Räimede suitsutamine ja söömine Kihnus
Räemete suetsõtaminõ ning süemine Kihnus (kihnu keel)
Sulge
Sulge
Räim on endiselt tähtsaks toiduks kihnlase laual. Kuna räimi ei püüta aastaringi, vaid kevadel ja sügisel, tuleb neid varuda kohe pikemaks ajaks. Need, kes ise kala ei püüa, saavad räime kaluritelt osta. Heale sõbrale antakse neid ka niisama. Kihnlane oskab räimest valmistada vanu traditsoonilisi toite, kuid katsetab ka uusi. Põhiliseks räimede säilitamisviisiks on soolamine ja külmutamine. Räimi suitsutatakse peamiselt püügihooajal.
Tänapäeval on igas Kihnu majapidamises olemas suitsuahi ja keegi pereliikmetest oskab ka kala suitsutada. See on aeganõudev töö, kus tuleb arvestada terve päevaga. Kõigepealt räimed puhastatakse, pestakse ja pannakse soolvette. Kala suurusest ja soola kogusest oleneb, kui kaua sooldumine kestab, kas tund või kauem. Seejärel tõstetakse räimed nõrguma. Kui suurem vesi on väljas, aetakse räimed vardasse ja tõstetakse ahju. Suitsutatakse kaks-kolm tundi. Tuli tehakse lepapuudega, siis tulevad kalad kuldpruunid. Igal tegijal on oma nipid, kuidas saada parimat tulemust. Mõni lisab lõpus hea maitse saamiseks tulle tooreid lepa- või kuivi õunapuuoksi.
Suitsuräimi süüakse põhiliselt leivaga. Samuti ei ole unustatud vana traditsioonilist sööki räämed-kartulid, kus kartulid keedetakse koos suitsuräimedega. See oli veel 20. sajandi alguses kihnlase toidulaual igapäevaseks lõunasöögiks. Merele võtavad kalurid samuti suitsuräimi ja leiba kaasa. Suitsuräimi säilitatakse külmkapis.
Enne 20. sajandi keskpaika oli Kihnus levinud kalade, peamiselt räimede, konserveerimisviisiks nende suitsutamine külm- ehk kuivsuitsus, mille järgi nad said nimetuseks kuivasuitsuräim. Sedasorti räimede suitsutamine toimus saunas, kus räimed pooleldi kuivasid, pooleldi suitsesid. Räimi hoiti seal üks-kaks päeva. Nii säilisid räimed lihtsalt korvis terve talve ja talvel neid põhiliselt söödigi.
Esimesed suitsuahjud ehitati Kihnus 1960. aastatel. Alguses ei olnud igas majapidamises suitsuahju. Seega käidi üksteise juures kalu ja ka liha suitsutamas. Vanad inimesed teavad rääkida, et veel 20. sajandi teises pooles suitsutati räimi lisaks saunasuitsule ka korstna otsas. See komme kadus seoses suitusahjude levikuga.
1970.-1980. aastatel suitsutati ja konserveeriti osa kalurite toodud kalast kalurikolhoos „Pärnu Kalur” suitsutsehhis. Kohapeal toimus kalade soolamine, suitsutamine, pakendamine. Kastidki kala trantsportimiseks tehti ise. Lapsed käisid räimede pakendamiseks papist karpe voltimas. Toodang müüdi mandrile.
Räimede suitsutamisega seotud teadmised ja oskused antakse edasi vanematelt lastele. Lapsed on Kihnu peredes samuti koduste töödega seotud, neile antakse jõukohaseid tegevusi. Nii õpitakse vanemate kõrvalt ka kalade suitsutamine selgeks. Omaette elama asudes läheb neid oskusi vaja, sest armastatakse süüa traditsioonilisi Kihnu suitsuräimi.
2009. aastal ilmunud „Kihnu kokaraamatus” õpetatakse ka kala suitsutama.
Maa keset merd – Ülevaade kihnlaste elust 1980. aastate alguses. Räimede suitsutamisest suitsutsehhis (14.09-15.12). Stsenarist Enn Anupõld, operaator Vello Aruoja, režissöör Virve Koppel. Allikas: ERR, 1981.
Facebook