Jutuvestmisfestival Ööbikuööd

Jutuvestmine aitab kaasa eesti keele rikkalikumale säilimisele

Rõuge oma maalilise ja suurepärase külalislahkusega võitis meie südame ning ka sellel aastal võõrustab festivali ööbikute kodukants Rõuge. Seda enam, et eelmise aasta suurele publikule tundus samuti see vald oma looduse ja muinasjutulise paiga ning festivali kavaga südamesse minevat.

Meie festival on seekord kui sild erinevate maailmade vahel – siin kohtuvad jutuvestjad, muusikud, teadlased ja noored loojad, et rääkida lugusid, mis avavad meeli ja puudutavad hinge.

Lisainfo

Kadri Suits
suulise pärandi spetsialist
telefon 5860 5191
e-mail kadri.suits@rahvakultuur.ee

 

Mis on jutuvestmisfestivali eesmärk?

Eesti Rahvakultuuri Keskuse jutuvestmisfestival Ööbikuööd on pärimuslike lugude, muusika ja maagilise miljöö festival, mille idee on jutuvestmise, kui ajatu ja olulise kultuurilise nähtuse tähelepanu keskpunkti toomine. Jutuvestmisfestival julgustab nii täiskasvanuid kui noori lugusid jutustama ja tutvustab kõikidele sihtrühmadele jutuvestmise tähtsust ning oskust.

Eesti Rahvakultuuri Keskusele on oluline pöörata tähelepanu kuulamisele ja julgustada inimesi rohkem ise lugusid rääkima. Jutuvestmisfestivali Ööbikuööd eesmärk on pöörata tähelepanu jutuvestmise arhailisemale vormile – inimeselt inimesele rääkimisele, mis aitab jõudsalt kaasa eesti keele rikkalikumale säilimisele. Maailmas nähakse jutuvestmises ka tervendavat abi, mis annab juhatust, mismoodi elu keeruliste olukordadega toime tulla, sellel pole mitte ainult raviv, vaid ka ravi ennetav toime. Seekord väärtustame mitmekesisel viisil ema ja ema hoolt nii ürgses looduses kui peretraditsioonis.

Foto Lea Pihlak

Ilmunud uudised 2025

Kas oled valmis sisenema maailma, kus sõnad avavad uksi ja lood kannavad teise reaalsusse? 17. mail saab Rõuge taas jutuvestmise pealinnaks, kui toimub viies jutuvestmisfestival Ööbikuööd.” Juubeliaasta teemaks on “Maailmade vahel” – salapäraseks kohtumispaigaks saavad minevik ja tänapäev, inimene ja loodus, muistne ja kaasaegne.

Rõuge kuplid ja Ööbikuorg loovad festivali jaoks ideaalse tausta. See on paik, kus lood elavad ja hingavad, kus iga samm viib uue loo algusesse. “Meie festival on seekord kui sild erinevate maailmade vahel – siin kohtuvad jutuvestjad, muusikud, teadlased ja noored loojad, et rääkida lugusid, mis avavad meeli ja puudutavad hinge,” sõnab Eesti Rahvakultuuri Keskuse suulise pärandi spetsialist Kadri Suits.

Mida festivalil kogeda saab?

  • Lummavad lood ja vestjad – jutuvestmise kunstnikud jagavad nii muistseid kui tänapäevaseid lugusid. • Muusika ja laulud – rahvamuusika, loodushelid ja laulud, mis seovad mineviku olevikuga. • Matk loodusesse – herbaatik ja matkajuht Maigi Parts viib avastama Rõuge taime- ja loodusmaailma. • Õhtu õudusjutud – kui pimedus laskub, tulevad kuuldavale salapärased lood, mida räägivad Maili Metssalu ja Kairi Leivo. • Noorte eriprojekt – noored loojad (14-30-aastased) esitavad spetsiaalselt festivaliks loodud jutud.

