Sulge
Sulge
Malideks nimetatakse Saaremaa naiste rahvariide vestide – liistikute ehk abude – ees olevaid kaunistusi. Võrejad rattakujulised aasadega tinanaastud õmmeldakse vastamisi mõlemale hõlmale punasest kaleviribast alusele, nii et aasad ulatuvad üle siilu serva. Mustjala liistikuhõlmadel on sõltuvalt kandja rindkere pikkusest neli kuni viis paari viiest omavahel ühendatud ringist koosnevaid malisid. Püha ja Karja kihelkondade abude küljes on vaid üks paar väiksemaid malisid. Malide värvus on tuhkjashall.
Malide tegemiseks on vaja tina, mis sulatatakse plekktopsiku sees tulel. Malid valatakse kivist vormi. Malide muster tahutakse põllukivi või dolomiidi sisse käsitsi või kasutatakse selleks masinat. Ühte otsa jäetakse süvend, mille kaudu valatakse tuline tina vormi. Kivi kaetakse pealt plekiga, tõstetakse püstiasendisse ning niristatakse sinna vaikselt tina sisse. Malide valamine ei pruugi esimesel korral alati õnnestuda, kuna tina võib vormis liiga kiiresti tahkuda ega jõua igasse mustri süvendisse. Siis tuleb valamist ikka ja jälle korrata.
Kui 19. sajandil oli igas Mustjala kihelkonna peres oma malide vorm ja malid valati ise, siis tänapäeval on mõnes kodus vorm küll olemas, kuid neid, kes malisid valada oskaks, on vähe. Samuti ei pruugi inimesed mali vorme ära tunda, pidades neid lihtsalt mustriga kivideks. Praegu on Mustjala vallas vaid üks malide valmistaja – Maie Kauber. Loodetavasti suureneb sellest oskusest huvitatud inimeste hulk peagi.
Mustjala rahvariideid kannavad tänapäeval peamiselt isetegevuskollektiivide tantsijad-lauljad, aga ka laulu- ja tantsupidude pealtvaatajad või muudest rahvuslikus laadis korraldatud ettevõtmistest osavõtjad. Järjest rohkem inimesi on hakanud endale muretsema kodukoha rahvariideid. Seoses sellega on kasvanud ka nõudlus malide järele.
Saaremaa rahvariiete arengut on mõjutanud saareline asend, sellest tulenev elulaad ning kultuurikontaktid. Saarel elanud rannarootslaste vahendusel kodunesid rõivastuses mitmed meretagused uuendused, näiteks lühike särk, pihikseelik jmt. Nagu juba nimetus (rootsi k malja) osutab, on Saaremaa malidki rootsi algupära: Rootsi Dalarna maakonna neidude rahvariietel on sarnased kaunistused. Saaremaa abude malid on meenutus nöörliistiku moest, mis levis esmalt Hispaania kõrgema seltskonna naiste seas 16. sajandi teisel poolel. Liistik on tuntud Euroopas pealisrõivana 17. sajandist. Eestis tuli see linnamoe mõjul kasutusele 18. sajandil.
Kui varem kasutati malisid rootslaste eeskujul hõlmade kinninöörimiseks aasadest läbiaetud paela abil, siis 19. sajandiks oli neil vaid kaunistusotstarve. Abu peetigi rohkem iluasjaks – oli see ju malidega ehitud. Malide all oli punane kaleviriba, mille hõlmast kaugema ääre alt paistsid välja erivärvilised riideservad, nt must ja kollane. Mali aasadest seoti läbi punane pael ja sõlmiti lehvi. Räägitakse, et leina ajal kanti musta paela. Niisuguseid paelu ei mäletata ega kasutata enam.
Igas peres oli oma malide vorm ja malisid valmistati ise. Valmistajateks olid mehed. Ka malide vorm oli ise tehtud. Enamasti tahuti muster terava noaotsa või peitliga kivi ühele küljele. Mõned vormid olid aga uuristatud neljakandilise paekivi külgedele mitme eri suurusega. Vormi tegemiseks kasutati peamiselt põllukivi, mõnel pool ka dolomiiti. Malid valati seatinast, millele lisati inglise tina, kuna seatina üksi oli liiga pehme. Kohalikud vanemad inimesed räägivad, et inglise tina toodi laevadega üle mere. Seatina aga saadi Tuiu rauasaatmemägedest kaevandatud soomaagist.
