Valdkond: TOIT JA TOITUMINE > söömine ja joomine; toidu valmistamine ja säilitamine
Paik / piirkond: Hiiumaa
Autor: Helgi Põllo
Koostatud: 2010
Viimati muudetud: 29.01.2019
käkisupi tegu
Käkisupp on siiani üks tuntumaid hiiu rahvustoite, seda muidugi kalast valmistatud toitude kõrval. Paljud hiidlased, kes käkisuppi enam ise teha ei oska, vastavad lausa unepealt, et nende rahvustoiduks on just seesama supp.
Kirjeldus
Käkisupi valmistamiseks on vaja rasvasemat soolast sealiha, pigem isegi searasva, mis pruunistatakse sibulaga (või ka ilma). Sellele lisatakse juurde niipalju odrajahu, et jahtunud segust saaks käte vahel veeretada suuremat sorti pätsid ehk käkid. Need keedetakse kuumas vees. Käkid muudavad keeduvee paksemaks. Kokku moodustab see supilaadse vedeliku (viu). Kui käkke supisöömisest üle jääb, saab neid süüa hommikul või külmalt leiva kõrvale.
Tõsi on seegi, et paljud hiidlased on hakanud rasvast toitu pelgama ja selline lihtsakoeline roog ei paku neile enam huvi. Vastukaaluks on esile tõusnud seltskonnad, kes on vanadest tavadest ning sealjuures traditsioonilistest maitsetest eriliselt huvituvad. Üheskoos korraldatakse toidutegemise päevi, mille menüü kindlaks osaks on seesama käkisupp. Käkisupp on tagasi tulnud ka mõnede perede igapäevatoitude hulka. Suure töö hiiu rahvustoitude tagasitulemisel kohalike inimeste toidulauale on teinud Õie Laksberg Mihkli muuseumis ja igal pool mujal, kus ta toidutegemise rõõmu ja vanapärast keedust jagamas ning selle tegemist õpetamas käib.
Ajalooline taust
Käkisuppi peetakse väga vanaks eestipäraseks toiduks, mis võis kasutusel olla juba enne rukkileiva igapäevaseks muutumist. Käkisupp on hiidlastel üks tuntumaid nn rahvuslikke toite, mille iganädalane söömine oli veel 20. sajandi alguses kaunis tavapärane. Seda just seepärast, et käkisupi algained on lihtsad ning maaperele kättesaadavad, supp ise toitev ning mõnusa maitsega. 19. sajandil söödi käkisuppi veel toidulaua ääres istudes ja seistes ühest või kahest kausist, kust iga pereliige sai seda endale suhu tõsta. Uue sajandi alguses hakkas igaüks endale eraldi kaussi soovima. Suppe söödi enamasti õhtuti ja järelejäänut soojendati hommikul. Käkke ka praeti.
Jätkusuutlikkus
Nähtuse, oskuse, teadmise edasiandmine ja -kandumine
Osa inimesi saavad toidutegemise oskuse sh käkisupi tegemise teadmised endiselt kodust kaasa, kuid teistele tuleb seda õpetada kursustel, õppepäevadel ja retseptiraamatute kaudu.
Võimalikud ohud
Käkisupp ei tundu toidulaual piisavalt isuäratav
Inimesed pelgavad rasvu ja soolasid
Restoranides ei osata seda toitu pakkuda
Toidutraditsioonid muutuvad täielikult
Jätkusuutlikkuse toetamiseks astutud sammud
Hiiu toidu tegemise kursused
Õppepäevad toitlustusasutustele
Soera ja Mihkli talu toiduteemaliste ettevõtmiste toetamine
Trükiste ja teavitusmaterjalide koostamine
Galerii
Lühidalt käkisupist
Intervjuu Õie Laksbergiga
November 2010
Video Tenno Telvik
Lisainfo
Bibliograafia
Laksberg, Õie. Äkine ja pigilest : hiidlaste keedused ja muud söömavärgid. 2017
Põllo, Helgi 1980. aastad. Küsitlus hiidlaste toidust. Välitööde materjalid.