Esmaklassiline esinejate nimekiri

David Vseviov, Triinu Guerrin, Maigi Parts, Brett Hiiob ja Hanna-Reet Ruul, Kairi Leivo ja Maili Metssalu, Triinu Remmel ning Eesti Rahvakultuuri Keskuse noortekoda – nende lood viivad kuulajad rännakule, kus fantaasia ja tegelikkus põimuvad. Lisaks toimub Eesti Rahvakultuuri Keskuse taskuhäälingu „Kõugujõmina” avalik salvestus, kus Triinu Remmel räägib looduse ja tõe vahelistest piiridest. Üllatusi on tuleb teisigi.

Festival on tasuta! Tule ja lase lugudel end kanda! Kava täieneb – rohkem infot leiad Eesti Rahvakultuuri Keskuse kodulehelt.

Festivali korraldab Eesti Rahvakultuuri Keskus ja oma toetava õla panevad alla Rõuge vallavalitsus ja Eesti Kultuurkapita.

Ilmunud uudised 2024

Jutuvestmisfestival toimub tänavu emadepäeva nädalavahetusel ja seda emade jaoks väga sümboolses kohas Rõuges. Nimelt asub just seal Eesti Ema monument. „Ligi 3,6 meetrit kõrge monument kajastab tulevikulootusi ning väärtustab eesti naist emana. Samuti on kevad täis uut tärkamist ja lootust. Lisaks on meie suulises pärandis väga palju lugusid emadest, emadusest ja pühadusest. Nii sündis idee, et just selle aasta festival väljendab oma lugudega tänutunnet emadele,“ selgitas festivali kohavalikut ja ideed Eesti Rahvakultuuri Keskuse suulise pärandi spetsialist Kadri Suits.

Festival kestab kaks päeva ning kulmineerub varahommikuse matkaga. „Kuulda saab lugusid emadusest ja emahoolest, loomalastest, puutööst ja veel paljust muust. Kohale tulevad oma ala kirglikud ning võluvad lugude tundjad Valdur Mikita, Lauri Õunapuu, Erki Kari Kaikkonen, Vahur Sepp, Polina Tšerkassova, Meelis Kihulane ehk Edev Eremiit. Samuti toimub festivalil juba tavaks saanud Ööülikooli avalik salvestus. Päeva lõpetab õhtune pidu rahvaliku tantsumuusika ja Mäeotsa kapelliga, mille eesotsas hiilgab Vabariigi Pillimees 2020 Martin Arak ehk Kandle Oss. Hommikul siirdume aga kauni Rõuge looduse rüppe ning kuulame, mida pakub see rohelus ja mets ning kas ööbikud juba pikka ööd kuulutavad. Kindlasti on tulemas veel huvitavaid esinejaid, kellest jooksvalt teada anname. Kuigi festival on suunatud kõigile, on see imeline võimalus võtta kaasa justnimelt oma ema ning lasta lugudel end kanda,“ lisas Suits.

Jutuvestmisfestivali Ööbikuööd korraldab Eesti Rahvakultuuri Keskus ja tänavust üle-eestilist sündmust võõrustab Rõuge rahvamaja, Rõuge põhikool, Mägilaste Maja. Kava täieneb ja on varsti leitav keskuse kodulehelt.

Ööbikuööde festivali idee on jutuvestmise, kui ajatu ja olulise kultuurilise nähtuse tähelepanu keskpunkti toomine ja elava pärandi vahetu kogemine jutuvestmise kõikvõimalikes vormides.

Lisainfo

Kadri Suits
suulise pärandi spetsialist
Eesti Rahvakultuuri Keskus
telefon 5860 5191
kadri.suits@rahvakultuur.ee

 

Kahepäevase festivali esimene päev on loodud mõeldes just erinevatele sihtgruppidele (emad, isad, noored, täiskasvanud, aktiivse looduse nautlejad, käsitöölised, rahvamuusika sõbrad, akadeemikud).

