Sulge
Sulge
Võru keel (võro kiil) on sünkroonilise käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka. Keeleajalooliste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.
Võru keel on lõunaeesti keeltest (murretest) suurima kõnelejate arvuga. Tal on umbes 50 000 kõnelejat põhiliselt Kagu-Eestis, vana Võrumaa alal, mis hõlmab praegust Võru ja Põlva, osalt ka Tartu ja Valga maakonda (Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina kihelkond). Üpris palju võru keele oskajaid leidub tänapäeval ka Tartus, Tallinnas ja mujal Eestis.
Aastal 1998 korraldatud arvamusküsitluse andmetel kõneleb võru keelt rohkemal või vähemal määral 90%, sealhulgas pidevalt 45% võru keeleala elanikest. Siiski on väga vähe lapsi, kellele võru keel on esimene keel ja vähe on selliseid lapsevanemaid, kes oma lastega pidevalt võru keelt kõnelevad.
Vaatamata suhteliselt suurele kõnelejaskonnale kuulub võru keel äärmiselt ohustatud keelte hulka, sest peaaegu kõik võrukesed on võru-eesti kakskeelsed ja valdav enamus neist proovib lastega kõnelda eesti keelt. Viimaste kooliõpilaste küsitluste tulemusena kõneleb vaid paar protsenti ajaloolise Võrumaa koolilastest oma vanematega võru keelt. See tähendab võru keele emakeelena oskajate vähenemist iga lahkuva põlvkonnaga kordades ja isegi kümnetes kordades.
Võru keele kasutusvaldkonnad on viimase kolme põlvkonna vältel pidevalt kitsenenud, sest ametliku keelena ei ole seda tunnustatud ja keele maine oli seetõttu madal.
Olukorda on parandanud võrukeelse meedia arendamine alates aastast 2000 (ajaleht, telesaated, raadiosaated, veebilehed), noorte ja lastega tegelemine (võru keele õpe koolides, võrukeelsed ettevõtmised lastele), võrukeelse teatri, kirjanduse ja laululoome juurdekasv. Keele maine on paranenud ja kohalik keel on populaarne ka noorte hulgas. Vanematele inimestele on võru keel jätkuvalt igapäevaseks suhtluskeeleks.
Võru keel on üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud lõunaeesti hõimukeele järeltulija. Teised tänapäevased lõunaeesti keeled on mulgi, tartu ja setu. Viimane on küll võru keelega väga sarnane, kuid kuna setudel on väga omapärased kombed ja tugev identiteet, siis räägitakse sageli võru ja setu keelest eraldi. Võru ja setu keel on teistest lõunaeesti keeltest vanapärasemad ja põhjaeesti keelest vähem mõjutatud. Varem on neid kõneldud ka kaugemal idas ja lõunas, praegustel Läti ja Venemaa aladel.
Tartlastega ühendas võrukesi mitusada aastat ühine lõunaeesti kirjakeel, mille üks vanemaid ja tähtsamaid kirjalikke mälestusmärke on 1686. aastal ilmunud “Wastne Testament“.
19. ja 20. sajandil hakati kirjutama juba teadlikult võru keeles. Aastast 1885 pärineb võrukeelne aabits, Johann Hurda “Wastne Wõro keeli ABD raamat“. 1890. aastatel lõppes lõunaeestikeelse (tartukeelse) algkoolihariduse andmine ja selle asemel on kinnistunud eestikeelne kooliharidus. Üksikuid lõunaeestikeelseid raamatuid ilmus veel 20 sajandi alguses, kuid hiljem on lõunaeesti keelt trükisõnast üsna järjekindalt tõrjutud. Väga mitmete põlvkondade jaoks oli võru keel vaid kõnekeel ja seda anti edasi kodus vanematelt lastele. Põlvkondliku järjepidevuse on katkestanud hariduspoliitika, mis survestas lapsevanemaid lapsega eesti kirjakeelt kõnelema. Oma osa oli ja on keelevahetuses ka väikelaste päevahoiul (lasteaiad), kus lastega eesti keelt kõneldi ja kodust saadud võrukeelsus “õigeks eesti keeleks” parandati.
Eesti Vabariigi taasiseseisvumine andis võrukestele võimaluse oma põlist esivanemate keelt taas julgemalt pruukima hakata.
Igati loomulik on keele edasiandmine põlvest põlve, kuid see mehhanism on pikaajalise piirkonnakeeli mittesoosiva (keele)poliitika tõttu katkemas. Äärmiselt vähe on peresid, kus lastega kõneldakse järjepidevalt võru keelt. Samas näitavad erinevad küsitlused, et võru keele edasikestmist peetakse tähtsaks. Kohaliku keele küsimused tekitavad Võrumaal tihti pingsaid arutelusid.
