Kuuritsaga kalapüük
kallo rõivaga tõmbama (võru keeles)
Kuuritsaga püütakse kala madalate veekogude kalda ääres. Puuraamile kinnitatud võrku veavad mööda veekogu põhja kolm meest, neljas, kotimees, peab kalad võrgust, kui neid sinna jääb, kotti korjama. Parim püügiaeg on öösel vastu hommikut ja püütakse mitu tundi järjest. Varem, kui kala oli järvedes paksult, sai ka kuuritsaga piisavalt kalu.
Tänapäeval see kalastamisviis perede toidulaua katmisel enam rolli ei mängi. Kuurits oli pikka aega arvatud keelatud püügivahendite hulka, aga eriluba taotledes oli üksikuid püüke võimalik teha. Avalikult näeb sellist püügiviisi vaid kord aastas peetavatel võistlustel Viitinä järvel. Siis püütakse rohkem lõbu pärast. Kuuritsad on kohalikel meestel olemas ja hoitud. Nende osav käsitsemine viitab teadmiste püsimisele.
Teadmise edasiandmisel on oluline kindlasti traditsioon – kui peres vanemad põlvkonnad on seda tööd osanud, siis peavad ka nooremad sedasama oskama. Hinnanguliselt võiks Vana-Võromaal olla paarkümmend põlist taluperet, kus osatakse kuuritsaga kala püüda. Idapoolsete lähinaabrite (Pihkva kant, Petserimaa) juures tänapäeval sellist kalapüügiviisi ei teata.
Kuuritsapüük on valikpüük: alamõõdulised kalad lastakse kohe vette tagasi. Kuuritsaga püütakse nii haugi, latikat, särge kui linaskit. Mõned vähid jäävad ka vahel sisse. Kuuritsa käsitsemine ei ole kerge, see nõuab palju jõudu ja ka vastupidamist külmas vees. Põhiliselt jääb kuuritsasse vette langenud oksi, prahti, veetaimi, mille seest tuleb kalad välja korjata. Praht tuuakse veest välja kaldale. Püüdjad ise arvavad, et umbes 10 kilo kala kohta tuuakse välja 100 kuni 200 kilo nö kõrvalsaadusi.
Kuuritsaga kalapüük on vana kalapüügiviis, mis oli varemalt külameeste tavapärase elu osa. Arvatakse, et see on jõudnud meie maale ida poolt, kuid Vana-Võromaa aladel idapoolsete lähinaabrite (Pihkva kant, Petserimaa) juures tänapäeval sellist kalapüügiviisi ei teata.
Püügivahend kuurits on Haanjamaal mõnedes talumajapidamistes olnud niikaua olemas, kui suuline mälu tagasi ulatub. Põlvest põlve on mehed seda püügiviisi kohalikel järvedel kasutanud. Kuuritsaga oli võimalik püüda ka jõgedel, kus see pidi mõõdult väiksem olema. Uute püügivahendite valmistamisel on eeskuju võetud vanadest. Varasematest aegadest on teada, et tänapäevase võrgu asemel kasutati hõredalt kootud rõivast. Püügiviisi on kutsutud “kallu rõivaga tõmbaminõ”.
Kuuritsaga kalapüügi oskuse edasiandmine toimub peamiselt peresiseselt, kus mehed võtavad püügile kaasa suuremaid poegi algul nn kotipoisiks. Osaledes püügil kuuleb ja näeb kotipoiss püüginippe, saab teada, kus on millise kala kohad ja vanemaks saades osaleb juba ise kuuritsa vedamisel. Teadmise edasiandmisel on oluline kindlasti peretraditsioon – kui vanemad põlvkonnad on seda tööd osanud, siis peavad ka nooremad sedasama oskama. Selliste pärandiliste teadmiste edasikestmist toetab ka traditsiooniline taluelu ja kogukondlikkus.
