Sulge
Kui Vabajala tantsurühma tund läbi saab, on kell üheksa. Kuna tantsujuht Vaike Rajaste töötab põhikohaga Tallinnas Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutuses toimetajana, jõuabki ta kodukanti Viljandisse alles neljapäeva õhtul ja peab pealinnas esmaspäeval tagasi olema. Tantsutunnid Ramsil Vabajala ja Pärilistega peavad sinna vahele mahtuma.
Maire Rahnel alustas tantsurühma klaverisaatjana 1966. aastal Viljandi kultuurimajas. Mõne aasta pärast läks rühm koos klaverisaatjaga üle Viljandi KEKi. 1980. aastal otsiti uut juhendajat ja nii sattus sinna noor tantsuõpetaja Vaike ning algas pikk ja viljakas koostööperiood. „Vaike sai mind päranduseks,“ muigab Rahnel. 1989. aastal mindi koos edasi Viljandi kultuurimajja, kus oli ajuti juhendada suisa kuus kuni seitse tantsurühma.
„Tantsurühm Vabajalg sündis koos Ramsi vaba aja keskuse avamisega juba 2005. aasta sügisel. Kui Viljandi kultuurimaja läks 2009. aastal remonti, siis tulime kõik siia Ramsile. Ka tantsuansambli Viljandi koosseis tuli siia ja sai nimeks Pärilised,“ räägib Rajaste. Erinevaid tantsuansambleid, alates lastest kuni veteranideni, on naistel aastate jooksul olnud väga palju.
Tantsurühma klaverisaatja on tänapäeval haruldus. Nüüd tuleb muusika tavaliselt ikka plaadilt või arvutist. „Makimuusikaga sõltud sellest, mis sealt tuleb, see lööb loovuse täiesti kinni. Kodus ei saa ju ette mõelda, millises meeleolus on kollektiiv, kes kokku tuleb. Vaja on luua tööõhkkond ja Maire tuleb sellega kaasa, loob meeleolu. Mõnikord on vaja tempot või rütmi muuta ja ma saan seda kohe teha,“ toob Rajaste välja klaverisaatjaga töötamise eelised.
„Ma pole kellegi teise jalgu nii palju vaadanud kui Vaike omi,“ ütleb Rahnel naerdes vahele. „Maire jälgib mu jalgu ja mängib selle järgi. Mina näitan tantsijatele harjutuse ette, aga mu ajus töötab juba järgmine. Maire teab, mida ma tegema hakkan, tuleb juba järgmise teemaga kaasa,“ kiidab Rajaste pikaajalist koostööd. Mõnikord treenitakse pausita järjest pool tundi või tund aega. Plaadimuusikaga nii ei saaks.
Maire Rahnel ise hakkas rahvatantsu tantsima kaheksa-aastaselt. Tantsukogemuseta ju tantsijate klaverisaatja olla ei saakski. „Kui ma 1966. aastal lõpetasin Viljandi lastemuusikakooli akordioniklassi, siis meie rahvatantsuõpetaja vaatas, et valssi ja polkat mängida oskan, ja kamandas mu klaveri taha. Mina ise ei tahtnud, tahtsin tantsida,“ kirjeldab Rahnel karjääri algust. Eriala poolest on ta aga lasteaiaõpetaja ja 40 aastat ka erinevates lasteaedades töötanud. Praegu peab ta Ramsi vaba aja keskuse juhataja ametit.
„Kevadel mõtlesin küll, et panen ameti maha – enam ei jõua. Aga siis Vaike solvas mind, ütles et 99,9% ta enam sellist ei leia, mina lootsin ikka, et ta ütleb 100 %! Loomulikult ei leia enam kedagi, kes 40 aastat järjest ta jalgu vahiks. Ja siis nad tulid mind veenma koos tantsijatega ja ma ei saanud neist enne lahti, kui lubasin ühe hooaja veel olla,“ jutustab Rahnel.
Eredamateks hetkedeks nendest aastakümnetest peavad naised arvukaid reise. Reisidel saatis Rahnel tantsijaid akordionil. Toonased reisid tunduvad praegu hullumeelsetena. Kaasa võeti bussitäis võõraid lapsi, saatjaiks vaid Vaike ja Maire. „Kõik tuli ise organiseerida, kunagi ei võinud kindel olla, kas meid sihtpunktis ka päriselt oodatakse, kas toitlustus ja öömaja on ikka tagatud. Minule ei olnud need reisid mingi lõbu,“ meenutab Rajaste ja räägib, kuidas ükskord tuli Ungaris kolm päeva oodata, et bussile kütust saada. Viimane ühine reis oli 2018. aastal Marimaale. Tantsupidudel käis Rahnel kaasas vaid lasterühmadega.
2020. aasta tõotab tulla tunduvalt rahulikum kui eelnev, mis oli XX tantsupeo idee autorile ja pealavastajale Vaike Rajastele suisa pöörane. Plaanis on aga tähistada Päriliste tantsurühma 10. ja Vabajala 15. sünnipäeva. Energiat ja tegutsemislusti paistab Vaikel ja Mairel selleks ja paljuks muukski jätkuvat.
Autor: Kirsti Ilves (ajalehe Üitsainus Mulgimaa ja ERR Mulgi uudiste toimetaja)
Rohkem lugusid Rahvakultuuri aastaraamatus 2019
Facebook