Võru keele õppimine toimub olukorras, kus vanema põlvkonna enamus kasutab keelt igapäevaselt, kuid samas on nende tahe selle edasi andmiseks nõrk. Tavapäraselt suhtlevad vanemad lastega eesti keeles, kuid kasutavad täiskasvanute vahel toimuvas suhtluses võru keelt ja laps omandab varakult passiivse võru keele oskuse. Koolis ja eakaaslastega suheldes tal seda vaja ei lähe, aga tööelu alustades satub noor inimene sageli võrukeelsesse keskkonda. Sellises situatsioonis pöörab ta oma passiivse keeleoskuse sageli aktiivseks keelekasutuseks, mis aastatega järjest kindlamaks muutub. Tänu sellele on just töökollektiivid Võrumaal need kohad, kus võru keele kasutamine on pigem reegel kui erand. See nähtus omakorda on erinevalt mõjutanud keele omandamist soolises lõikes: murdeeas poistele pakub täismeeste maailm sügavamat huvi kui kool ja tulevased eluplaanid, sellele vastavalt on ka “täismeeste keelel” poiste hulgas arvestatav prestiiž. Tüdrukute puhul on koolile järgnev perspektiiv traditsiooniliselt kas haridustee järkamine või pere loomine ja kummaski neist alternatiividest pole võru keele jaoks arvestatavat kohta. Kirjeldatud põlvkonna loodud peredes saab ka vanemate omavahelise suhtluse keeleks eesti keel ja laste võimalused võru keelt kuulda muutuvad veelgi juhuslikumaks.
Infoühiskond ühelt poolt kiirendab võrukeste keelevahetust, sest massimeedia täidab eesti ja inglise keelega ka selle osa päevast, mis varem oli omavahelise suhtluse päralt. Teisalt on tänu sellele kasvanud võrukeste võime oma keelt tähele panna ja väärtustada. Täna on juba peresid, kus võru keel on valitud koduseks keeleks teadlikult, mugavamat “kirjakeelestumise” teed vältides. Nüüdisvõru keele mõistmine ei ole eriti keeruline. Tänu sellele saab seda kergesti kasutada kohaliku eripära väljendamiseks ja esiletõstmiseks. Aina olulisem võru keele omandamise võimalus on selle teadlik äraõppimine täiskasvanueas ja aina enam suheldakse võru keeles ka interaktiivses meedias. Võru keele loomulikul teel edasiandmine vanematelt lastele toimub nüüd ja lähemas tulevikus vaid neis peredes, kes on selleks teadlikult valiku teinud. Võru keele laialdasem kasutamine avalikus sfääris soodustab sellise valiku tegemist.
Artikkel võru keele ajaloo ja erijoonte kohta – Artikkel ajakirjas Imeline Ajalugu nr 1/2019.
Võro-eesti ja eesti-võro sõnaraamat – Võru keele uurimise käigus on koostatud sõnaraamatud, kust saab sõnu ja nende tähendusi otsida, samuti saab kuulata sõna hääldust.
Võrukeelsed uudised Vikerraadios – Võrukeelseid raadiouudiseid kuuleb Vikerraadios igal neljapäeval kell 18.30 sügisest kevadeni. Vikerraadio kodulehel saab saateid järelkuulata.
Kontakt
Nimi: Võru Instituut
Maakond: Võru maakond
Linn / vald: Võru
Postiaadress: Tartu tn 48
Telefon: 7828750
Kodulehekülg: http://www.wi.ee
E-post: wi@wi.werro.ee
Urmas tunneb hästi Räpina kihelkonnas kõneldavat võru keelt ja kõneleb seda ka ise väga hästi.
Ta osaleb võrukeelsete rollidega erinevates harrastusteatrite etendustes. Urmas koostab ka ise lavastuslikke võrukeelseid tekste.
Teadmise, oskuse omandamine ja täiendamine
Keeleoskuse on Urmas omandanud kodust väiksest peale. Keeloskust täiendab ta koostades eesti-võru sõnaraamatut.
Teadmise, oskuse edasiandmine
Keeleoskust annab Urmas edasi ise pidevalt võru keelt kõneldes, vahel ka lastele/noortele esinedes, mõnd õpikäiku või töötuba juhtides.
Esinemine: Valikuliselt, pigem omale rahvale, mitte nö turistidele.
Fotod
Koostaja: Külli Eichenbaum (2010)
Tegutsemisvorm: riigiasutus
Asutamisaeg: 1995
Töötajate, liikmete ja/või osalejate arv: Töötajaid ~35, projektitöödes kaastöö tegijaid aasta jooksul 10–40.