Kuuritsa käsitsemine ei ole kerge, see nõuab palju jõudu ja ka külmas vees vastupidamist. Oskuse edasikandumine oli 1990-2000 aastatel tõsiselt ohus, sest kuuritsaga kalapüük oli seadusega keelatud. Kui varemalt oli see püügiviis külameeste tavapärase elu üks osa, mida tehti sobival ajal, siis vahepealsel ajal oli võimalik vaid kord aastas, kindlaksmääratud päeval ja ajal oma kuurits järve äärde vedada ja püüda rohkem lõbu pärast.
Aastast 2014 ja edasi on kuuritsaga kalapüügi keeldu leevendatud, püüki reguleeritakse Kalandusseadusega. Kuurits on selle seaduse järgi tunnistatud harrastuspüügi vahendiks, sellega kalastamiseks tuleb võtta kalastuskaart. Igaks kalendriaastaks kehtestatakse kalapüügikitsendused, mis 2019. aastaks olid näiteks sellised:
Harrastuskalapüügiks liivi ja kuuritsaga 1. juunist 31. augustini antakse ühepäevase kehtivusega kalastuskaart. Liivi ja kuuritsaga on keelatud püüda kala alla 10-hektarilistel järvedel, vooluveekogudel, Võrtsjärvel, Peipsi järvel. Liivi ja kuuritsaga harrastuskalapüügi õiguse tasu ühe päeva eest lõikes 1 nimetatud ajavahemikul on 2 eurot.
Perede toidulaua katmisel see kalastamisviis enam suurt rolli ei mängi. Veekogude avaliku kasutuse piiramine (eravaldused) seab kindlasti piirid ka kalastustegevusele.
Teadmise alles hoidmiseks viiakse läbi kuuritsaga kalapüügi võistlust. Viitina külaseltsi korraldatud kuuritsapüügi võistlust peetakse kord aastas, juuli kuus Viitinä järvel. Seal on võimalik näha kuuritsaid ja püüdmist proovida, ehkki see toimub päevasel ajal ja piiratud ajaga. Kuuritsapüügi võistlust on jäädvustatud (filmitud, pildistatud, kirjeldatud), tänu sellele on ka laiem avalikkus asjaga kursis. Tähtis on ka, et kohalikel meestel on kuuritsad olemas ning hoitud.
Kuuritsaga kalapüügivõistlus – võistluse koduleht koos meediakajastuste ja pildigaleriiga
Kalapüügivõistlus Viitina Kuurits – võistluse lehekülg Facebookis, info, pildid ja videod
Tegutsemisvorm: MTÜ
Asutamisaeg: 1997
Töötajate, liikmete ja/või osalejate arv: ligikaudu 30 liiget
Kontakt
Maakond: Võru maakond
Linn / vald: Rõuge vald
Postiaadress: Viitina küla 66711
Kodulehekülg: http://www.viitina.ee/kylaselts.php
Külaseltsi koondunud inimesed hoiavad igapäevaste tegevuste käigus ka paikkonna traditsioone. Igal suvel korraldatakse Viitina järvel kuuritsaga kalapüügi võistlused. Tegemist on põlvest põlve edasi antud kalapüügiviisiga, mida on kohalikul järvel ajast aega tehtud.
Ajalooline taust
Külaselts on kogukondliku läbikäimise ja ühiste tegevuste eestvedaja. Ajalooliselt on külakogukond ilma organisatsioonita toiminud, kuid tänapäeva ühiskonnas, kus inimeste mobiilsus on suur ning põliskogukonda liituvad uued inimesed, on vajalik teatav organiseeritud ühistegevus.
Küla ise on tüüpiline hajaküla ümber Viitina mõisasüdame.
Teadmise, oskuse edasiandmine
Niikaua kui on külas erineva vanusega inimesi, kestab ka külaelu ja antakse edasi tavasid, teadmisi, traditsioone. Oluline on, et uued tulijad arvestaksid põliste tavadega ning sooviksid neid jätkata.
Muu: Kalapüügi tradistisooni jätkamiseks võistluse korraldamine.