Sulge
Käkisupi valmistamiseks on vaja rasvasemat soolast sealiha, pigem isegi searasva, mis pruunistatakse sibulaga (või ka ilma). Sellele lisatakse juurde niipalju odrajahu, et jahtunud segust saaks käte vahel veeretada suuremat sorti pätsid ehk käkid. Need keedetakse kuumas vees. Käkid muudavad keeduvee paksemaks. Kokku moodustab see supilaadse vedeliku (viu). Kui käkke supisöömisest üle jääb, saab neid süüa hommikul või külmalt leiva kõrvale.
Tõsi on seegi, et paljud hiidlased on hakanud rasvast toitu pelgama ja selline lihtsakoeline roog ei paku neile enam huvi. Vastukaaluks on esile tõusnud seltskonnad, kes on vanadest tavadest ning sealjuures traditsioonilistest maitsetest eriliselt huvituvad. Üheskoos korraldatakse toidutegemise päevi, mille menüü kindlaks osaks on seesama käkisupp. Käkisupp on tagasi tulnud ka mõnede perede igapäevatoitude hulka. Suure töö hiiu rahvustoitude tagasitulemisel kohalike inimeste toidulauale on teinud Õie Laksberg Mihkli muuseumis ja igal pool mujal, kus ta toidutegemise rõõmu ja vanapärast keedust jagamas ning selle tegemist õpetamas käib.
Käkisuppi peetakse väga vanaks eestipäraseks toiduks, mis võis kasutusel olla juba enne rukkileiva igapäevaseks muutumist. Käkisupp on hiidlastel üks tuntumaid nn rahvuslikke toite, mille iganädalane söömine oli veel 20. sajandi alguses kaunis tavapärane. Seda just seepärast, et käkisupi algained on lihtsad ning maaperele kättesaadavad, supp ise toitev ning mõnusa maitsega. 19. sajandil söödi käkisuppi veel toidulaua ääres istudes ja seistes ühest või kahest kausist, kust iga pereliige sai seda endale suhu tõsta. Uue sajandi alguses hakkas igaüks endale eraldi kaussi soovima. Suppe söödi enamasti õhtuti ja järelejäänut soojendati hommikul. Käkke ka praeti.
Osa inimesi saavad toidutegemise oskuse sh käkisupi tegemise teadmised endiselt kodust kaasa, kuid teistele tuleb seda õpetada kursustel, õppepäevadel ja retseptiraamatute kaudu.
16.-19.oktoobril oli külas delegatsioon Ukrainast – Hiiumaa külastuse käigus oktoobris 2017 pakuti külalistele ka traditsioonilist käkisuppi.
Lühitutvustus
Kohaliku toidukultuuri tundja ja vahendaja, mitmete talutööde, sh naiste käsitöö hea tundja
Kontakt
Nimi: Õie Laksberg
Maakond: Hiiu maakond
Linn / vald: Pühalepa vald
Postiaadress: Pühalepa v Hellamaa
Õiel on eriline oskus esivanemate tarkust tänases päevas kasutada ja sellest rõõmu tunda. Seda nakatavat toimekust ning enesekindlust nende väärtuste tutvustamisel panevad tähele ka kõik lähedalolijad. Paljude jaoks käib minevikust maitse suhusaamine ikka toidu kaudu. Üsna vähe on neid toite, mida muu maailm hiidlaste omadeks peab.
Üks aga, mida hiidlased kalatoitude kõrval ise endaomaks tunnistavad ja une pealt ära ütlevad, on käkisupp. Tõsi, tänasel päeval ja linnakorteris tunduks see ehk isegi mõneti harjumatuna, kuid Õie keedetud käkisupp viib skeptikulgi keele alla.
Pole tõesti midagi imepärast tarvis: pisut odrajahu, sealiha (rasva), soola, vett ja ikka tuleb sellest maitsev toit. Õie Laksberg saab Soera talumuuseumis perenaisena just seda õiget õhustikku luua, et toit maitseks nagu vanasti. Olgu küll, et päris nii nagu muiste -ühest puukausist ja igaüks oma lusikaga – ta ühtegi söögikorda korraldama ei hakka, maitseb käkisupp savikausist seal peaaegu sama hästi. Tähtis on erinevate maitsete ja erinevate kogemuste kaudu panna tänaseid inimesi elu põhiväärtusi märkama. Seda oskab Õie Laksberg lausa imeliselt.
Teadmise, oskuse omandamine ja täiendamine
Maal talus elades sai Õie kaasa oskuse paljude asjadega ise toime tulla. Põhiline õppimine käis ema-isa ning vanaema-vanaisa kõrvalt. Kuigi see taluelu ei olnud enam väga vanaaegne, peeti esivanemate oskusi ja tarkusi au sees ja valmistati aeg-ajalt ka vanemaaegseid toite.
Toidutegemine on Õiele alati meeldinud ja Soera talumuuseumi perenaiseks hakates sai just Hiiumaapärasest toidust ja selle valmistamisest tema eriline armastus. Kõige esimeste toitude hulka, mida Õie pakkuma hakkas, kuulus ka käkisupp. Õie on ise öelnud” Mida huvitavamalt ja maitsvamalt suudan juurutada talutoidu kultuuri, seda kindlamalt jääb see ka püsima”
Püüe enamat teada saada on Õie juures loomulik ja nii võib teda ikka ja jälle kohata end omakultuuri kursustel täiendamas.
Teadmise, oskuse edasiandmine
Õie ei ole kade oma oskuste levitamise ja jagamisega. Igal suvel on tal muuseumiköögis abilisi, kes kõik ka toidutegemisest teadmisi omandavad. Soeras on tihti korraldatud kohaliku toidu kursusi ning õppepäevi. Õie esindab Hiiumaa toidukultuuri turismimessidel, konverentsidel, koolitustel, õppekognemistel ja toidututvustustel.
Esinemine: Hiiumaa toidukultuuri, sealhulgas käkisupi valmistamist tutvustavad esinemised televisioonis jm
Tootmine/valmistamine: Käkisupi valmistamine Soera talumuuseumi külalistele. Käkisupi tegemine kodus
Turism: Toitlustamine turismiüritustel
Õpetamine: Toidualaste koolituste läbiviimine, käkisupi valmistamise õpetamine Soera muuseumis, omakultuuri kursustel.
Fotod
Video
Õie räägib toidust
Video: Tenno Telvik, 2010
Koostaja: Helgi Põllo (2010)
Facebook