Mustjalas kanti igapäevaselt rahvariideid 19. sajandi lõpuni. Linnamoelise rõivastuse levides hakkas vajadus malide järele vähenema. Vaid üksikud meistrid andsid oma oskusi edasi, kuna puudus suurem huvi. 1920.-30. aastatel kanti rahvariideid vaid pidupäevadel (jaanituledel, pulmades, vabariigi aastapäeval jne). Peale teist maailmasõda hoiti rahvariideid kirstudes tallel. Vahel, kui oli mõni esinemine (koolis, küla tantsupidudel jm), käisid nooremad, kellel endal rahvariideid ei olnud, neid vanemate inimeste käest laenamas. Tegevust jätkasid ka taidluskollektiivid, kelle esinemisrõivasteks olid rahvariided.
Nõukogude ajal olid Saaremaa rahvariided mandril väga populaarsed: paljude kultuurimajade taidluskollektiividel olid kasutusel Mustjala riided, Tallinna saabunud kõrgete külaliste vastuvõtul kinkisid lilli ikka kas Muhu või Mustjala rõivais noorikud. Mustjala rahvariided on laulu- ja tantsupidudelgi olnud läbi aegade üheks populaarseimaiks rõivaiks. Rahvariideid valmistati rahvakunstimeistrite koondises UKU, malid telliti Saare kombinaadi kaudu. Tinast malide valmistajaid oli sel ajal mõni üksik. Tehti ka masinatega plekist malisid, neid tegijaid oli rohkem.
Teadmine, millised peavad olema Mustjala naiste rahvariided, on kandunud edasi põlvest põlve. Rahvariideid puudutavaid teadmisi saab tänapäeval ka koolist, õpetaja või huviringi juhendaja käest, raamatutest ja internetist. Taidluskollektiivide juhid seisavad selle eest, et rühmaliikmetel oleksid kohalikud rahvariided. Ka Mustjala Lasteaed-Põhikoolis kantakse hoolt rahvariiete eest. Kooli folkloorirühm „Sõluk” on Mustjala rahvariideid mitmel pool tutvustanud.
Rahvariiete ja rahvuslike kostüümide kandmine toetab malide valmistamise oskuse püsimist. Rahvuslike aksessuaaridena võiksid malid olla väga atraktiivsed ka igapäevarõivastuse juures.
Mustjala vallas elav Maie Kauber on tuntud ja hinnatud malide valmistamise meister. Maie on valanud malisid alates 1970. aastatest nii Saare kombinaadi tellimusel rahvakunstrimeistrite koondis UKU-le kui eraisikutele ja erinevatele käsitööpoodidele. Onult malide valmistamise oskuse pärinud Maie ei tea, kui palju malisid ta teinud on, aga ju neid ikka sadu kokku tuleb. Maie on malide valamist õpetanud koolilastele, käsitöömeistritele ja teistele huvilistele.
Mustjala käsitööpäeval 2010. aastal räägiti malidest ja nende valmistamisest. Malide tegemist demonstreeris Maie Kauber. Maimu Pere kõneles kohalikest rahvariietest ja nende kandmise tavadest. 16. mail 2012. aastal tutvustati Mustjala rahvamajas malisid. Maie Kauber näitas, kuidas malisid valmistada. Kohaletulnud said seda ka ise proovida. Pille Venda tegi ettekande malidest. 1. juunil 2013. aastal toimus Taritus Lääne-Saaremaa pärimuspäev, kuhu olid kutsutud folkloorirühm „Sõluk” ja Maie Kauber, kes tutvustas ja õpetas malide tegemist. Lühidalt rääkis malidest ka Pille Venda. Suurt huvi tundsid just lapsed, kes agaralt valasid malisid ka täiskasvanutele.
Mustjala rahvamaja muretses 2012. aastal ühe uue mali vormi. Mongooliast pärit kivimist vormi valmistas Rao Kivi firmast Kivi CB Trading OÜ.
Mustjala rahvamajas on kavas korraldada õppepäevi, kus õpetatakse Maie Kauberi abiga malide valamist. Nendele õppepäevadele oodatakse eelkõige Mustjala Lasteaed-Põhikooli lapsi ja Mustjala valla ning kõiki teisi käsitööhuvilisi. Rahvamajal on plaanis soetada ka uusi malide vorme. Kavas on teha Mustjala naisrühma abudele uued malid. Iga naine võiks oma abule ise malid valada.
Mustjala naise rõivad – Ülevaade Mustjala naise rahvarõivastest portaalis “Eesti Rahvarõivad”. Autor: Maret Soorsk.
Eesti Muuseumide Veebivärav – Võimalik otsida Eesti muuseumide kogudes olevaid malisid, vorme ja abusid.
Facebook