Rõugesse tulevad juttu vestma oma ala kirglikud lugude tundjad lähemalt ja kaugemalt – Aleksei Turovski, Lauri Õunapuu, Erki Kari Kaikkonen, Polina Tšerkassova, Meelis Kihulane, Valdur Mikita ja Vahur Sepp, toimuvad Ööülikooli avalikud salvestused üllatuskülalistega.

Päeva lõpetab õhtune pidu rahvaliku tantsumuusika ja Mäeotsa kapelliga, mille eesotsas hiilgab Vabariigi Pillimees 2020 Martin Arak ehk Kandle Oss. Muusikalisi üllatusi on teisigi.

Teine päev on aga looduse väärtustajale ja aktiivsele festivali külastajale, sest hommikul siirdume Margit Päkk juhatusel kaunisse Rõuge Ööbikuorgu ning kuulame, mida pakub see rohelus ja mets ning kas ööbikud juba pikka ööd kuulutavad.

Pärast hommikust retke on külastajal vaba voli jääda nautima kohalikku loodust või sõita tähistama perekondlikku sündmust.

Ööbikuööd 2024 kava

11. mai 2024
11.00 avamine Rõuge rahvamaja
11.15 – 12.15 Lauri Õunapuu “Emad ja laulud ja lood lauludes ja lauludeta” Rõuge rahvamaja
12.30 – 13.30 Aleksei Turovski „Emmedel on tõsi taga“, Rõuge rahvamaja
14.00 – 15.30 Erki Kari Kaikkonen „Emajuure jõud“, Ööbikuorg
14.00 – 15.30 Ööülikooli avalik salvestus (üllatusesineja), Rõuge põhikool
15.30 – 16.00 muusikaline üllatus
16.15 – 17.45 Ööülikooli avalik salvestus (üllatusesineja), Rõuge põhikool
16.00 – 17.00 Polina Tšerkassova „Ema annid ja üheksa pisarat“, Rõuge rahvamaja
17.15 – 18.15 Meelis Kihulane „Ema-Puu-Töö”, Rõuge rahvamaja
17.30 – 18.30 Vahur Sepp „Kuidas loomad oma laste eest hoolitsevad“, Mägilaste maja
19.00 – 20.00 Valdur Mikita „Metsik urisev õnn“, Mägilaste maja
20.00 – Simmani lööb lahti Mäeotsa kapell, Rõuge rahvamaja

12. mai 2024

7.00 – 8.30 Margit Päkk hommikune linnuretk Ööbikuorg

Eesti Rahvakultuuri Keskuse jutuvestmisfestival Ööbikuööd on pärimuslike lugude, muusika ja maagilise miljöö festival, mille idee on jutuvestmise, kui ajatu ja olulise kultuurilise nähtuse tähelepanu keskpunkti toomine. Jutuvestmisfestival julgustab nii täiskasvanuid kui noori lugusid jutustama ja tutvustab kõikidele sihtrühmadele jutuvestmise tähtsust ning oskust.

Eesti Rahvakultuuri Keskusele on oluline pöörata tähelepanu kuulamisele ja julgustada inimesi rohkem ise lugusid rääkima. Jutuvestmisfestivali Ööbikuööd eesmärk on pöörata tähelepanu jutuvestmise arhailisemale vormile – inimeselt inimesele rääkimisele, mis aitab jõudsalt kaasa eesti keele rikkalikumale säilimisele. Maailmas nähakse jutuvestmises ka tervendavat abi, mis annab juhatust, mismoodi elu keeruliste olukordadega toime tulla, sellel pole mitte ainult raviv, vaid ka ravi ennetav toime. Seekord väärtustame mitmekesisel viisil ema ja ema hoolt nii ürgses looduses kui peretraditsioonis.

Eesti Rahvakultuuri Keskus jätab endale võimaluse kava muudatusteks.

Lisainfo
Kadri Suits
suulise pärandi spetsialist
telefon 5860 5191
e-mail kadri.suits@rahvakultuur.ee