Põllo, Helgi. Hiidlaste toidust. Käsikiri autori valduses
Põllo, Helgi. Toit ja söömistavad. Hiiumaa. Loodus. Aeg. Inimene. 2015
Kohaliku toidukultuuri tundja ja vahendaja, mitmete talutööde, sh naiste käsitöö hea tundja
Kontakt
Nimi: Õie Laksberg
Maakond: Hiiu maakond
Linn / vald: Pühalepa vald
Postiaadress: Pühalepa v Hellamaa
Kirjeldus
Õiel on eriline oskus esivanemate tarkust tänases päevas kasutada ja sellest rõõmu tunda. Seda nakatavat toimekust ning enesekindlust nende väärtuste tutvustamisel panevad tähele ka kõik lähedalolijad. Paljude jaoks käib minevikust maitse suhusaamine ikka toidu kaudu. Üsna vähe on neid toite, mida muu maailm hiidlaste omadeks peab.
Üks aga, mida hiidlased kalatoitude kõrval ise endaomaks tunnistavad ja une pealt ära ütlevad, on käkisupp. Tõsi, tänasel päeval ja linnakorteris tunduks see ehk isegi mõneti harjumatuna, kuid Õie keedetud käkisupp viib skeptikulgi keele alla.
Pole tõesti midagi imepärast tarvis: pisut odrajahu, sealiha (rasva), soola, vett ja ikka tuleb sellest maitsev toit. Õie Laksberg saab Soera talumuuseumis perenaisena just seda õiget õhustikku luua, et toit maitseks nagu vanasti. Olgu küll, et päris nii nagu muiste -ühest puukausist ja igaüks oma lusikaga – ta ühtegi söögikorda korraldama ei hakka, maitseb käkisupp savikausist seal peaaegu sama hästi. Tähtis on erinevate maitsete ja erinevate kogemuste kaudu panna tänaseid inimesi elu põhiväärtusi märkama. Seda oskab Õie Laksberg lausa imeliselt.
Teadmise, oskuse omandamine ja täiendamine
Maal talus elades sai Õie kaasa oskuse paljude asjadega ise toime tulla. Põhiline õppimine käis ema-isa ning vanaema-vanaisa kõrvalt. Kuigi see taluelu ei olnud enam väga vanaaegne, peeti esivanemate oskusi ja tarkusi au sees ja valmistati aeg-ajalt ka vanemaaegseid toite.
Toidutegemine on Õiele alati meeldinud ja Soera talumuuseumi perenaiseks hakates sai just Hiiumaapärasest toidust ja selle valmistamisest tema eriline armastus. Kõige esimeste toitude hulka, mida Õie pakkuma hakkas, kuulus ka käkisupp. Õie on ise öelnud” Mida huvitavamalt ja maitsvamalt suudan juurutada talutoidu kultuuri, seda kindlamalt jääb see ka püsima”
Püüe enamat teada saada on Õie juures loomulik ja nii võib teda ikka ja jälle kohata end omakultuuri kursustel täiendamas.
Teadmise, oskuse edasiandmine
Õie ei ole kade oma oskuste levitamise ja jagamisega. Igal suvel on tal muuseumiköögis abilisi, kes kõik ka toidutegemisest teadmisi omandavad. Soeras on tihti korraldatud kohaliku toidu kursusi ning õppepäevi. Õie esindab Hiiumaa toidukultuuri turismimessidel, konverentsidel, koolitustel, õppekognemistel ja toidututvustustel.
Avalikkusele suunatud tegevused ja teenused
Esinemine: Hiiumaa toidukultuuri, sealhulgas käkisupi valmistamist tutvustavad esinemised televisioonis jm Tootmine/valmistamine: Käkisupi valmistamine Soera talumuuseumi külalistele. Käkisupi tegemine kodus Turism: Toitlustamine turismiüritustel Õpetamine: Toidualaste koolituste läbiviimine, käkisupi valmistamise õpetamine Soera muuseumis, omakultuuri kursustel.