Lühitutvustus
Võru Instituut on Kultuuriministeeriumi haldusalas tegutsev teadus- ja arendusasutus. Instituudi tegemised puudutavad peamiselt Vana-Võromaad ja aitavad hoida võrokestele omast keelt ja kultuuri.
Võru Instituut on võro keelele ja kultuurile loomemaja – siit saab küsida nõu võro keele ja kombestiku kohta. Avatud on näitus-müük võrokeelsetest raamatutest. Vana-Võromaa e-poes umapuut on müügil võrukeelsed raamatud, plaadid võrukeelsete lauludega, lai valik kohalikku käsitööd ning võro sümboolikaga meeneid. Soovi korral saab instituudist ette tellida võro keele lühiõpet, loenguid või esitlusi võru keele ja siinse kultuuriruumi kohta.
Vana-Võromaa kultuuripärandiga tutvumist alusta Vana-Võromaa muuseumidest, mis on väravaks võro kultuuri juurte juurde: sisukad püsinäitused ja põnevad paigalood, teemapäevad ning õpitoad.
Kontakt
Kontakt: Tuuli Abel (sekretär)
Kontakt: Külli Eichenbaum (projektijuht)
Võru Instituut on 1995. aastal Kultuuriministeeriumi juurde loodud teadus- ja arendusasutus. Instituudi tegemised puudutavad peamiselt ajaloolist Võrumaad ja tegevuste eesmärgiks on edendada võrukestele omast keelt ja kultuuri.
Instituudis töötavad asjatundjad võru keele alal, kes on ise põlised võrokesed ja tunnevad nii keelt kui tavasid. Oskusi rakendatakse igapäevatöös, tehakse võru keele alaseid rakendusliku loomuga uurimistöid (õpikud, sõnaraamatud, kohanimekogud, kodulooliste andmete kogud, võru kirjanduse uurimine), korraldatakse teiste huvigruppidega koostöös paikkonna traditsioonidele tuginevaid ettevõtmisi. Soovijatele antakse keele- ja kohanimealast nõu, aga vahendatakse ka kontakte kultuurivaldkonnas ja levitatakse piirkonna pärimuskultuurialast teavet.
Ajalooline taust
Instituut on loodud 1995 aastal kohalike võru kultuuri käekäigu pärast muret tundvate kodanike initsiatiivil. Esmalt keskenduti rohkem teadusevaldkonnale ja baasuuringutele, et saada ülevaade keele olukorrast.
Esmaste kogutud teadmiste põhjal seati uued sihid – tegelda rohkem kohaliku keele maine tõstmisega ning püüda laiendada võru keele kõnelejaskonda erinevates valdkondades (haridus, meedia, avalik ruum, teenindus, ettevõtlus). Aastatega on keele maine paranenud ja kasutusvaldkonnad laienenud. Tugevat tööd tuleb teha veel potentsiaalse kõnelejaskonnaga, et keele järjepidev oskus ei kaoks ja keel õpitaks põhiliselt vanemalt põlvkonnalt. Lisaks tuleb luua keelekasutuse võimalusi internetis, noorte tegevuste juures, koolides ja lasteaedades.
Teadmise, oskuse edasiandmine
Keelealaseid teadmisi antakse edasi peamiselt tugitegevustega – võrukeelsed ettevõtmised, õppematejalid, kirjandus, meedia, infovahetus, aga ka järjest uute organisatsioonide ja isikute kaasamine võrukeelsetesse ja kohalikel tavadel põhinevatesse tegevustesse. Nõustatakse keeleõpet koolides ning lasteaedades. Antakse keelenõu soovijatele. Korraldatakse keelekursusi ja õpet huvilistele.
Keeleoskuse edasiandmiseks oleks tarvis veelgi rohkem põliste keelemõistjatega tegelda, kaasata rohkem õpetajaid-kasvatajaid, kuid selleks jääb instituudis töötajaid väheks, kes jõuaksid nii paljude sihtrühmade/isikutega järjepidevalt suhelda ja tegelda.
Konsultatsioon: Võru keele, võrumaa kohanimede, võrumaa koduloo, võru kirjanduse, aga ka lauluvara, käsitöö, söögitradistiooni, rahvarõivaste jmt osas.
Müük: Võrukeelne kirjandus, valikuliselt meeneid, võrukeelseid helikandjaid.
Tutvustamine: Võru keele ja kultuuri üldine tutvustamine.
Õpetamine: Võimalik tellida kursusi, õppematejale, üksikuid loenguid, esinemisi.
Fotod
Koostaja: Külli Eichenbaum (2010)
Facebook