tagasi. Peo kavas ei unustatud ka rahvatantsu. 21. juunil koguneti Tartu raekoja platsile Tartu tantsupäevale. Raekoja platsile püstitatud tantsulaval esinesid rahvatantsurühmad nii Tartust kui Tartumaalt.

Tantsupäeva korraldas Tartumaa rahvatantsujuhtide liit (TRL), kes seitsme tegevusaasta jooksul korraldanud juba neli suuremat Tartumaa tantsupidu ning ka hulganisti tantsulaagreid. 2014. aastal korraldas TRL just samalaadse tantsupäeva Tartu linna avalikus ruumis. Kuna 2014. aasta oli suure üldpeo aasta, nii nagu ka 2019. aasta, otsustati, et nendel aastatel suurt Tartumaa tantsupidu ei korraldata ning maakonna rahvatantsijad kutsutakse suurele tantsupäevale Tartu laulupeo nädalal.

Tartu tantsupäev kulmineerus päikeseloojangul tantsuetendusega „Loodud jääma“ Kassitoome orus. Etenduse idee autor ja pealavastaja oli Jaanus Randma. Kontsert-etendus vaatas korraga nii rahvatantsu ajalukku kui ka tänapäeva, näidates rahvatantsude muutumist läbi aja. Etendust sai nautida vaid ühe korra. Peol osales 752 Tartu linna ja maakonna rahvatantsijat.

Tartu linnas toimuvate laulupeosündmustega samal ajal jõudis laulupeotuli 20. juunil Piirissaare kaudu Tartumaale, kus jätkas teekonda läbi Peipsiääre, Luunja ja Kastre ning jõudis õhtuks Eesti koorilaulu hälli – Kambja valda. 21. juunil jätkas tuli teekonda läbi Nõo ja Elva ja õhtuks jõudis Tartu valda. 22. juunil liikus laulupeotuli mööda Tartu linna, külastades Tartule oluliste kultuuritegijate kodusid ja ajaloolisi paiku ning saabus õhtuks Tartu laulupeo rongkäiguga Tartu laululavale, kus Triin Koch süütas Tartu laulupeo tule.

Laulupeol osales 8536 lauljat-orkestranti ning pileteid müüdi sündmusele 7000. Esitusele, ja mõne puhul lausa mitu korda, tuli 37 muusikapala. Tegemist oli väga emotsionaalse õhtuga, kus üle terve Tartu kaikus kaunis muusika.

23. juuni hommikul jätkas laulupeo tuli lodjal oma teekonda mööda Emajõge Jõgevamaa poole ja tartlased tervitasid Raekoja platsil juba võidupüha paraadi.

Augustis saabus Tartusse rõõmusõnum. Pingsas rebimises saavutas Tartu võidu Narva üle, saades õiguse olla Euroopa kultuuripealinn 2024. aastal. Tulevasesse programmi on sisse kirjutatud ka laulu- ja tantsupeo korraldamine.

Tartumaa omavalitsuste liit avalikustas 13. novembril 2019 Tartumaa kultuurirahva terve aasta väldanud töö tulemuse – Tartumaa Kultuuristrateegia 2025. Strateegia sisaldab endas kokkuleppeid, millega Tartu maakonna kõik omavalitsused on nõus, ja tegevuskavas on üks esmane ülesanne leida võimalused parandada meie laulu- ja tantsupeo juhendajate elujärge.

14. detsembril kogunes Tartu Raekoja platsi munakividele 800 (rahva)tantsijat, et osaleda XI Tartu talvisel tantsupäeval. Seekordne teema oli „Rahva tantsud“, mis tähendas, et repertuaar oli kokku pandud tantsijate ja juhendajate lemmikutest. Päeva kunstiline juht oli Kelli Kärsna. Kogu tants toimus elava muusika saatel, kus saateansambli juht oli Tiit Kikas ning liikmeteks Cätlin Mägi ja Allan Jakobi.

Pärast lemmiktantsude tantsimist Raekoja ees ootas Püssirohukeldris ees simman, kus jalakeerutamise saateks mängisid Matis ja Laurits Leima.

2019. aasta erilisse teema-aastasse andsid oma panuse kõik rahvakultuurikollektiivid ja rahvamajad, kus korraldati palju kontserte ning peeti oma tähtpäevi ühes etenduste andmisega. Aitäh, Tartumaa, et Sa oled nii toimekas ja hea vaimuga!

Autorid:
Astrid Hallik (Tartumaa Omavalituste Liidu kultuurinõunik)
Kati Grauberg-Longhurst ( Eesti Rahvakultuuri Keskuse rahvakultuurispetsialist Tartumaal)

Rohkem lugusid Rahvakultuuri aastaraamatust 2019