Esimene maakond, kus tuli oma rändu alustas, oli Saare maakond. Tuletulemine on alati väga emotsiooniderohke ja võimsaid elamusi pakkuv suursündmus. Sel korral maakonnast-maakonda liikudes tekkis väga paljudel inimestel võimalus tuletulemisest isikliku pühendumise kaudu osa saada.
See oli meile meeldiv võimalus oma identiteedi tutvustamiseks ning hea võimalus kodupaiga kultuuriloo avastamiseks, et nii eilseid kui ka tänaseid kultuuriloolisi suurkujusid meeles pidada ja märgata.
Saarelistel liikus tuli läbi kõikide kihelkondade. Aastasadu on meie jaoks kihelkond olnud tugev identiteedi kandja, eriti oluline on see tänases päevas. Kanname oma kihelkonna rahvarõivaid, laulame oma kihelkonna laule ja räägime oma kihelkonna murdes.
Juubelipeo tuleteekond kulges läbi kihelkondade ja tõstis esile selle paikkonna väärtused oluliste inimeste näol, rahvarõivaste kandmise, laulude ja pillimängu või selle kihelkonna rahvale tähtsate ehitiste ja paikadega.
Saare maakonnas tegi tuli 33 peatust, et valgustada meie kultuuriinimeste ja kogukondade tegemisi. Tuli põles kahel suurel kogukonna korraldatud kontserdil – Kärla kihelkonnas tervitas tuld Peeter Süda, kes andis koos sealsete lauljate ja tantsijatega tulele oma õnnistuse. Kuressaare vastvalminud keskväljakule olid rivistatud pea kõik selle paiga lauljad ja tantsijad, kes seejärel kohtusid suurel peol – päris laulukaare all ja Kalevi staadioni tantsuplatsil.
Saaremaal viidi tuld paigast paika 14 erineva sõiduvahendiga. Meie jaoks olulisim oli teha juubelitulega kummardus merele, mis on samuti saarlase identiteedi üks tähtis osa. Meresõidud koos tulega tegid uisulaev Moonland, vabatahtlik merepääste oma kaatritega ning halulaev Hiiuingel.
Kolmeteistkümnes Saare maakonna kihelkonnas kohtus tulega ligi 2000 inimest ning oma nõu ja abiga olid kahe päeva jooksul teekonnaga hõivatud 95 organisatsiooni ja asutust. Kihelkondi läbides saime tulele anda jõudu allikast, mis on alguseks igale suurele teole.
Laulupeotulest süüdati kümneid ja kümneid küünlaid laulu- ja tantsupeo loomisele kaasa aidanud inimeste kalmudel. Süüdati mälestusküünlad neile, kes on hoidnud seda tuld enne meid, ja nüüd usaldanud meie kätesse. Üks selline eriline inimene oli Martin Körber. Tema eestvedamisel toimus Massinõmmel Saaremaa I laulupidu juba 1883. aastal. Seda sündmust võib lugeda mitteametlikult laulupidude alguseks kogukondades.
Triino Lest (Aste klubi juhataja)
Krista Lember (Eesti Rahvakultuuri Keskus Saaremaa rahvakultuurispetsialist)